Polaarvöötmed

Viilver, Alvaro-Mati

Polaarvöötmed (0)

Kutsekool - Geograafia - Geograafia

3 HALB

Vana- Vigala Tehnika ja Teeninduskool

Polaarvöötmed

Koostaja :
Vana-Vigala 2012

Sisukord

Tiitelleht

Sisukord
3-4. Arktiline kliimavööde
5-6. Antarktiline kliimavööde
7. Sissejuhatus
8. Kokkuvõte

Arktiline kliimavööde

madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik arktilisele kliimavöötmele ja Lähis-Arktika osale. Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk , kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa. Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni −40°C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5°C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10°C, kus eraldatakse kaks kliimatüübiks: ET – tundrakliimaks kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga 0 °C ja +10 °C vahel ja EF – külmakõrbe kliimaks , kui mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0°C.
Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi.
Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid , kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid , kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid , kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel.

Antarktiline kliimavööde

Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur –89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C sama temperatuurijoont. Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele. Aasta läbi valitsevad siin antarktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal. Samuti on Antarktise keskmine üldkõrgus üle 3000 m, mis tähendab, et õhutemperatuurid on keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel. Antarktist ümbritsev Läänetuulte hoovus takistab soojema veega veemasside liikumist rannaaladele. Antarktilise kliimaga piirkondades on väga madalad õhutemperatuurid nii talvel (keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C), absoluutne miinimum −89,2°C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel(jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C). Absoluutne maksimum Antarktises (+14,6°C) on registreeritud Hope Bay rannikul ja Vanda polaarjaamas 5. jaanuaril 1974. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 166 mm, aga see kõigub kliimavöötme ulatuses suurtes piirides (suurim on üle 600 mm Antarktika poolsaarel, madalaim 50 mm aastas Antarktise keskosas). Sademed on peaaegu alati lumekujul. suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Sissejuhatus

Käesoleva töö teema valisin seepärast , et see anti mulle koduseks tööks ja kuna ma olen ka geograafiast huvitatud.
Antud töö annab lugejale ülevaate Antarktilisest ja Arktilisest kliimavöötmest , sealsest temperatuurist , loomastikust ja kliimast . Töös keskendusin eriti kliimavöötmetele , sest tahtsin kõik korrektselt kirja saada ja , et lugejatel oleks hea mõista millest ma kirjutasin .
Töö kirjutamiseks kasutasin ainult internetti , kuna raamatuid polnud käepärast.

Kokkuvõte

Antud referaat andis ülevaate kliimavöötmetest(Arktiline ja Antarktiline) , sealsest loomastikust , kliimast , olukorrast. Teised lugejad saavad kindlasti minu antud materjali kasutada oma geograafiaalaste teadmiste laiendamiseks.
Seda tööd tehes sain ise palju uut infot. Näiteks polnud ma kunagi varem teadnud midagi ei arktilisest ega antarktilisest kliimavöötmest , ega midagi sealsest olustikust.
Kokkuvõtvalt hindan oma tööd selle referaadiga heaks , sest mul oli piisavalt aega selle koostamiseks ja viimistlemiseks ning üle kontrollimiseks.
Töö kirjutamine oli huvitav , sest leitsin palju uut materjali ja sõber oli abiks.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Alvaro-Mati Viilver Õppematerjali autor

Siin on kirjeldatud polaarvöötmete kohta.

kliima arktiline õhutemperatuur arktika kliimavööde antarktika antarktiline polaaröö polaarpäev õhumass pingviinid polaarkliima albeedo

Sarnased õppematerjalid

ppt

Arktiline ja Antktartiline kliimavööde

Arktiline ja Antktartiline kliimavööde Arktiline kliimavööde · Arktiline kliimavööde asub põhjapooluse ümbruses. Arktilise kliimavöötme mõjupiirkonda jääb Põhja-Jäämeri, tema ümber olevad väikesed saared ja Gröönimaa. Lõunapiiriks loetakse juuli keskmist temperatuuri. Selleks on +5 kraadi samatemperatuurijoon e ühesuguse temperatuuriga punktid. · Valitsevad laskuvad õhuvoolud. Puhuvad tugevad tuuled. Kliima Arktilises kliimavöötmes · Talvel langeb õhutemperatuur kuni -50 kraadini. Kõige külmem ei ole siiski polaarookeani jääväljadel, vaid Siberi mandriosas ja Gröönimaa liustikel. Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast. Suvel võib Põhja- Jäämerel õhusoojus olla alla nullkraadi, kui Gröönimaa liustikel 10 kraadi külma. · Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk

Geograafia

docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Kliimavöötmed Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Põhivöötmed on: ekvatoriaalvööde troopikavööde parasvööde polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliimavööde Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool

Geograafia

doc

Troopiline kliimavööde

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise kliimavöötme as

Geograafia

ppt

Kliimavo�o�tmed

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ ://www.learningwonders.com/cart/product.php?productid=241&cat=46&page=1 Sisukord • Maa ümber on vööd • Põhikliimavöötmed • Ekvatoriaalne kliima • Troopiline kliima • Parasvööde • Mereline ja mandriline kliima • Polaarvöötmed • Päike “liigub” • Õhumassid vahetuvad • Lähisekvatoriaalne kliima • Lähisekvatoriaalne maastik • Mussoonkliima • Lähistroopiline kliimavööde • Lähisarktiline ja lähisantarktiline vööde Maa ümber on vööd - kliimavöötmed • Vahetuvad põhja – lõuna suunas. Miks? • Kulgevad lääne – ida suunaliselt. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/52/Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed.svg

Kategoriseerimata

doc

Troopiline kliimavööde

Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aa

Geograafia

doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid

Geograafia

docx

geograafia 8-klass kokkuvo�te

Geograafia tasemetöö 1) KLIIMA Ilm – õhkkonna lühiajaline seisund, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. Ilm on kohaliku iseloomuga, s.t mõne kilomeetri kaugusel võib olla ilm erinev. Ilma ja ilmastikunähtusi uuriv teadus on meteoroloogia, mille ülesanneteks on ilm ennustamine e. Prognoosimine. Ilma mõju keskkonnale: - Ehitus - Põlluharimine - Lennundus - Laevandus - Riietus - Õues tegutsemise võimalused Kliima e. Ilmastu – õhkkonna pikaajaline keskmine seisund ehk tüüpiliste ilmade vaheldumine mingis piirkonnas. Iseloomustamiseks kasutatakse mitmekümnete aastate ilmavaatluste tulemusi. Kliima mõju keskkonnale: - Mis riided tuleb muretseda - Taimed - Põllukultuur - Loomad Kliima kujunemine: - Päikeselt saadav kiirgushulk - Geograafiline laius - Õhumasside liikumine - Aluspinna erinevused, maismaa vs ookean - Merehoovused - Pinnamood Atmosfäär: Atmo

Alusharidus

doc

Kliimavöötmed - referaat

Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aast

Geograafia

Rohkem sarnaseid