Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
KAARDID, MÄRGID, TULED LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub kõikide meridiaanidega sama nurga all. • ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava suurringi lühem kaar. • Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks. • Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaan...
selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa Kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja
Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed, edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur- Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus, Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima. Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
diametraaltasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Triivi arvestamine KK = Krk += - ------------ TK = MK = -d = +d = MK= ----------- -= TK = KK= += ---------- KrK = Hoovus - merehoovus on merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine maailmameres. Hoovust iseloomustavad kiirus, suund ja toime kestvus. Kiirust mõõdetakse sõlmedes. Suunda arvestatakse ringsüsteemis kraadides, sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Laeva hälbimist tõelisest kursist veemasside liikumise mõjul nimetatakse hoovushälbeks. Suund, mida mööda laev liigub hoovuse mõjul nimetatakse põhjakursiks (PK) Nurka TK ja PK vahel nimetatakse
diametraaltasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Triivi arvestamine KK = Krk += - ------------ TK = MK = -d = +d = MK= ----------- -= TK = KK= += ---------- KrK = Hoovus - merehoovus on merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine maailmameres. Hoovust iseloomustavad kiirus, suund ja toime kestvus. Kiirust mõõdetakse sõlmedes. Suunda arvestatakse ringsüsteemis kraadides, sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Laeva hälbimist tõelisest kursist veemasside liikumise mõjul nimetatakse hoovushälbeks. Suund, mida mööda laev liigub hoovuse mõjul nimetatakse põhjakursiks (PK) Nurka TK ja PK vahel nimetatakse
Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbruses, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kõige suuremad varud on Vaikses ookeanis, sealt püütakse veidi üle poole maailma kalast. Ka suurema kalapüügimahuga riigid asuvad Vaikse ookeani rannikul. Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste
tehisjärved); · teab soode tekkimise põhjusi ja selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust; · selgitab liustike tekkepõhjusi ning toob näiteid mandri- ja mägiliustike levikust; · teab vee (veekogude sh põhjavee) tähtsust looduses ja inimtegevusele, toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta; Mõisted: veeringe, maailmameri, vee soolsus, riimvesi, soe ja külm hoovus, rannajoon, rannik, laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed, põhjavesi, allikas, geiser; MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla;
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
Kivimid on mulla lähtekivimiteks ja määravad muldade omadused. Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast.
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on
Parasvöötmes on näiteks mandrite läänerannikud nagu Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunaosa, Lõuna-Tsiili, merelt tuleva õhu mõju all. Seal on aasta keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem kui samadel laiustel idarannikul Kaug-Idas, Labradori poolsaarel jne. Näiteks samadel geograafilistel laiustel asuva Eesti jaanuari keskmine õhutemperatuur -5°C, Põhja-Ameerika siseosas on see -22°C. Seda erinevust põhjustavad ühelt poolt merelised õhumassid ja Golfi hoovus Eesti puhul ning külm Labradori hoovus ja põhjast tulevad külmad õhumassid teiselt poolt. 40.Maapinna reljeefi mõju kliimale. Lisaks ookeanile ja mandrile mõjutab kliimatingimusi veel reljeef. Kliima kujunemisel on reljeefi puhul oluline: 1) maapinna kõrgus merepinnast 2) koha kuju ja ekspositsioon (nõlva orientatsioon meridiaani ja rõhttasandi suhtes). Niisiis on oluline pinnavormi suund ja kalle, kuju (kumer pind, nõgus pind, keerulisemad vormid)
vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam analoogselt temperatuurile võib vee kihistumist põhjustada ka soolsuse erinevused o halokliin – kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine. Esineb peamiselt suletud meredes ja rannikualadel hoovus – suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni.
