1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
järgmised: 1 D. Colarusso. Heads in the Cloud, A Coming Storm the Interplay of Cloud Computing, Encryption, and the Fifth Amendment's Protection Against Self-Incrimination. - Boston University Journal of Science and Technology Law, 2011, vol 17, issue 1, p 81 2 Ibid, p 82 4 On-demand iseteenindus. Tarbija saab vajadusel ühepoolselt ja automaatselt kätte selliseid ressursse nagu serveriaeg ja võrgumälu, vajamata interaktsiooni (suhtlust) iga teenusepakkujaga. Lai juurdepääs võrgule. Võimalused on kättesaadavad üle võrgu ja ligipääsetavad läbi standardsete mehhanismide, mis edendavad kasutamist heterogeensete kõhnade või priskete kliendi platvormide (nt mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja tööjaamad) kaudu. Ressursside ühiskasutus. Teenusepakkuja ressursid on ühiskasutuses, et teenida mitmeid tarbijaid, kasutades mitmekordse üürniku mudelit erinevate füüsiliste ja virtuaalsete
Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Mihhail Bahtin (1895–1975) • Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri. • Rabelais’ looming on mõistetav pelgalt keskaja rahvakultuuri taustal, millest see on välja kasvanud. • Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru- ja karnevalikultuur, mida iseloomustab ambivalentsus, grotesksus ja kehalisus.
molekuli ruumala on suurusjärgus 4⋅10−24 m. Normaaltingimustel on 1 cm3-s gaasis 2,7⋅10 19 molekuli, nende poolt hõivatud ruumi koguruumala seega ligikaudu 10 -4 cm3. Kui aga seesama gaas on 5000 korda normaalrõhust suurem, on samas ruumalas 5000 korda rohkem molekule ning nende poolt hõivatud ruumi koguruumala umbes 0,5 cm3. On selge, et antud juhul peame arvestama, et vaba ruumala on 1 cm3-st oluliselt väiksem. Analoogiliselt tuleb arvestada ka molekulide omavahelist interaktsiooni, mis avaldub rõhule lisanduvatest parandusliikmetest. Kahe molekuli vahelist interaktsiooni kirjeldab potentsiaalne energia U, mille sõltuvus molekulide dU vahelisest kaugusest r on toodud joonisel 3.1. Molekulide vaheline mõjub jõud F =− . dr
Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt. Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida "rahvalikku" kasutust. Rahvakultuuriajaloo kriitika: 1
kontsentratsiooni. Aktiivne transport: ATP hüdrolüüsi energia arvel (DG<0) pumbatakse ioone vastu nende gradiendile (DG>0). ATP süntees: Spontaanse H+ voo (DG<0) energia arvel sünteesitakse ATP (DG>0) - mitokonder. Vabaenergia muutus (G) määrab ära reaktsiooni toimumise võimaliku suuna, aga ei ütle midagi reaktsiooni tegeliku toimumise kohta. * Miks logaritmitakse konstantide väärtusi? Tasakaalukonstandi logaritm on lineaarses sõltuvuses interaktsiooni energiast. Energiad on aditiivsed ning me saame arvutada erinevate ensüümi või substraadi üksikute osade energeetilised panused ning teha neist järeldusi protsessi olemuse kohta. Aktiveeritud vaheoleku teooria. Ensüümide struktuur. · Primaarstruktuur valgu järjestus · Sekundaarstruktuur - peptiidahela konformatsioon või organiseeritus (kõrvalahelate paiknemist arvestamata). (peptiidahela lokaalne organiseeritus (aminohapete
tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks suhtluse osapool saab kehtestada endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta omab teist osapoolt huvitavaid hüvesid. 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi 1 EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise
