Namibi kõrb (0)

1 Hindamata

Namibi kõrb
1.Asend
Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul.
Joonis 1. Namibi kõrbe asend

Kõrbe suurus, ulatus
Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut.

Kliimatingimused, tekkepõhjused
Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne- Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Oranje jõe lähedal sajab väikeses koguses vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem. Namibi kõrbe keskosas on aga väga kuiv kliima ja vähe taimi. Temperatuur on aastaringi 15-20º C. Maapinnal on kuumarekordiks mõõdetud 66º C. Namibi kõrbe lõunaosa on liivakõrb ning põhjaosa on peamiselt kivikõrb.
Joonis 2. Kliimadiagramm Namibi kõrbe keskosas asuvast Wavis Bay'st
Joonis 3. Kliimadiagramm Namibi kõrbe lõunaosas asuvast Lüderitz''ist

Kõrbete tüübid
Liivakõrbe tunneb kergelt ära tuule kujundatud liivaluidete tõttu. Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja savikõrbes. Sademeid on liivakõrbes erakordselt vähe. Üksikutel aastatel on nende sademetehulk niivõrd tühine, et taimede arenemiseks pole neil mingisugust praktilist tähtsust. Liivakõrbetes on aasta ringi palav .
Kivikõrb on kõige levinum kõrbe liik. Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt.
Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola.
Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik.
Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht.
4.Taimestik ja loomastik
Velvitšia (Welwitschia mirabilis ) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitšia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte – need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad . Velvitšia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on katud spetsiaalse vahaga, et vähendada auramist.
Joonis 4. Velvitšia
Namibi kõrbes esineb peamiselt aaloe puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad , pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid . Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid , joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.
Joonis 5. Aaloe
Makalani palmi kohastumus eluga kõrbes on kitsad ja vahaga kaetud lehed, mis vähendavad auramist. Lisaks sellele kasvavad lehed ainult nii kõrgel, et kõrbeloomad nendeni ei ulatuks ja neid ära ei sööks.
Joonis 6. Makalani plam.
Süsiklane elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad. Ta on kohastunud eluga kõrbes, tal on tugeva koorikuga kaetud keha, mis vähendab auramist nin tundlad maapinna kompimiseks.
Surikaat on kärpkaslane. Ta sööb putukaid, sisalikke jt. väikesi loomi. Kui toiduvaru väheneb, kolib ta uude piirkonda. Surikaadid elavad rühmadena ja kaevavad eluasemeks ning poegade kasvatamiseks urge. Et lagedal kõrbemaastikul pea maas toitu otsiv surikaat on kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti.Kui vaenlane ilmub silmapiirile, annab valvur kohe haugatusega märku, ning kõik loomad kihutavad urgu varju. Surikaatidel on ka lapsehoidja kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Surikaadid seisavad uru sissepääsu ees tagajalgadel püsti, et juba kaugelt ohtu märgata.
Joonis 8. Surikaadid.
Antiloobid on imetajad, kes on kohastunud eluga kõrbes mäletsedes. Antiloobi Aafrikas elavad alamliigid on gasell ja gnuu. Gaselle jahivad mitmed kiskjad, seega on nad kohastunud kiiresti jooksma ja pidevalt valvel olema. Antiloobid elavad karjades.
Illustratsioon 1: Joonis 9. Antiloop.

Inimtegevus
Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse.
Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on bušmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides.
Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse.
Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante.
Kasutatud materjalid:

www.miksike.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend

http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF-8&sa=N&tab=il

http://www.safarinow.com/maps.aspx

http://images.google.com/images?hl=en&q=velvit%9Aia&btnG=Search

http://images.google.com/images?hl=en&q=surikaat&btnG=Search+Images

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kellyxoxo Õppematerjali autor

Namibi kõrbe iseloomustus, rahvastiku tihedus, kõrbe liik, loomastik, taimestik, kõrbe suurus ja ulatus, tekkepõhjused, kliimatingimused, inimtegevus jne.

namibi kõrb namiibia