Atmosfäär
Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera
välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.
Õhk
on gaaside segu.
Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja
kuva õhku, veeauru ning aerosoole.
Lämmastik(78%)
tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine
taimekasvuks .
Hapnikku(21%) tuleb
õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus.
Argoon (0,93%). Süsihappe- gaas (0,03%) satub
õhku kütuste põletamise,
vulkaanipursete ja organismide
hingamise tagajärjel.
Õhurõhk
on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk-
konnas olevatele esemetele ja
organismidele.
Troposfäär
on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna
massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused
(
pilved , sademed, ilma ja kliima kujunemine).
Stratosfäär
ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp
tõusma. Selle põhjustajaks on
osoonikiht , mis neelab
päikesekiirgust.
Mesosfääris
(50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal
muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks.
Termosfääris
väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb.
Õhkkonna
paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle
planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks).
Virmalised – helendus kõrg-
atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus,
mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku
aatomitega ja ergastavad neid.
Ilm
on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e.
meteoroloogilised elemendid(õhutemp,
niiskus, sademete hulk, õhurõhk).
Ilmastik
– mõne aasta vältel jälgitav
ilmade
vaheldumine mingis kohas.
Kliimaks
nim.mingile maa-
alale iseloomulikku ilmastiku-
olude kordumist paljude aastate
100 punkti
~ 2 lehte
580 laadimist
7 arvamust 
Kõik kommentaarid