/On üksikud veebilehed/; Tööesemete kataloogides toodud näidised ei ole võimalikult deduktiivsed. Valdavalt on tegu staatiliste esemetega argielutähenduses. Tööesemeid sobivalt valides saaks tajutava mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem, detailide – tunnetustasand ei pruugiks seeläbi kuigivõrd kannatada; Tajumuse erinevate valdkondade: tehiskeskkonna, üldtehnilise teabe, oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on pea` täielikult usaldatud õpilase mureks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. 2) Uues riiklikus õppekavas, RT I Nr 20 22.02. 2002., on loodud eeldusi õpilasekesema ja deduktiivsema õppeviisi valimiseks. Õppe deduktiivsemaks muutmisks ei ole uues õppekavas kõiki võimalusi kasutatud:
kultuurisotsioloogia puhul, mis püüab leida neid ühiskonna allhoovusi, mis tingib selle keerukuse. Seetõttu tuleb ette hoiatada, et siin loengus kuulete palju ühiskondlikest suhetest, riigist jne. Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tuleneb probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks
/On üksikud veebilehed/; Tööesemete kataloogides toodud näidised ei ole võimalikult deduktiivsed. Valdavalt on tegu staatiliste esemetega argielutähenduses. Tööesemeid sobivalt valides saaks tajutava mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem, detailide tunnetustasand ei pruugiks seeläbi kuigivõrd kannatada; Tajumuse erinevate valdkondade: tehiskeskkonna, üldtehnilise teabe, oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on pea` täielikult usaldatud õpilase mureks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. 2) Uues riiklikus õppekavas, RT I Nr 20 22.02. 2002., on loodud eeldusi õpilasekesema ja deduktiivsema õppeviisi valimiseks. Õppe deduktiivsemaks muutmisks ei ole uues õppekavas kõiki võimalusi kasutatud:
Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2. nii normaalse kui ebanormaalse käitumise taga on sarnased õppimisprintsiibid 3. 4. käitumise kirjeldatavus hindamise ja ravi tunnuseks 5. sekkumisstrateegiad tuleb kavandada individuaalselt iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Vajadustest, ressurssidest ja omadustest. 6. instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised. 7. kõrvalmõjud ei pruugi olla ebasoodsad 8
- Võrreldakse ühe ja kahemunakaksikuid, uuritakse sarnasust bioloogiliste vanemate ja kasuvanematega; kui kaksikud lahku sattunud siis korrelatsioonid kasuvanemate ja kaksikuga. ACE mõte: ühemunakaksikutel on 100% samasugused geenialleelid, on pmst koopiad, disügootsetel 50%. - Keskkonnaosa E (mittejagatud keskkond) ja C (jagatud keskkond, koos kasvanud) - Käitumine või omadus = A + C + E - Ignoreerib geenide interaktsiooni ja alleelide domineerimist. 5. Grupierinevused vs indiviidide vahelised erinevused – üks ja sama või mitte? - Kui indiviidide vahelised erinevused, ei tähenda automaatselt et grupierinevused on alati geneetilised - Üksikindiviidis üks populaarne alleel/genotüüp grupis ei tähenda midagi 6. Käitumise keerukus ja geneetiline taust Geneetika mõjutab vanuse kasvades rohkem. Pärast seda kui kasvukeskkond kaob muutuvad kaksikud sarnasemaks.
ioniseerumist. Ergastumine on elektroni liikumine aatomis või molekulis kõrgemale energiakihile. Aatom või molekul muutub küll lühiaegselt ebastabiilseks, kuid jääb neutraalseks. Kui kiirguskvandil on piisavalt energiat, et üks või mitu orbitaalset elektroni aatomist või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks. Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine. Ühe interaktsiooni käigus teiseneb ca 33eV energiat, see on rohkem kui küllalt, et purustada tugevat keemilist sidet. Näiteks C=C sideme purustamiseks piisab juba 4.9eV. Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja korpuskulaarseteks e. osakestest koosnevateks kiirgusteks. Elektromagnetilised kiirgused Enamus radiobioloogilisi eksperimente on tehtud elektromagnetilisi kiirgusi - röntgeni- või -kiirgust kasutades.
Makroliidid (lisaks erütromütsiinile kuuluvad siia rühma veel paljud, näiteks karbomütsiin, spiramütsiin, leukomütsiin, nidamütsiin, oleandomütsiin) inhibeerivad peptiidahela pikenemist. Erütromütsiin blokeerib peptiidahela kasvu ribosoomis ainult sünteesi algusfaasis ja ei mõjuta ei translatsiooni initsiatsiooni ega peptiidi sünteesi kui ahel on pikem kui 6-7 aminohapet. Seepärast arvatakse, et makroliidid takistavad kasvava peptiid ja ribosoomi vahelist interaktsiooni, tõenäoliselt peptiidi sisenemist ribosoomi suuremat subühikut läbivasse tunnelisse. Erütromütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid ribosoomi valgus L4, L22 ja 23S rRNA's. Seega võib arvata, et erütsomütsiin seondub ribosoomis nii suurema subühiku valkudega kui 23S rRNA'ga. Makroliidide sidumispiirkond ribosoomis kattub osaliselt kloroamfenikooli sidumiskohaga. Makroliidide ja kloroamfenikooli seondumine ribosoomidele on teineteist välistav
Reaktsiooni GTP + ADPGDP + ATP tasakaalukonstant on järgmine: K=[GDP][ATP]/[GTP][ADP] 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on 45 kJ/mol kui kasutegur on 60% (võivad olla erinevad numbrilised väärtused) G mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd.vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x1012 J1C2m 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees.
o turvaline ja kontrolli all; o uus kohtumiskoht; o uus kolmas (linna)ruum töö ja kodu vahel; o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33
Seega rühmade koostamine on korrektse valimi koostamise tähtis küsimus. Rühmade valimise kõrval on sageli vaja valida uurimiseks sotsiaalses elutegevuses toimuvaid sündmusi või nähtusi. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sündmuskohtade ja sündmuste valimi koostamise vajadus tekib uurimustes, kus eesmärgiks on uurida sotsiaalseid fenomene: interaktsiooni, kommunikatsiooni, tegevusi, info liikumist jne. Siin kerkib küsimus, milliseid sündmuskohti ja sündmusi valida, millised on kõige inforikkamad sündmused, millest tõepoolest on midagi uurida ja õppida. Kui näiteks tahetakse uurida kasvatusraskustega õpilaste kommunikatsioonimustreid, siis on vaja määrata kindlaks situatsioonid, kus seda kommunikatsiooni uuritakse. See on mitmeastmeline protsess
järeldusi mis osutuvad kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 28. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. (6.1) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1)
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
2)kromosoomi struktuur (DNA pakkimisi aste, N-aluse metülatsioon, histoonide modifikatsioonid); 3)enamasti positiivve regulatsioon; 4) transkriptsioon ja translatsioon on eraldatud; 5) post-transkriptsiooniline modifitseerimine; 6) rakusisesed ja välised regulatoorsed signaalid. Transkriptsiooni faktorid (TF) TF seostuvad geenide promootoralas paiknevate cis- elementidega ning reguleerivad nende geenide ekspressiooni. Struktuur: DNA-d siduv domään, aktivatsioonidomään, valk-valk interaktsiooni domään. 34.Trp operon. Trp operon on konstitutiivne ja ekspresseerub pidevalt, kodeerib Trp sünteesi raja 5 ensüümi. Trp repressor avaldub, kuid ei seostu ise operaatoriga. Kui trp on kõrgem kui rakul vaja, moodustub repressor kompleksi Trp-ga. See seostub operaatoriga blokeerides ekspressiooni ja Trp sünteesi. Attenuatsiooni mehhanism: lisakontroll, võimaldab moduleerida ekspressiooni tasete, „fine tuning“; toimub translatsiooni
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
kriminaliseerimise protsessile, ehk sellele, kuidas inimest nimetatakse (defineeritakse) kurjategijaks või kuidas mõned teod saavad kuriteo nimetuse. Sümboliline interaktsionalism Aluspanijaks peetakse George Herbert Mead´i (1863-1931). Herbert Blumer kirjeldab sümbolilise interaktsionalismipõhiideed järgnevalt: • Inimolendid käituvad objektide suhtes nendele antud tähenduste alusel. • Asja tähendus tekib kahe inimese vahelise sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Inimene, kohates asju, osaleb interpreteerimise protsessis, mille käigus ta tõlgendab ja muudab asja tähendust. Seega inimene osaleb tähenduse loomes Märgistamisteooria Silmapaistvaks esindajaks on Howard S. Becker, kes 1963.a. avaldas oma raamatu Outsiders, milles esitas märgistamisteooria ideed. "Sotsiaalsed grupid loovad hälbivat käitumist määratledes reeglid, millerikkumises seisneb hälbivus ning rakendades neid reegleid teatudinimeste
Et tantsuetendus kommunikeeruks, ka lubades etteaimamatuid reaksioone esile kutsuda. Mis määrab tantsuetenduse edu, kui eeldada, et on olemas head ideed , mis väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed FAATILINE aspekt kommunikatsioonis on interaktsiooni (suhtlus) loomine, selle hoidmine, arendamine või selle katkestamine (desruptive). Kui tavasuhtluses me suhtleme mitmel moel -pöördudes teineteise poole, vaadates teineteist, tervitades jne. Säilitades silmsidet, hoiame vestluse arengut, noogutades tunnistame teineteise seisukohti ja kasutades näolimeid, hoiame vestlusteemasid arengus. Me mõmiseme, ahhetame, oigame jne. Ning katkestame vestluse arengut ootamatute või kohatute reaksioonide või sünadega. Faatilised
enesekindlust sotsiaalses interaktsioonis, mis näis aitavat. Teised teadlased, kes on uurinud keskkoolilapsi, on kasutanud otsesemaid sotsiaalsete oskuste julgustamise vahendeid, näiteks modelleerimistehnikaid, kus laps vaatab filmi, milles näidatakse endassetõmbunud last, kes osaleb järjest keerulisemates interaktsioonides eakaaslastega. On leitud, et selliste filmide vaatamine suurendab hilisemat sotsiaalset interaktsiooni. Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega. Nende laste sotsiomeetriline staatus paranes rohkem kui laste oma, kes osalesid spetsiaalsetes mängusessioonides õpetamiseta. "Füüsilise agressiooni" näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule. Palju juhtumeid Kommunikatsiooni protsessi
mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele. Spector ja Kitsuse (1977: 85) seisukoht on, et sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalused on - nagu olukorradki - oletatavad. Nii
· Oluline on see, millises lasteaias laps käib Sotsialiseerimine Õppimine · Klassikaline ja operantne tingimine Pavlov ja koerad Thorndike´i kassid Skinner ja kinnituse erinevad kavad Kiitus ja karistus · Sotsiaalse õppimise teooriad Mudelõpe, jäljendamine · Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil
mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele. Spector ja Kitsuse (1977: 85) seisukoht on, et sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalused on - nagu olukorradki - oletatavad. Nii
mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele. Spector ja Kitsuse (1977: 85) seisukoht on, et sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalused on - nagu olukorradki - oletatavad. Nii
Bentley `49 - avaldas selle raamatu üleval pool Trait- käitumise põhjused on isiku omadustes, mis toimivad sõltumatult kk-st, mis on eri inimestel erinevalt väljendunud ja ka geneetiliselt kaasa antud( autoritaarsus, tunnetatud kontroll - kas kontrollib ise või keegi kontrollib väljaspoolt) selle käsitluse raames võib vaadata ka arengulist järjestust - psühhoseksuaalsed või mingid muud E. Erikson - Taani päritolu Am. psühholoog kas on üks v mitu situatiivset põhjust, muutus on interaktsiooni vastasmõju tagajärg, mitte aga nende nähtuste seesmine omadus, muutust võime aga kirjeldada kui mingit seisundit ajateljel, me registreerime toimunud muutusi vaadeldes seda situatsiooni erinevatel ajahetkedel, oluliseks jooneks on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda, see lõppseisund mõnel juhul puudub , siis otsitakse põhjus tagajärg seos, otsitakse sel juhul üldiseid
individuaalse prognoosimise, profülaktika ja kurjategijate kohtlemise osas. Eysenck arvas, et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks, mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks, kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina. Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest nagu seda teeb sotsioloogia, sest ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju. Oli veendunud, et igal inimesel on sünnipäraselt kindlate eripäradega närvisüsteem, mistõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse ja kuritegeliku käitumise suhtes kui teised
peaksid olema võimalikult lähedased nendele, mis kehtivad enamiku loomade pidamisel. Ainult siis on kindlustatud maksimaalne selektsiooniefekt. Valik halbades keskkonnatingimustes annab efekti küll loomade vastupanuvõime tõstmisel puudulikele tingimustele, kuid ei kindlusta loomade jõudluse suurenemist juhuks, kui keskkonnatingimused paranevad. Selle põhjuseks on nn interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel. Selle interaktsiooni põhjuseks on tõenäoliselt erinevad geenid, mis mõjutavad tunnust heades ja halbades tingimustes. Genotüübi ja keskkonna interaktsiooni tõttu võib valik halbades tingimustes anda vastupidise efekti soovitule, kui järglasi hakatakse pidama normaalsetes tingimustes. Siiski ei saavutata ainult fenotüübi järgi hindamisel kunagi 100%-list täpsust (tõenäosust) genotüübi määramisel. Eriti kehtib see jõudlusomaduste suhtes. Kuna loomade valikul on
soodustades Rahustite põhilised kõrvaltoimed · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus & reaktsiooniaja pikenemine · Mälupuudulikkus · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse & agressiivsuse suurenemine Rahustite seiremudelid · Tingitud emotsionaalne reaktsioon (CER) · Geller-Seifteri test24 · Vogeli test25 · Frustratsioonitest · Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine · Sotsiaalse interaktsiooni test · Võimendatud võpatusrefleks · Distressi poolt esilekutsutud hüpertermia · Distresshäälitsuste (hädahüüdude) pärssimine Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest, kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - & veel mitu muud alaühikut. · GABA seondumiskoht on - & - valgul ning bensodiasepiinide seondumiskoht on - & - valgul, sobivad 1-3 & 5
Kontinentaal-Euroopas GDP kasvab, vaesusnäitajad keskmised, kuid pole õnnestunud tööhõive parandamine (v.a Holland) ja problemaatiline naiste, noorte, vanurite kaasamine tööjõuturule. Samuti probleeme riigirahandusega. Vahemeremaad näivad nõrgemad kõigis kolmes nn teenindussektori trilemma aspektides, samuti on näitajad madalamad sotsiaalse investeeringu paradigma osas, kuid võtavad vaiksel järele. Hay ja Wincott (2012) Hard Times: ARTIKLI EESMÄRK: Poliitilise ja majandusliku interaktsiooni olulius Euroopa heaolurežiimides. Eesmärk: Hinnata 2007.a kriisi ulatust ja mõjusid ning seda, mil määral see on toonud kaasa heaolu kapitalismi kriisi koos sellega seotud avalike institutsioonide ja poliitika kriisiga Dilemmad ja järelmid: kas meil on tegu võla- või kasvumudeli kriisiga? Kui viimane, siis (ainult) kärbe ei aita kriisi järelmistega tegeleda, heaolupoliitiliste kulutuste konkurentsi soodustavad ja söövitavad
tunnustus (väga oluline). Silmside lapsega, kui vaja siis kükitad lapse tasandile. Näiteks milline on köögilaud, kas laps ja vanemad istuvad võrdsel positsioonil. · Armastus pereliikmete vaheline emotsionaalne lähedus. 20 Kokkuvõte Teoreetiline alus: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus Kindlaksmääramine: interaktsioon süsteemide ja alasüsteemide sees ja vahel: vaatlus, küsimustik, sotsiomeetria Formuleerimine: probleemse käitumise põhjuseks on negatiivne interaktsioon Sekkumine: positiivne interakstioon, probleemide nägemine kontekstis Hinnang: uue positiivse tsükli interaktsioon Agressiivsus 21.november 2011
Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks proteosoomi poolt. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiide, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse ERi, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP võimaldab seda transporti. Klass I MHC molekulid vajavad peptiidi, et saavutada stabiilsus. Esiteks alfa ahel ja beeta2 mikroglobuliin assotseeruvad ER membraani proteiini kalneksiiniga (chaperon). Selle kompleksi sidumine TAPi külge initseerib peptiidi kinnipüüdmise MHC poolt ja dissotsiatsiooni seejärel kalneksiinilt. Osad peptiidid ei seondu molekuliga üldse, osad seonduvad, aga on ebastabiilsed. Stabiliseeritud MHC molekul transporditakse läbi Golgi raku pinnale
Eraldi rühma moodustavad faagide poolt kodeeritud faktorid. Näiteks faag T4 kodeerib faktorit gp55, mis aitab RNA polümeraasil spetsiifiliselt seonduda T4 hiliste geenide promootoritele. Selleks, et bakteri RNA polümeraas transkribeeriks bakteri geenide asemel faagi geene, toimub bakteri RNA polümeraasi modifikatsioon faagi poolt kodeeritud faktorite kaudu. Modifitseeerimine võib toimuda erinevate mehhanismide alusel. subühiku modifikatsioon võimendab anti- interaktsiooni, ß` subühiku fosforüleerimine aga inaktiveerib ensüümi. Transkriptsiooni initsiatsioon 70 promootoritelt. E. coli 70 poolt äratuntavate promootorite konsensusjärjestuse aluseks on võetud 298 promootorit. -35 -10 T69T79G61A56C54A54 N16-18 T77A76T60A61A56T82 Transkriptsioon algab 6-7 nt -10 heksameerist geeni poole ning peaaegu alati on esimeseks nukleotiidiks puriin (A või G)
keha trajektoori võrrandit parameetrilisel kujul. Et anda sellele võrrandile kuju, peab võrranditest elimineerima aja t. Esimesest võrr. järeldub: cost=x/a. Järelikult sint=1-x2/a2. Asendame cost ja sint nende väärtuste-ga, saame: y/b=x/acos -sin 1-x2/a2. Võrrand teiseneb järgmisele kujule: x2/a2+y2/b2-2xy/ab *cos=sin2. §47. Laine kirjeldamine. Kui elastse kk.-na (tahke, vedela, gaasilise) ühes kohas panna kk.-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügi...
· Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule · Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu 4. Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner) · Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa -näljakisa- 4 tundi pärast sööki -rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust -valukisa Ema oskus eristada kisa on väga oluline. o Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks, endassetõmbunuks o Sellega mõjutatakse ka intellektuaalset hoiakut. See omane eriti lastekodu lastele.
Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Gassendi vastuväited interaktsionismile: 1)interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2)ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. AGA kuna vaim ei jagune osadeks ja on ulatuseta, ei saa interaktsioon toimuda. *Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Malebranche’i okasionalism: füüsilised ja vaimsed sündmused ei põhjusta midagi. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. *Epifenomenalism: vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. *Põhjuslik argument: 1)vaimusündmustel on füüsikalised tagajärjed, 2)igal füüsikalisel
arenguga läbi märgatava muutuse. 1960-ndate aastate alguses arvati, et lapse väärkohtlemist põhjustab üksnes vanema psühhopatoloogia ehk tema häirunud isiksuse omadused. 1960-ndate lõpus hakati pöörama tähelepanu väärkohtlemise sotsiaalsele kontekstile ja leiti, et riskifaktoriks on vanema sotsiaalne isoleeritus ning väärtussüsteem, mis lubab ja võimaldab olla lapse suhtes vägivaldne. 1970-ndatel aastatel seletati lapse väärkohtlemist sotsiaalse interaktsiooni kaudu, kui vanema ja lapse häirunud suhet. Järgnevalt käsitletakse lähemalt mõningaid laste väärkohtlemise riskiteguritest lähtuvaid teoreetilisi mudeleid. Psühhopatoloogiline mudel. Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus keskendub väärkohtlevatele täiskasvanutele omastele düsfunktsioonidele. Selles mudelis tuuakse ära väärkohtlevat käitumist soodustavad karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi
inimesel. Ka meelekindluse ja sotsiaalsuse hinnangud olid enamvähem tõeväärsed. Neurotismi hinnangud olid täpseimad tummfilmi puhul. Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) mischeli teema? Need on käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad "profiilid" üle situatsioonide ja on seotud isiksuseomaduste konditsionaalse määratlusega. Nad võivad olla üsna püsivad, kuid see püsivus on inimeseti erinev. Need on isiku ja situatsiooni interaktsiooni üks konkreetsem tähendus. Eneseregulatsioon - teadlik püüd käituda teistmoodi kui ollakse harjunud Eneseregulatsiooni küberneetilise mudeli kohta midagi (Charles Carveri idee). Eesmärk/standard - Võrdleja - Väljendfunktsioon (käitumine) - Mõju keskkonnale (sellele on segavad mõjud) - Sisendfunktsioon (taju) - tagasi võrdlejasse Kui inimesel palutakse mitte mõelda valgele karule, siis mis toimub (Dan Wegneri idee/wegneri mõtete kontroll)
psühholoogilist ja sotsiaalset funktsiooni Biopsühhosotsiaalse lähenemise rakendamine - Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder)
teadmistevõimelise ja enesekindlana. Nad teevad järelduse, ilma igasuguste veenvate tõenditeta, et atleeti teadmised ja enesekindlus ulatub kõikidesse valdkondadesse elus, mis on väljaspool sportliku tegevust. Uued teoreetilised suunad spordis ja sotsialiseerumises Alates 1980ndatest aastatest teadlased suurendasid oma tähelepanu uurimustele, mis oli kombinatsioon kriitilisest ja interaktsiooni teooriast. Uus lähenemine on seotud pigem kvalitatiivsetest aga mitte kvantitatiivsetest uuringutest. Uurijad on võtnud eesmärgiks kirjeldada detailselt spordist saadavaid kogemusi, mis mõjutavad laias kontekstis inimeste elusid. Nad tahavad samuti rohkem informatsiooni spordis osalemise tähenduse mõistmiseks, kui kultuurilise kogemusena. Enamasti kasutatakse küsimustike kõrval nendes
arengut. Täiskasvanute seotuse kujunemine (Zeifman, Hazan): -Eel-seotus (pre-attachment) - meeldimine ja flirt. -Kujunemisjärgus seotus (attachment-in-the-making) - armumine. -Selgestiväljenduv seotus (clear-cut attachment) - armastamine. -Eesmärgipärane partnerlussuhe (coal-corrected partnership) - pühendumus. 3. Vanemlik käitumine Laste ja vanemate suhete mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele -Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet -Otsene mõju: vanemate poolne juhendamine, koostegevused, nõuanded, eeskuju jms Vahendatud mõju: näiteid -Kompetentsemate laste vanemad on reageerivamad, soojad (Attili, 1990; Hinde & Tamplin, 1983; Putallaz, 1987) -Vaenulikkust ja liigset kontrolli väljendavate vanemate lapsed omavad eakaaslastega enam konflikte (Barth & Parke, 1993; McDonald & Parke 1984) - Kõrge positiivne sünkroonsus (fookus positiivsetel emotsioonidel ja nad on vastavad- vanemad
Tavaliselt seonduvad aktivaator ja RNAP DNA-le samaaegselt. Sellest johtuvalt seonduvad aktivaatorid tavaliselt promootorist ülesvoolu ega takista RNAP seondumist promootorile. Kui aktivaator seondub promootori -35 elemendi lähedale, siis tavalisel toimub aktivaatori ja RNAP -subühiku C-terminuse vahel interaktsioon, mis soodustab RNAP seondumist või avatud kompleksi moodustumist. Transkriptsiooni akitveerimine võib toimuda ka aktivaatori ja RNAP mõne teise interaktsiooni tulemusel kui -subühiku C-terminusega. Näiteks interaktsioon -subühiku N-terminusega, - või '-subühikuga või isegi - subühikuga. Aktivaatori seondumise kaugus promootorist, mille abil toimub transkriptsiooni aktiveerimine, on erinev. Sellest tulenevalt on mehhanism, mille abil transkriptsiooni aktiveeritakse, pisut erinev. Crp (tuntud ka kui CAP inglise keeles catabolite activator protein) võib aktiveerida transkriptsiooni seondudes geeni algusest -63 või -45 piirkonda
G. Simmel (1858-1918) Saksa sotsioloog, filosoof ja kriitik. Leidis, et ühiskond on teatud mustri järgi toimivate suhete võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine. Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele. Sotsiaalne vorm (Simmel) interaktsiooni teatud vormid, mis võivad eri eesmärkide saavutamisel olla samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.) Sotsiaalne tüüp nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
