Norra (0)

(Kool)
Norra
Referaat
Koostas:
Juhendaas:
(aasta)

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Loodus 4
Rahvastik 6
Majandus 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Tahtsin Norrast referaadi teha kuna olen ise seal käinud. Norra oli väga kena maa.
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km².

Loodus

Reljeef
Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad , kus orud ja lahed ei anna tooni.
Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind , kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m
Geirangeri fjord

Kliima
Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänest kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud meretuulest annab tunda ka õhutemperatuurides (umbes −5 °C kuni +2 °C).
Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.

Vetevõrk
Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²).
Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast.

Rahvastik

Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid . Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike.

Majandus

Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta , hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel . Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada , aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
Laevandus on olnud Norra majanduses tähtsal kohal, kuid selle osatähtsus on tasapisi langenud.
Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne .

Põllumajandus
Põllumajandus on piiratud ja maaviljelusega saab tegeleda ainult mõnedes piirkondades. Infrastruktuuri on sellise pinnamoega alale raske ehitada. Teid ei saa ehitada sirgeid vaid peab juhtima ümber mägede. Sammuti on raske põldude rajamine, peab leidma piisavalt laugeid alasid kuhu on võimalik neid rajada. Peamised põllukultuurid on oder , nisu ja kartul . Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km².

Tööstus
Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus , tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritisi. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, metalle , keemiat, laevu, kalatooteid. Impordib masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalle. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on kõigest paari aastakümnega muutunud loodusvarapõhise majandusega maast teadmispõhiseks ühiskonnaks. Norra ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust . Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara - ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia.

Majandussidemed
Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTOMaailma kaubandusorganisatsioon, EEA- Euroopa Majanduspiirkond, EFTA -Euroopa Ühenduse deklaratsioon, Shengeni leping, NATO , OECD-Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon , UNICEF. Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga.

Kokkuvõte

Tänu seda referaati tehes sain teada, et Norra on maailma üks rikkamaid riike ja elatustase on seal ka väga kõrge. Seal on ebatasane reljeef ja ilus loodus. Minu arvates on Norra natuke igav riik, sest seal ei toimu midagi. Aga looduse poolest on ta jälle väga kaunis ja sinna on hea reisile minna.

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.ht m
  
• http://www.norra.ee/
  
• http://www.scribd.com/doc/2415461/Norra-Referaat
  

10