Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad
Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid. Teadlased järjestasid üheksa ökosüsteemi, mis nende hinnangul võivad kliima soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida. Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat). Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat). Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat). Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat). India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta). Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat). Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat). Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).
pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper. Fidelio (olemuselt ,,pääsemisooper") redigeeriti 10a jõudmata ikka rahuldavale tulemusele. Vastanduvad sünge vangla õhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad kaasa Leonore (Fidelio) ja ta süütult vangistatud peig Florestan. Sündmused toimuvad Bastille vanglas ja on pühendatud prantsuse revolutsioonile ja Bastille vallutamisele.
7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras.
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal maailmas ei ela (nt mõned amatsoonpapagoi liigid). Barbuda saarel koosneb pesitsusajal fregattlindude suurim pesitsuskoloonia 4000 linnust
liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää
Peatuda ilma rannikuriigi loata ei tohi. Majandusvööndis olevateks tegevusteks peab kül teatudjuhul luba küsima, aga siiski on seal olukord vabam. Sealt läbisõiduks ei pea küsima rannikuriigi luba ja võib ka vabalt peatuda. 16. Kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Põhjendage, miks need piirkonnad on kalarikkad. TV kaart lk 59 1. Nad on rannikulähedased piirkonnad kuhu jõed toovad toiteaineid. 2. Kui kokku saavad soe ja külm hoovus. Siis soe hoovus toob toiteaineid ja külm hapniku. 3. Külma hoovuse piirkond. Hapnik. 4. Parasvöötmelised merd. 17. Nimetage suuremate püügimahtudega riike Euroopas ja maailmas. Euroopa: Venemaa, Norra, Taani, Hispaania. Maailm: USA, Jaapan, Hiina, India, Peru, Tshiili. 18. Miks on ookeanipüük kallis? Millised riigid saavad seda endale lubada? 1. Kalapüügi laevad ise maksavad palju ja nende ülelpidamine ning kütus on kallis. 2. Meeskonnale peab looma sobivad elutingimused
Lauskmaal jäävad absoluutsed kõrgused tavaliselt 300-400 m juurde. Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed? Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed? Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa? Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas. Kuidas mõjutab Euroopa kliimat Põhja- Atlandi hoovus? Põhja-Atlandi hoovus muudab kogu Euroopa kliima pehmemaks ja merelisemaks. Millised atmosfääri mõjutsentrumid kujundavad Euroopa kliimat? Euroopa kliimat kujundavad islandi õhurõhumiinimum, Assoori maksimum, Aasia maksimum (suvel asendub Lõuna-Aasia miinimumiga) Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad? Keskeuroopa mägestike tuulepealsetel nõlvadel, Islandil, Briti saartel, Prantsusmaal,
suur aurumine. Soolsust võib mõjutada ka sademed. Kariibi meri asub väheste sademetega piirkonnas, seega sademed ei mõjuta Kariibi mere soolsust. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. VEE LIIKUMINE Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Kariibi meri RANNIKUD Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID
temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow, Boyne, Blackwater. Sisejärved Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough
ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik
Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad
temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Peamine tähtsus: Hoovused segavad maailmamere vett ühtlasemaks ja ühtlustavad maakera kliimat. Kannavad kaladele toitaimeid, blanktonit. Liigitus temperatuuri järgi: · SOE HOOVUS vesi soojem kui ümbritsevatel merealadel. Muudab rannikualade talved soojemaks, soodustab sademete teket. a) Golfi ehk Põhja-Atlandi hoovus Algab ekvatoriaalsetest vetest passaattuulte mõjul. Salvestab seal tohutus koguses päikeseenergiat ning kannab selle soojushulga Põhja-Atlandile välja. Hoovus kulgeb meie lähistesse vetesse ning Barentsi merre ja Teravmägedeni.
Merepind lainetab peaaegu pidevalt ning maailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Madalvesi- on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Ajaperioodi, mil mingis veekogus on madalvesi, nimetatakse madalveeajaks.Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete
Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elavad rannikuäärsetes kalurikülades ja töötlevad (soolavad, kuivatavad) kala ise või tehakse seda väikestes rannikul painevates tehases Kalapüügi vormid: a) Hajali rannapüük- tänapäeva maailmas üsna levinud Ida-ja Kagu-Aasias, aga isegi Norras, kus ranna lähedalt püütud kalaga varustatakse peamiselt siseturgu
http://www.youtube.com/watch?v=EQQzvS-3Miw&feature=related Kõrg- ja madalrõhualad Eesti kliimat mõjutavad eksikülalised · Talvel: kirdest Arktiline õhumass ( AÕM)- ilm väga külm, vahel tugevad kirdetuuled · Suvel: kagust või edelast troopiline õhumass ( TÕM)- kuum, esinevad äikesetormid, trombid jne 3. Ookeanid ja nendes olevad hoovused · Kaudselt mõjutab ATLANDI ookean ja Põhja- Atlandi hoovus ( läbi tuulte) · Kohalikud kliimaerinevused on tingitud LÄÄNEMERE mõjust: · Mereäärsetel aladel- kõigub t. vähem, õhk niiskem, tuulisem, rohkem päikesepaistelisi päevi 4. Reljeefi ( aluspinna ) mõju Reljeef mõjutab kohalikke kliimaerinevusi · NT: "mäestikud püüavad sademeid" · Kõrgemale minnes langeb temperatuur 1 km- 6 ehk 100m 0,6 kraadi · Lumikate kauem kõrgustikel ( jahedam, sajab rohkem ja on paksem)
• Sisemaal sajab 400-600, rannikul põhjaosas 700-1000, lõunaosas 2000- 2500 mm/aastas. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/aastas) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15°). • Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Euroopa kliima • Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. • Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. • Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline kliima • Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima Pindala • Euroopa on maailmajagu, mille pindala on 10 180 000 km2. • Hiina pindala on aga 9 597 000 km2, ning pindalalt on Hiina kolmas riik maailmas. • Euroopa on Hiinast ainult 583 000 km2 suurem Rahvaarv Kasutatud kirjandus
14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb ...
New Delhi on India pealinn, see asub India põhjaosas. Kuigi see asub ranniku alal ja seda mõjutab mereline kliima. New Delhi koordinaadid on 28°36´ põhjalaius ja 77° 12´ idapikkust. Pehme, niiske kliima kuiva talvega, sademete rohkeima kuu sademete hulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga (Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi-Cwa). Suvi on väga soe. Kaugus ookeanis on umbes 900 km (India ookean) Kliimat mõjutab soe hoovus, mis toob kaasa sooja ja niiske kliima. Absoluutne kõrgus merepinnast on 211m - mäestikud kliimat ei mõjuta. Kasutatud materjalid: www.worldclimate.com en.wikipedia.org/wiki/new_delhi google.com
(kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal
madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine. On näha, et vesi on mõjutanud kõrgemal asuvat pinnast, seda uuristanud ja muutnud erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud. Suund on tekkinud tõenäoliselt tuulest. Mõjutavaks faktoriks võivad kindlasti olla ka laevad, mis läheduses sõidavad. Sest laeva liikumise tulemusena tekivad lained, mis jõuavad mereranda välja. Settematerjali näha väga ei olnud kuna lumi oli katnud suure osa pinnases. Tõenäoliselt leidub seal hooajal vetikaid, mis on jõudnud hoovustega veepiirile, kaldaäärsele. Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus:
3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree ja Lough Derg. Iirimaal on väga lopsakas taimestik mistõttu nimetatakse seda Emerald saareks
Ookeanipüük kaasaegse varustusega suured kalapüügilaevad, nädalaid merel, kala töödeldakse laevas Kalakasvatus Ülepüük Maailmamere reostumine ÖK jalajälg Et vähendada sõidan vähem autoga, lähen kooli jalgsi, sorteerin prügi, kasvatan endale juurvilju ja puuvilju, ostan vähem, ostan taaskasutuskeskustest, tuled kustu, ei lase vett niisama joosta, Mida arenenum riik seda suurem jalajälg Toidujäätmed eraldi, pakendid eraldi, tervislik toit, Külm peruu hoovus üks lemmik teema, kõrb(KUIV) on tekkinud kuna rannikut uhub külm peruu hoovus ja sademeid on minimaalselt. Külm labradori hoovus Golfi hoovus Fasaathoovused KLIIMAVÖÖTMED ja LOODUSVÖÖNDID Ilmakaardid sajupilved on külma frondi puhul taga, soojaga vastupidi Seal kust alguse saab seat puhub tuul (suuremast numbrist väiksemasse) Õhuringlus rõhualad, mussoontuuled tekivad 5-20 kraadi vahel, india ookean, india, vaikne ookean, tai, vietnam,
Kliimat kujundavad tegurid koha kaugus ekvaatorist globaalne õhuringlus aluspinna omadused Aluspinna omadused vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal Kaugus ookeanist: mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused: soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma Pinnamood: mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur (1km= - 6 kraadi langust)
Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida. Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja sooja hoovuse läbipääs kaugele põhja avatud. Viimasel jääajal, ja küllap eelmistelgi, oli uks kinni. Soe hoovus ei pääsenud läbi NewfoundlandiLissaboni rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid. Nendest ookeani libisevad jäämäed triivisid kuni kujuteldava kinnise ukse jooneni. Kui polaarfrondi uks ei ole korralikult kinni ega täiesti lahti, nagu praegu, vaid loksub kahe äärmise asendi vahel, siis pääseb soe hoovus vahel kaugele põhja ja mõnikord ei pääse. Kliima võiks siis kaunis kiiresti vahelduda. Ukse loksumist reguleerivad ookeanis triivivate
soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat. Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega
laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on
soojendavad õhu kaudu tuba. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb, soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, soe õhk tõuseb üles, asemele tuleb aga jahe õhk, mis omakorda soojeneb, toas tekib õhu ringvool ehk triskulatsioon. Siseenergiga levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks, selleks on näiteks tuul. Konvetsiooni ilming on Golfi hoovus, soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas, mis kannab ekvaatori piirkonnast Skandinaavia rannikuni tohutul hulgal soojusenergiat. Päike soojendab taevakehi, mis asuvad Päikese lähiümbruses, ta soojendab ka kehi Maal. Kosmoses on aine niivõrd hõre, et seal valitseb praktiliselt tühjus. Seetõttu ei saa energia Päikeselt laiali levida soojusjuhtivuse ega konvektsiooni teel. Kehad saavad Päikselet energiat elektromagnetkiirgusena, mida nimetatakse soojuskiirguseks
Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km). Kliima Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad. Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C). Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe
kõrgeim mäestikAlpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid(Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530
Selle kõrgeim tipp on Darwini mägi (2488 m, teistel andmetel 2469 m merepinnast). Teine kõrgem tipp on Sarmieto (2300 m). Tasane on Tulemaa saarel ainult põhja- ja kirdeosa. 6 Kliima Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm (Desolación). Sademeid põhjustavad väga niisked õhumassid Vaikse ookeani kohal ning külm hoovus Läänetuulte hoovus, mis suundub Lõuna-Ameerika lõunakaldalt Antarktika suunas. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi.
Vajalik on uurida nafta koostist, jaotumist, keemilisi muutuseid lagunemisel, nafta ja kemikaalide mõju ökosüsteemidele. Agarus, kui kiiresti ja kui suures mahus BP toetusi ja grante jagab, näitab omakorda katastroofi mastaapsust ning firma soovi end säilitada. Kohalik meedia aga on juba süüdistanud ülikoole selles, et sõlmitud lepingud pole mitte heatahtlik panus uurimistöösse, vaid Pilt 4. Golfi hoovus (allikas: http://mikephilbin.blogspot.com) 5 tagamaks BP-le juriidilist kaitset. Samas aktsiakursi languse tulemusena on BP aktsiapaki väärtus juba langenud üle 63 miljardi dollari. Laiahaardeline nafatareostus Mehhiko lahes on alandanud ookeani süvavee temperatuuri ning sellega on kaasnenud Golfi hoovuse aeglustumine. Golfi hoovus kannab sooja vett Mehhiko
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool
Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina
k poiss, antud kontekstis jõululapsuke). · El Nino esineb ebaregulaarselt 2-7, keskmiselt aga 3-4 aasta tagant ja kestab 12-18 kuud. · Ta on seotud lõunaostsillatsioonidega, s.o õhurõhu vastasmärgiliste kõikumistega Vaikse ookeani kaguosa ja Põhja-Austraalia vahel. · Tavaliste tsirkulatsiooni korral paikneb Vaikse ookeani kaguosas kõrgema õhurõhuga ala ning Austraalia lähistel madalama rõhuga ala. · Sel juhul kannab Peruu hoovus külma veemassi välja ekvaatorini, kust see passaathoovuse mõjul edasi lääne poole kantakse. · Kõige soojem vesi koguneb Vaikse ookeani lääneossa. Peruu rannikumeri on hapniku-, toitainete- ja kalarikas, lmastik aga täiesti kuiv. · Seda seisundit nimetatakse La Nina (hisp. k tüdruk) nähtuseks. · El Nino ehk sooja faasi korral paikneb madalama õhurõhuga piirkond ümber Vaikse ookeani kesk- ja idaossa. · Passaathoovus nõrgeneb, ekvatoriaalne
koos teevad kohutavat lärmi. Selliseid linnukolooniaid nimetatakse linnulaatadeks. Suve jooksul kasvavad munast koorunud linnupojad juba niipalju, et käreda talve eest taandutakse lõunasse. Turks Jääkaru Mered Gröönimeri Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega. Seal on külm kliima. Mere lääneosa läbib külm hoovus ja see on aasta ringi jääs. Mere pindala on 1 205 000 km². Mere keskmine sügavus on 1450 m ning suurim sügavus 5600 m. Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel
Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel: Suvel: Islandi miinimum (10o) Asoori maksimum( 20o) Lõuna- Aasia miinimum (30o) Talvel: Islandi miinimum (0o) Asoori maksimum( 10o)
pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level ruutkilomeetrise pindalaga Third level Fourth level järvi on 27
Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais,
PõhjaAtlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma IdaGrööni hoovuse harud põhjaja idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikseselt vähe sooja isegi suvel. Ranningulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.
3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse.
SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
