Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hoovus" - 366 õppematerjali

hoovus – suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni.
thumbnail
2
pdf

Hoovus Ja Triivi Teooria

PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...

Matemaatika
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hoovus ja Triivi teooria

PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...

Navigatsioon
14 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Merebriis, maabriis, hoovus

Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis ­ Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis ­ Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus ­ Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus ­ Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv ­ Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv ­ Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere. Mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ning pehmendavad suuri temp.kõikumisi. Looded- tõus ja mõõn, maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja langus, mis tekib kuu ja päikese külgetõmbe jõu mõjul. Hoovus on meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Triivhoovus- püsivalt ühes ja samas suunas puuhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbub allest pikkamisi hõõrdumise tulemusena, näiteks Põhja ­ ja Lõuna passaathoovused. Äravooluhoovus- ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus, nt...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus ­ tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud ­ max ja min temp- ide vahe. Öökülm ­ kui mintemp...

Geograafia
590 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia spikker

õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...

Geograafia
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfääri ja tuulte kohta

Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Rootsi),kiireneb keemiline murenemine(lagunevad skulptuuri,murenevad skulptuurid,raud esemed roostetavad),hukkuvad eelkõige okaspuumetsad, kuna nende okkaid kaitsev vahakiht hävib suurendades aurumist,mille tulemusena puud kuivavad.(Poola,Tsehhi,Kagu-Soome) - Kliimat kujundavad tegurid 1.Geograafiline laiuskraadid (sellest sõltub temperatuuri käik aastaaegade,kuude lõikes) 2.Kaugus ookeanidest ja meredest(tuul,niiskusreziim) 3.Soojade ja külmade hoovuste mõju(nt.Golfi hoovus Eesti suhtes) 4.Pinnamood(kõrgus merepinnast,paiknevus mäestike ja tasandike suhtes) - Üldine õhuringlus -ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust,õhk soojeneb seal tugevasti ja hakkab tõusma.Selle tagajärjel püsib kujunenud madalrõhuala(tsüklon).Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab seal liikuma pooluste suunas.Teepeal õhk jahtub ja hakkab langema,moodustades...

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Jäämäed

Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed Külm hoovus tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket....

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kliima II osa

Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm....

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia 12.kl

Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus -meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes ­ päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia mõisteid põhikoolile

Isoterm ehk samasoojusjoon ­ ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon ­ püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus ­ otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis ­ suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul ­ õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora ­ külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ­ ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kliima tekketegurid

10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Mis on front? Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200300km 19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis? ekvaatoril 20.Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja päev? Põhjenda polaaraladel põhjapolaaraladel juulis>päev dets.>öö lõunapolaaraladel juulis>öö dets.>päev 21.Nimet. 2 peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel? a)hoovused b)õhumassid(tuul) 22.Mis on hoovus ,iseloomusta. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. Hoovused panevad liikuma passaadid Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused Poolustelt külmad hoovused Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima 23.Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: · väävliühendid, eriti SO2...

Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö, nähtavuskaugus

Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant ­ C 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 16 * 30,6 N ; 1 = 20 *15,6 E ) punkti B( 2 = 40 * 54,7 N ; 2 = 64 * 35,9 E ) .Leida LV ja PV; Teha joonis. 2. Dk = 45,6 miili; e = 21 m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 220* TP = 130* d = 7,2 E. = 4.6 E =5* v / p =8 * v / p Leida: MK; KN; KP; MP; KrK ja KK ­ mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; Sitikas ja hoovus ning triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp-punkti koordinaadid;( 1 = 55 * 45,0S ; 1 = 113 * 33,7W ) KK = 202*; LNV = 512 miili 5. Km = +10*; lg = -10% . 2 = ?; 2 = ? Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking....

Navigatsioon
27 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Geograafia küsimused vastustega

Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe pealinna kliimavõrdlus

Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja ­ Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed...

Kaardiõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte.

3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda)...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Hüdrosfäär

Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED  Tihedam ja raske külm vesi sukeldub polaaraladel ( eriti Antartika mandrinõlval) laskuva hoovusena ookeani põhja poole.  Edasi liigub põhjahoovusena aeglaselt troopika suunas, väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval Nt. Peruu hoovus, Benguela hoovus...

Hüdrosfäär
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun