Euroopa kliimavöötmed, äärmuspunktid, reljeefiüksused (0)

Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras.
E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel.
Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul.
Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km.
E- Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi- Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtši nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri- Egeuse väin.
E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud.
Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid , Karpaadid, Pürenee, Andaluusia.
E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus - hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga.
Kliimavöötmed:
Polaarvööde:Teravmäed, Franz Josephi maa, talv :-8-(-20), suvi: 0-5, 200-400mm/a, sajab peamiselt lumena.
Lähispolaarvööde: Skandinaavia ps, Koola ps, Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad, talv :-5-0, suvi: 5-10. 300-500mm/a, sajab talvel.
Parasvööde: Suurem osa E-st, talv: -15, suvi 15. 750-1000mm/a suvel. PV jaguneb kaheks: mereline ja mandriline.
Lähistroopiline: Lõuna- Hispaania , Krimmi ps. Talv : 10, suvi 30. 400-500mm/a, sajab sügisel ja talvel.
Mäestike mõju kliimale: Klv soojus - ja niiskustingimused võivad mäestike piires märgatavalt muutuda. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette ning sunnivad neid kas kõrvalt mööduma või üles tõusma.
Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest.
Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid.
Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid ( Volga , Dnepr ). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe , Rein , Seine , Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked . Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi.
Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all.
Limaanid : Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud.
Karstijärved:
Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel.
Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane.
Tundra : gleimullad, kanarbik , vaevakask, mustikas , põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased.
Metsavöönd:
Okasmets : Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu - ja seedermännimetsad. Orav, lendorav , kobras , valgejänes, põder, pruunkaru , hunt.
Sega- ja lehtmets : Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir , siil, hirv , metskits, euroopa piison, metsnugis , tuhkur, metskass , metsvint, peoleo , põõsalind.
Stepivöönd: leostunud mustmullad , ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad .
Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad . Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass.
Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid .
Jõed, järved
1)Volga j
2)Oka j
3) Kama j
4)Don’i j
5) Dnestr j
6)Dnepr’i j
7) Doonau j
8)Po j
9)Rohne j
10)Loire j
11)Seine j
12)Rein j
13)Elbe j
Reljeef
1)Skandinaavia mäestik
2) Hilbiini mäestik
3)Ida-Euroopa lauskmaa
4)Kaspia alamik
5)Saksa-Poola madalik
6)Põhja-Saksa madalik
7)Po e. Lombardia madalik
8)Kesk-Doonau madalik
9)Alam-Doonau madalik
10)Musta mere rannikumadalik
11)Alpid
12)Karpaadid
14)Odra j
15)Wisla j
16)Nemunas’i j
17) Neris ’e j
18) Daugava j
19) Neeva j
1] Inari jä
2]Vänern’i jä
3]Vättern’i jä
4]Genfi jä
5] Laadoga jä
6]Onega e. Ännisjärv
7] Saimaa järvistu
13Pürenee mäed
14) Uraali mäestik
15)Tatramäed
16) Sudeedid
17)Tšehhi massiiv
18)Maagimäestik
19)Juuramäed
20)Schwarewald
21)Vogeesid
22)Reini kiltkivimäestik
23)Ardennid
24)Prantsuse kesmassiiv
25) Apenniinid
26)Dinaarid
27)Krimmi mäestik
Poolsaared , saared
1) Skandinaavia ps
2) Koola ps
3) Jüüti ps
4)Pürenee e. Ibeeria ps
5)Apenniini ps
6)Balkani ps
7)Krimmi ps
8) Novaja Zemlja s
9)Franz Josephi maa
10)Teravmäed
11)Islandi saar
12)Fääri saared
13)Shetlandi s
14)Briti saared
Lahed, mered väinad
1) Põhjalaht(Potnia l)
2)Soome l.
3)Biskaia l.
4)Barentsi m.
5)Valge m.
6)Norra m.
7)Grööni m. (Taani väin)
8)Läänemeri
9)Põhjameri
10) Vahemeri
11)Liguuria m
12)Türreeni m
13) Joonia m
15) Iiri s
16) Suurbritannia s
17) Baleaari s
18) Korsika s
19) Sardiinia s
20)Sitsiila s
21) Malta s
22) Kreeta s
23) Bornholm ’i s
24)Öland’i s
25)Gotland e. Ojamaa
26) Ahvenamaa stk.
27)Sjalland Lolland
14) Aadria m
15)Egeuse m
16)Marmaari m
17)Must m
18) Aasovi m
19)20) Taani väinad
19.Skaagerrak
20.Kattegat
21)La Manche’i v
22)Pas de Calais(Inglise kanal )
23)Gibraltari v
24)Bosporuse v.
25)Dardanellide v