Hüdrosfäär (0)

1)   tea vee  jaotumist  Maal ning iseloomusta veeringet ja  veeringe  lülisid Maa eri 
piirkondades;liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv  magevesi  asub jõgedes,  järvedes  ning 
maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%.Maapinnalt  valgub  osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. 
Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab  põhjavesi , mis läbi allikate ja 
vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2)   analüüsi kaardi ja  jooniste  järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid 
erinevusi  maailmameres ;26ºC. Ookeani aasta keskmine  veetemperatuur  on peaaegu igal pool kõrgem kui 
õhutemperatuur  maismaa kohal.35‰.  Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega  kloriidid ,  sulfaadid  
ja  karbonaadid . Kõige rohkem on  merevees  lahustunud NaCl.  Maailmameri  on 
elukeskkond  paljudele  organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40  promilli  
soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3)   selgita  hoovuste  teket ja liikumise  seaduspära  maailmameres ning nende rolli 
kliima kujunemises;Mõlemaid põhjustab  päikesekiirgus , mis soojendab  merd  eri laiuskraadidel  erineval  
määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, 
sest  soolasem  vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab  Coriolisi  jõud  tuuli , mõjutab see 
ka vee liikumist maailmameres:  põhjapoolkeral  kalduvad  hoovused  paremale ja 
lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend.kaasa külma ja kuiva õhumassi.
4)   selgita tõusu ja  mõõna  teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese  külgetõmbejõud  moonutab planeedi kuju kõige 
nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased 
veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid 
maakoores on  loodete  ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju. Tõus ja  mõõn  vahelduvad kaks korda ööpäevas ja kumbki veeseis kestab seega umbes 
kuus tundi. Suurim on veetaseme kõikumine siis, kui Kuu ja Päikese külgetõmbejõud 
mõjuvad ühest ja  samast  või vastandsuunast. Selline olukord esineb  täiskuu  ja Kuu loomise 
ajal ehk kaks korda kuus, s.o siis, kui Päike, Kuu ja Maa on ühel  joonel .  Poolkuu  korral on 
Kuu ja Päikese külgetõmbejõud üksteise suhtes risti ja  looded  on väiksemad. Kõige tugevamalt tõmbab Kuu enda poole Maa Kuu-poolset külge, kõige nõrgemalt aga 
vastaskülge ; sisuliselt venitab Kuu Maad piklikuks. See  venitus  avaldub kogu planeedile, 
kuid eelkõige näeme selle mõju just maailmamerele, sest vesi on vedel ja allub moondustele
kergemini. Päikese põhjustatud looded  toimivad  samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike 
asub palju kaugemal kui Kuu. Üldiselt Päike kas  võimendab  või vähendab Kuu põhjustatud 
loodeid. 5)   selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too 
näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;seetõttu on ülekaalus lainete  kulutus . Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja 
uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, 
murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid.  Laugrannikutel on ülekaalus lainete  kuhjav  tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu 
põhjaga  kaotavad  lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil 
ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid. 
Laugrannikuid ilmestavad  rannavallid ,  rannabarrid , leetseljakud,  maasääred  ja 
tombolod.sadamate kaitsemuulid ja  süvendatud  jõesuudmed. Piki  randa  toimuva setete 
transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. 
Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see  paiguti  ka 
randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele.
6)   tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära  fjord -,  skäär -,  laguun -, järsk- ja 
laugranniku;
7)   tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike 
levikut;algab  lumepiir  (sellest kõrgemal või  pooluse  pool). Aastatega  kuhjuv  lumi hakkab 
iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk  firn  ning lõpuks jää. Seda 
muundumisprotsessi soodustab ka osaline  sulamine , mil  soojal  poolaastal valgub 
sulavesi  alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed  poorid  ja külmub. Üha kasvava 
rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab  liustik  
liikuma.Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda 
orge   Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui  servas  jõuab jääd ära sulada, kasvab 
liustik paksemaks ja hakkab kujunema  mandriliustik . Need võivad tekkida nii 
mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või 
pooluse pool.maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%. 8)   selgita liustike tähtsust kliima kujunemises ja  veeringes ;liustike sulamise, suurenenud on jõgede  vooluhulk  ja sagenenud  üleujutused  jõgede 
alamjooksul . Liustikest maailmamerre jõudnud  mage  sulamisvesi võib omakorda 
mõjutada hoovuste liikumist ning seeläbi soojuse ülekannet Maa eri piirkondade 
vaheltalletunud liustikes, näiteks on  mäeliustikud  peamised  mageda  vee allikad 
kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud  jõed , eriti oluline 
on liustike sulamisvesi kuumadel  põuaperioodidel , mil see on sageli jõe ainuke 
veeallikas. 9)      selgita liustike tegevust  pinnamoe  kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste
pinnavormide  kohta. Liustikud  on võimsad pinnamoe  kujundajad . Need kulutavad ületatavat  aluspinda  ja nii 
tekivad  kulutuspinnavormid , nt  jääkündenõod  ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud 
kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja 
sulab, tekib liustikusete ehk  moreen . Sõltuvalt sellest, kuidas liustik  moreeni  maastikule 
laotab, tekivad erinevad  kuhjepinnavormid , nt  oosid  ja  mõhnad . Ka Eesti pinnakatte ja 
pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik.
Põhimõisted :  maailmameri-  katkematu  veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis šelf  ehk  mandrilava  – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa rannik  – maismaa ja suure veekogu vaheline  üleminekuala , kuhu kuuluvad ka saared rannanõlv  – ranniku veealune osa, mida mõjutab  lainetus lainete kulutav ja kuhjav tegevus -  rannavall  – tormilainetega rannale heidetud  liivast , kruusast ja klibust  vall , mis on tavaliselt 
mõnesaja meetri  pikkune  ja 1–2 m kõrgune umaasäär – rannajoonega enam-vähem rööbiti paiknev pikk ja  kitsas   kuhjepinnavorm  
meres, mis ulatub üle  veepinna  ja mille üks ots on  maismaaga  ühendatud fjordrannik  – rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja 
kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest laguunrannik  – maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud  lahtedest  ehk laguunidest 
koosnev rannik skäärrannik  – kristalsetest  kivimitest  koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv 
rannik järskrannik  – järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik laugrannik  –  lauge  reljeefiga rannik mäeliustik  – liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda 
orge allapoole mandriliustik – ulatuslik, üldiselt  kuplikujuline  liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja
mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas