50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anka000
Õppematerjali autor
mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida hakatakse tarbima tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse; Neid saab kasutada üks kord; annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses. Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: Tooraine ja materjal- mõistetakse objekte, mida saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Pooltooted, abimaterjalid- varuosad, mida valmistatakse sageli kohapeal. Lõpetamata toodang- pooleliolev toodang. Valmistoodang- lõpetatud toodang, mis on laos, kuid mitte kliendi käes. Kaubandusettevõtte varudeks on: Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük
KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik) Kohaliku omavalitsuseüksus Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik Füüsilisestisikustettevõtja Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: Toimumisaeg Majandusliku sisu kirjeldus Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse: Algdokumentideks
mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Ettevõtte varad jagunevad kaheks: • käibevarad ja • põhivarad. Käibevarana kajastatakse: 1. raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 2. varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näit varud); 3. varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näit. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja 4
RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on investeeringud teiste ettevõtete aktsiatesse ja osadesse, aga ka pikaajalised nõuded emaettevõtetele, tütar- ja sidusettevõtetele. Nõuded ja ettemaksed sisaldab endas pikaajalisi laenu- ja muid nõudeid, edasilükkunud tulumaksu. Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid (maa või hoone või mõlemad), mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil:
majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise
aasta kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks tuleb riigile tasuda dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks MAJANDUSAASTA ARUANNE Kohustus:juhatus, Millesks:konkurendid ja MTA saaksid jälgida Tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. Koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest RP aruanne koosneb 4st põhiaruandest:bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Tegevusaruanne kirjeldab möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevasi plaane. Seadus: RP seadus Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. Lisasid on vaja vastavalt ettevõtte tegevusele ja vajadusele
8. Seisuga 31.12.20x0 koostatud hindamisaktis on kinnisvarainvesteeringu väärtuseks hinnatud 100 VV. (sen see punktis 3 tehtud investeering) 9. Seisuga 31.12.20x0 on ettevõttel raha 20 AV. 10. Ettevõte oli 01.01.20x0 asutatatud rahalise sissemaksega, aktsiakapital on 100 (AV). Ettevõtte arvestusvaluuta (AV) ja välisvaluuta (VV) kurss ülaltoodud tehingute 1-7 toimumise päeval oli 1 AV =1 VV ning seisuga 31.12.20x0 on 0,9 AV = 1 VV. Koostada ettevõtte bilanss seisuga 31.12.20x0 ning kasumiaruanne 20x0.a. kohta (lähtudes RTJ 2-s toodud skeem 2-st), esitades kasumiaruandes eraldi ridadel kasumid (kahjumid) kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutusest ning valuutakursi muutustest. Kasutage alltoodud või Moodle-is toodud bilansi ning kasumiaruande skeem 2 vormi ning lisage eelmainitud kirjed. Näide: Bilanss Raha 20 Nõuded ostjate vastu 98
................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE (AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID ..................................................................... 53 LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE SULGEMINE, ARUANDEPERIOODI KASUMI LEIDMINE ....................................................................................................................... 60 LISA 2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid