Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuulest ja ilmaennustamisest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tuulest  ja ilmaennustamisest
Taimi Paljak
sünoptik
Veidi ajalugu
• Ilma jälgimise algus ulatub anti kaega
• Suur tõuge- baromeetri (Torricelli,  1643 ) ja termomeetri
(G.Galilei termoskoop 1597, vesi-, alkohol -,elavhõbedat.
vastavalt 1632,1641,1657)
• Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860-
ndaid, mil  telegraafi  leiutamine tegi võimalikuks
vaatlusandmete ki re  edastamise
• Globaalne telekommunikatsioonisüsteem ( Global
Telecommunication System- GTS)
• Numbrilised ilmaennustusmudelid ( Numerical   Weather
Prediction -NWP models
• NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS, ECMWF
– pi ratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM,
ALADIN
Ilmavaatlused ni maalt kui õhust
Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem
Sünoptiline kaart 22.08.09
Õhurõhu jaotus maapinnal
•  Kiirgusbilanss  määrab atmosfääri ja sel e all oleva
maapinna soojusliku seisundi, mil est sõltub atmosfääri
õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt
ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka
õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal
poolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
• Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks
reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil
Vasakule Paremale
Tuulest ja ilmaennustamisest #1 Tuulest ja ilmaennustamisest #2 Tuulest ja ilmaennustamisest #3 Tuulest ja ilmaennustamisest #4 Tuulest ja ilmaennustamisest #5 Tuulest ja ilmaennustamisest #6 Tuulest ja ilmaennustamisest #7 Tuulest ja ilmaennustamisest #8 Tuulest ja ilmaennustamisest #9 Tuulest ja ilmaennustamisest #10 Tuulest ja ilmaennustamisest #11 Tuulest ja ilmaennustamisest #12 Tuulest ja ilmaennustamisest #13 Tuulest ja ilmaennustamisest #14 Tuulest ja ilmaennustamisest #15 Tuulest ja ilmaennustamisest #16 Tuulest ja ilmaennustamisest #17 Tuulest ja ilmaennustamisest #18 Tuulest ja ilmaennustamisest #19 Tuulest ja ilmaennustamisest #20 Tuulest ja ilmaennustamisest #21 Tuulest ja ilmaennustamisest #22 Tuulest ja ilmaennustamisest #23 Tuulest ja ilmaennustamisest #24 Tuulest ja ilmaennustamisest #25 Tuulest ja ilmaennustamisest #26 Tuulest ja ilmaennustamisest #27 Tuulest ja ilmaennustamisest #28 Tuulest ja ilmaennustamisest #29 Tuulest ja ilmaennustamisest #30 Tuulest ja ilmaennustamisest #31 Tuulest ja ilmaennustamisest #32 Tuulest ja ilmaennustamisest #33 Tuulest ja ilmaennustamisest #34 Tuulest ja ilmaennustamisest #35 Tuulest ja ilmaennustamisest #36 Tuulest ja ilmaennustamisest #37 Tuulest ja ilmaennustamisest #38 Tuulest ja ilmaennustamisest #39 Tuulest ja ilmaennustamisest #40 Tuulest ja ilmaennustamisest #41 Tuulest ja ilmaennustamisest #42 Tuulest ja ilmaennustamisest #43 Tuulest ja ilmaennustamisest #44 Tuulest ja ilmaennustamisest #45 Tuulest ja ilmaennustamisest #46 Tuulest ja ilmaennustamisest #47 Tuulest ja ilmaennustamisest #48 Tuulest ja ilmaennustamisest #49 Tuulest ja ilmaennustamisest #50 Tuulest ja ilmaennustamisest #51 Tuulest ja ilmaennustamisest #52 Tuulest ja ilmaennustamisest #53 Tuulest ja ilmaennustamisest #54 Tuulest ja ilmaennustamisest #55 Tuulest ja ilmaennustamisest #56 Tuulest ja ilmaennustamisest #57 Tuulest ja ilmaennustamisest #58 Tuulest ja ilmaennustamisest #59 Tuulest ja ilmaennustamisest #60 Tuulest ja ilmaennustamisest #61
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mattttias Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
ppt

Tuuled, frondid ja rõhualad

· edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam · ­ Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib · suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. · ­ Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal · muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. Hoovused · · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt · muutlikud, sõltudes · ­ tuulest · ­ veetasemest · ­ vee erinevast tihedusest · · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk · kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus · s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund · meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome · lahe lõunarannikul aga läänest itta.

Geograafia
thumbnail
3
odt

Atmosfääri kohta geograafia mõisted

Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgr?

Geograafia
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia
thumbnail
5
docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID

Geograafia
thumbnail
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C

Geograafia
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed. Atmo

Geograafia
thumbnail
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a

Geoloogia
thumbnail
4
doc

Üldine Õhuringlus

Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun