Ookeanipinna madaldumisel Bermuuda kolmnurgas tekivad hiiglaslikud looduslikud nõgusläätsed, mis koondavad veepinnalt tagasipeegelduvad päikesekiired üheks võimsaks vihuks. Selle fookusse sattudes põlevad lennukid põrmuks. Golfi hoovus, mis kulgeb mööda Bermuda kolmnurka on kiire ja keeriseline ning suudab kiiresti kustutada katastroofide tõendusmaterjale. Oma olemuselt on ta nagu jõgi, mis asetseb keset ookeani, kandes edasi hõljuvaid objekte. Kui näiteks väike lennuk
Efektiivne kiirgus (E)-> maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. 7. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem. Ekvaatorilt->poolusele. Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks. Pooluselt-> ekvaatorile. 9
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
kliimavöötmele. Aasta läbi valitsevad siin antarktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal. Samuti on Antarktise keskmine üldkõrgus üle 3000 m, mis tähendab, et õhutemperatuurid on keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel. Antarktist ümbritsev Läänetuulte hoovus takistab soojema veega veemasside liikumist rannaaladele. Antarktilise kliimaga piirkondades on väga madalad õhutemperatuurid nii talvel (keskmine õhutemperatuur mandri keskosas -60..-70°C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem umbes -30..-35°C), absoluutne miinimum -89,2°C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel(jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes -25..-45°C, mere rannikul umbes -5..+2°C)
34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele
rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused (läänes külm Benguela hoovus, idas soe Madagaskari hoovus) ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline (sademeid aastas 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm, kuu keskmine temperatuur 18-25 C), sisemaal mandriline poolkõrbekliima (300-500 mm), läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm, juuli keskmine temperatuur 13 C, jaanuari keskmine temperatuur 21 C). Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab
majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse Ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võiumas külm hoovus). Atlandi Ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdenurgas. Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud. India Ookeanis ja Põhja-Jäämeres eriti kala ei ole. Kuigi Lõuna-Jäämeres on rikkalik vee-elu, on seal suure kauguse ja karmi kliima tõttu püük keeruline (vaalad on siiski röövpüügiga peaaegu hävitatud). Kalamajanduse vormid: Agraarühiskonnas püüti kitsalt rannikuribalt endatarbeks. Industriaalühiskonnas on kahte liiki tootmist: 1. Hajali rannapüük--Kalurid paiknevad kalurikülades, püüavad kala väikeste paatitega
ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab kesk bassein ida basseiniga. 3.Tsirkulatsioon 4 Tsirkulatsiooni merepinnas moodustavad aatlandi vesi, mis tuleb merre läbi Giblartari väina ja liigub ida suunas mööda lääne- rannikut nagu Põhja-Aafrika hoovus. Vasakul pool eraldub tsükloonilise ringluse süsteem, paremal pool – antitsükloniline. Kõige püsivad tsükloonilised ringlused kujunevad Alborani meres ja Türreni meres, antitsüklonilised – Liiva ja Marokko rannikutel. Läbi Sitsiilia väina aatlandiline vesi satub kesk ja ida basseini. Nende peamine hoovus jätkab liikumist mööda Aafrika rannikut ja osa pöörab põhja- Jooni, Aadria ning Egeuse merre, kaasates tsüklonilise ringluse keerulist süsteemi
viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesisadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid
rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures juuli keskmine temperatuur 13 C ja jaanuari keskmine temperatuur 21 C.
Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8) (8.) 3.3 Kuna ta asub ookeani ääres siis mõjutavad kliimat hoovused. Mõjutavad veel ka mäestikud ja liivaluited. (5.) 4. Veestik 4.1 Vett on vähe, mõned väiksemad jõed mida pole kaardile märgitud. Kuna kõrbest möödub külm hoovus siis on tihti seal udu, millest on kasu taimedele ja loomadele. (4, 5) 4.2 Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.) 4.3 Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.) 4.4 Suuri järvi pole. (5.) 4.5 Neid ei ole. (5.) 5. Mullastik 5.1 Valdavateks on helehallid mullad. (1.) 5.2 Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale.
saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m. 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam- vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
. . . . . . . . 8 1. SISSEJUHATUS Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus. Laht piirneb põhjas ja läänes Põhja-Ameerikaga, idas Florida poolsaarega, lõunas Yucatáni poolsaarega ja kagus Kuubaga. Kagus on ta ühendatud Kariibi merega Yucatáni väina kaudu, idas Atlandi ookeaniga Florida väina kaudu. Lahe pindala on 1 550 000 km². Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud
..899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m Geirangeri fjord 4 2. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänest kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud meretuulest annab tunda ka õhutemperatuurides (umbes -5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole
kuulub Inglismaale ning selle osa pealinn on Belfast. Traditsiooniliselt jaguneb saar 4-ks geograafiliseks provintsiks : Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 maakonnaks. 26 maakonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 Põhja-iirimaa territooriumile. Iiri ilm · Iirimaal on neli aastaaega: kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm. · Iirimaa ilm on väga muutlik. · Sealset kliimat mõjutab soe Golfi hoovus. · Sajab keskmiselt 270 päeva aastas · Kõige külmematel kuudel on temperatuur 4 8 kraadi vahel · Kõige soojematel kuudel on temperatuur 22 - 30 kraadi vahel Iiri vanasõnad · Raske rahakott teeb südame kergeks. · Tellistest ja mördist tehakse maja, aga naer ja lapsed teevad sellest kodu. · Ära kipu nõu andma, kui endal arukust napib. · Ära kunagi siruta oma kätt nii kaugele, et sa seda enam tagasi tõmmata ei saa.
1 t / ha karpkala hektari kohta Eestis suurtes pinnasetiikides Tilaapiakasvatuses kasvavad koos kõik isased Tiike tuleb väetada enne kalade sisselaskmist – kalasõnnik, herneste külvamine – seda hakkavad vastsed sööma, kui rebukott on ennast ammendanud. ________________________________________________________________________ SUMBAKASVATUS Piirkonnad stabiilse veetemperatuuriga ja vähese jäätumisega. Sõnniku viib ära hoovus, sumbad on kaetud võrguga, sumbad on ankurdatud veekogu põhja Sööt tuuakse kohale laevaga Tuunikala kasvatakse palju sfäärikujulistes sumpades vee all ning väljapüüdmine käib ühekaupa uinutades (kalad on suure massiga ning kokkuajamine looks suure ja ohtliku kalaparve) Ohtudeks on näiteks ristandite tekkimine, kuna kalakasvatuses on kalad geneetiliselt erinevad
kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke
Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas. Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolast vett toovad Läänemerre: 1. Pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres. 2. Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest
soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C,
Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine
1.2 Hispaania loodus Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on
vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Triivhoovus püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jätkab liikunist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfääris ja hääbub alles pikkamisi hõõrdumise tulemusena, nt Põhja- ja Lõuna-Passaathoovused. Äravooluhoovus ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama.
Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lõpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kõik tööriistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis jõudis ta ka ära õppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja läks sellega ümber saare sõitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nüüd on küll tal lõpp käes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jättis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta näinud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt ühtegi laeva kunagi ei möödu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks läinud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsööjate toiduks saanud. Kord nägi ta rannas jalajälge ja ehmus sellest korralikult
Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200...400 mm/a, lumena; jaan. 8...-20ºC, juul. 0...5ºC), lähisarktilise (Island, Skandinaavia ja Koola ps, I-Euroopa põhjapolaarjoone tagused alad; polaaröö/päev; maa igikülmunud; P-Atlandi hoovus muudab talve pehmemaks; suur pilvisus, udu; suvel 5...10ºC; 300...500 mm/a, Islandil 800), paras- (suurem osa; läänetuuled; jaguneb mereliseks (Island, Briti, Prantsusmaa jne; soe talv 5...7ºC, jahe suvi 15...16ºC; 750...1000 mm/a, mägedes enam) ja paraskontinentaalseks (suved soojemad 23...26ºC, talved külmemad 5...-8ºC; 150...400 mm/a, enamik suvel)) ja lähistroopilise (lõuna pool Püreneesid, Alpe ja Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4...10ºC, suvel troopiline õhk 24.
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 ...
Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Oranje jõe lähedal sajab väikeses koguses vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem
Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Kliima Portugal asub lähis-troopikas, seal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab Golfi hoovus. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 °C. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas 2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
• Merejää /liustike sulamisest Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral • Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures. Peamine produtsent meres on fütoplankton, mis on energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE! Looded maailmameres’
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Edela-Iirimaal laiub 10000 hektari suurune Killaney rahvuspark. Rahvuspargis on nii mägesid, orge, metsi, nõmmesid, soid, veekogusid kui ka parke ja aedu. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Atmosfäär Iirlaste maa on tuntud kui roheline maa.Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Läänerannikul on statistika järgi tugevad sajud kolmel päeval neljast ja idarannikul ülepäeviti. 3 Vihm vaheldub tormisest valingust värskendava uduvihmani. Uduvihm on nii ebamäärane, et ei jäta isegi jälge kõnniteele
määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese külgetõmbejõud moonutab planeedi kuju kõige nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid maakoores on loodete ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju.
Pealinna pindala: 1579 km² Riigikeel: inglise Rahaühik: naelsterling (GBP) Geograafiline asend: Suurbritannia asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Lääne- Euroopas. Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saart läbib mediaan. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja- Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland. Ülevaade looduslikest tingimustest: · Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit)
karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus. HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre)
veetasemest vee erinevast tihedusest · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome lahe lõunarannikul aga läänest itta. Hoovused · Väinameres pikemaajaliste nõrkade tuulte korral (3 m/s) saab jälgida püsihoovusi tingitud põhiliselt jõgede poolt merre kantud magedast veest · Sageli viib hoovus Väinamerest vett Soela ja Suure väina kaudu välja. · Tuule suuna ja tugevuse muutusega muutub ka hoovuste suund ja kiirus. · Hoovuste kiirus on väike: 5-10 cm/s. Tormi ajal ja eriti väinades võib vesi liikuda aga ka kiirusega 1 m/s. · Suurim veevahetus on Suure väina kaudu (46%), kus sisenev hoovus toob kuni 18 000 kuupmeetrit vett sekundis juurde. · 37% veevahetust Hari kurgu kaudu Hoovuste ennustus - http://ocean.dmi.dk/anim/index.php
madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn
sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. · Üle 3000 mm/aastas ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/aastas Põhja-Ameerika looderannik(Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. · Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem,
palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk
tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Samuti on raskendatud põldude rajamine. Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Mullad on Norras väheviljakad. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%. Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine. Kliima: Norra kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Oma asukoha tõttu peaks kliima olema jahedam, aga soe Põhja-Atlandi hoovus muudab talved pehmemaks ja suved soojemaks ning niiskemaks. Mägine pinnamood peab mere pealt tuleva niiskuse kinni ja see sajab maha. Peamine niiskus sajab maha riigi lääneosas. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige
päikesekiirugus- kõige enam saavad päikesevalgust rannikualad ja saared, vähem kõrgustikud. Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas
Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kik triistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis judis ta ka ra ppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja lks sellega mber saare sitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nd on kll tal lpp kes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jttis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta ninud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt htegi laeva kunagi ei mdu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks linud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsjate toiduks saanud. Kord ngi ta rannas jalajlge ja ehmus sellest korralikult. Ta ngi, et see polnud tema jalajlg,
Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lõpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kõik tööriistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis jõudis ta ka ära õppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja läks sellega ümber saare sõitma. Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas, et nüüd on küll tal lõpp käes, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta jättis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta näinud suurt mandrit, aga ta arvas, et kuna sealt ühtegi laeva kunagi ei möödu, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks läinud sinna mandrile, siis oleks ta ka inimsööjate toiduks saanud. Kord nägi ta rannas jalajälge ja ehmus sellest korralikult. Ta
munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega. Enamikul Arktika lindudel on pojad vastkoorunult tumedad ( ännid, aulid, lumepüüd, tirgud, kurvitsad) – see aitab püüda päikesesoojust. Koorunud lagle- ja hahapered ruttavad õige pea merele, kuhu septembris jääd veel ei teki. Lindude elu Põhja-Jäämere kääneosas on seotud Golfi hoovuse ja Nordkapi hoovuse mõjudega. See hoovus toob Atlandi ookeani sooja vett Barentsi merre ja hoiab selle edela osa aasta ringi jäävaba. Säärased tingimused loovad eeldused Teravmägede , Franz Josephi maa ja Novaja Zemlja hiiglaslike linnulaatade olemasoluks. Seal, kus soe ja külm hoovus kokku puutuvad, on meri kõige toidurikkam. Praegusaegne Kõrg-Arktika linnustik hakkas kujunema u. 10 000 a. tagasi. Jääajajärgsed tingimused soodustasid tohutute linnulaatade teket.
päeva vaheldumine. Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0 o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus, mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna
Liiga palju magevett kritilises kohtades võib tõesti aeglustada Ookeanide hoovuste konveiersüsteem. Mõned arvavad Globaalne soojenemine võib kaasa tuua Ookeanide hoovuste konveiersüsteei peatuda. Praegu konveier sisse lülitatud. Arvatakse kui konveier välja lülitada siis soojad hoovused muutuvad külmadeks. Tulemuseks jähenemine. Teadmatus: võimalikud kiired muutused Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn
maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel" (1899); omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost (1892); ümberjutustus Robinson Crusoe (1891) ja Don Quijote (1900) seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks Bornhöhe teostest, mis ei kuulu ajalooliste romaanide hulka. Selle raamatu tuntuim osa on "Kuulsuse narrid".Selles raamatus on räägitud kahest mehest, leiutajast Jaan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
