NORRA METSAMAJANDUS (0)

VILJANDI GÜMNAASIUM
Hanna Valk
NORRA METSAMAJANDUS
Referaat
Juhendaja : Hilje Nurmsalu
Viljandi 2015

Sisukord

Norra üldinfo 2
Norra kliima 3
Norra mets 4
Maakasutus 5
Norra metsakorraldus 6
Üldinfo 6
Metsaseadus ja metsa eest vastutaja 6
Metsaomanike ühendusi 6
Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid: 8

Norra üldinfo

Norra Kuningriik on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes , põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas , tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra 2003. aastal veebruaris tehtud sateliidipildil

Norra kliima

Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast . Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva.
Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990.

Norra mets

Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal , kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi.
Trollide mets Norras
Norras eristatakse nelja regiooni:
1. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad
2. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad
3. Sarmaatia segametsad
4. Skandinaavia ja Vene taiga
Igaüks neist esindab Norrale omapärast floorat ja faunat.

Maakasutus

asulate all 0,7%
siseveekogude all 6,0%
liustike all 1,0%
soode ja märgalade all 5,8%
põllumajanduslikus kasutuses 3,2%
metsade all 38,2%
produktiivsete metsade all 21,6%
muud maad 45,1%
Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km².

Norra metsakorraldus

Üldinfo

Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Sellest on peaaegu 23% ehk umbkaudu 72 000 km2 tootlik mets. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud . Norra metsanduses, erinevalt teistest Euroopa riikidest, on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust.

Metsaseadus ja metsa eest vastutaja

Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega , on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse Seadus aastast 1965 kus on tehtud hiljem muudatusi, see on põhiline seaduslik raamistik metsade majandamiseks Norras. Teine seadus, mis reguleerib metsasektorit, on Looduskaitseseadus .

Metsaomanike ühendusi

Norras, nagu teistes põhjamaa riikideski, omab olulist rolli metsaomanike organisatsioon . Üks suurimaid ja vanimaid on Norra Metsaomanike Liit (Norges Skogeierforbund). Organisatsiooni ajalugu ulatub tagasi aastasse 1913, millal see loodi. See organisatsioon ühendab 8 maakonna ühendust ja 368 kohalikku ühistut 44 000 omanikuga üle kogu Norra. Koostöö põhineb majanduslikel teemadel , mis hõlmavad ümarpuidu ning teiste metsasaaduste turundust ning see töötab tehnilise arengu loomiseks oma liikmete seas. See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’.

Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas

Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist turismi eesmärgil. Kogu riigis on metsadesse sisenemine tasuta. Piiranguteta on jalgsi liikumine. Sõitmine ja ratsutamine vajavad eraldi luba, kui just seda ei tehta avalikel teedel. Teine Põhjamaade „omapära“ on põdrajaht. Norras jääb lastud põtrade arv 40-50 tuhande vahele aastas. Teine piirkonnale omane jahiuluk on põhjapõder , kelle küttimine ulatub aastas 5 tuhandeni. Norra põhjapoolsetes osades, pigem tundras kui metsas, on kodustatud põhjapõtrade kasvatamine väga populaarne . Loomade arv on ligikaudu 200 tuhat.

Kokkuvõte

Kuna Norra on väga mägine maa, mistõttu ei ole metsade kasv nii suur, siis näiteks metsa ei ekspordita nii, nagu Eestis seda tehakse. Metsi kasutatakse teistel otstarvetel, nagu näiteks loomade kasvatamine ja turism . Võiks öelda, et Norras on metsad peaaegu et haruldused, rohkem näeb seal mägesid , kuid metsi. Võrreldes Eestiga pole Norra metsamajandus väga suur. Ei teostata eksporti, sest tulu teenitakse maavaradest nagu nafta ja maagaas. On ka leitud, et naftavarude all on ka suur kogus kivisütt , kuid hetkel on seda veel võimatu kaevandada . Kuid ehk on see võimalik tulevikus.

Kasutatud materjalid:

• Statistics Norway : Minifacts about Norway 2008; Geography , climate and environment, vaadatud 18. jaanuar 2015
  
• http://www.ssb.no/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal ,vaadatud 4.veebruar 2015
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Norra , vaadatud 6.veebruar 2015
  
• metsaring.wordpress.com artikkel ’’Norra – metsade iseloomustus ja metsade tüübid’’