Gaasiline tsükkel reservfond on atmo- ja hüdrosfääris (C, O, N). Setteline tsükkel reservfonf on maakoores (P, S). Aineringe kiirus ja varude suurus. Käibe: Käibe kiirus mingi aja jooksul vabanenud aine osatähtsus kogu ainehulgas. Käibe kestlus kogu ainehulga ringe aeg. Maailmamere tsirkulatsiooni kujundab soojade ja külmade hoovuste liikumisel. Siit tuleneb kõrbete tekkimine ekvaatori läheduses mida põhjustab külm hoovus. Samas liiguvad ka sügavad ja külmad veemassid pinnale. Atmosfäärides õhumasside liikumine. Ekvaatori suunas liiguvad väiksemad õhumassid tagasi. Sest alaline õhu liikumine on kõige suurem ekvaatoril. Balticumis liigub suunaga läänest-itta õhumassid. Tänu kliima soojenemisele on parasvöötmes muutunud kliima ekstreemsemaks st. pidev vaheldumine õhumasside vahel. Atmosfääride kõrgemates kihtides on ka kindlad liikumissuunad. Parasvöötmes läänest-itta
3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad. 6
Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel. 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale. Soe hoovus toob kaasa suure soojushulga, merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Rannikust mööduv külm hoovus muudab kliima rannikul jahedamaks ja külmemaks, õhk on jahedam ja sisaldab väiksema aurumise tõttu ka vähem niiskust. Hoovuse kohalt soojema maismaa kohale liikudes jahe õhk soojeneb ja muutub ühtlasi kuivemaks. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562 Hüdroloogia omapära · Veevahetus läbi Taani väinade takistatud · Vesi kihistunud (8 promilli) · Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel · Looded 10 cm Läänemere ajalugu Läänemeri oma praegusel kujul ei ole eriti vana. 12-13000 aastat tagasi oli see ala kaetud mandrijääga Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!
SÄLKORG V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seetõttu nimetatakse seda külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem kui seda ümbritsev ookeanivesi, seda nimetatakse soojaks hoovuseks. Hoovustel on suur mõju maailma kliimale. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuvate maismaa- alade talved tunduvalt pehmemaks kui mujal samadel laiuskraadidel. Külma hoovuse kohal
Lääne- edela tuulega tuuakse kaasa soeõhk, põhja-lõuna tuulega külmõhk. *Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1
Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa. Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos pinnaaluste vete kerkimisega on aga tegur, miks kohtame ekvaatoril asuva Peruu rannikul niiske troopikapalavuse asemel üsna jahedat kuiva kliimat. Ookeani ja kliima suhted pole tänaseni päris selged ning põhjused ja tagajärjed vahetavad sageli kohti. Sekkuvad sellised asjaolud nagu sademed ja aurumine ookeani pinnalt, päikesekiirte peegeldumine valgelt lumelt ja jäält, õhurõhk ja tuuled. Ometi toimivad kõik need faktorid koos nagu teatud väljakujunenud rütmis
Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. Viimastel aastatel on populariseerunud naaritsa ja rebase karusnahakasvatus ning turismitalundus. Kokkuvõte Island on vulkaaniliselt aktiivne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Islandi asub lähisarktilist merekliimat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu. Island asub arktilises tundras, taimestik ja loomastik on väga iseloomulikud sellele kliimavöötmele. Suureks murekohaks on saarel toimuv võimas pinnaseerosioon ja metsatus. Tähtsaimad majandusharud on kalandus ja turism. Islandi maastik on maailmas harvaesinev ja väga maaliline. Piirkonda oli väga huvitav uurida. Kasutatud allikad
mäed takistavad pilvede liikumist. Mida rohkem lõuna poole, seda kõrgem temperatuur ja vähem sademeid, kuni vahemerelise kliimaga Algarveni välja. 5 Mandriosas on meeldiv kliima pikkade soojade suvede ja pehmete talvedega. Madeira põhjaosa on vihmane, lõunaosa aga soojem ja kuivem. Assooride kliima on mahe, ent seal on aasta läbi vihmane ja tuuline. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevaid mõjusid. 5.1. Temperatuur Portugal on üks soojemaid Euroopa riike kus keskmine temperatuur on 10ºC 20ºC. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
(Lisa 3). Kuna pinnamood on enamasti tasane, siis on sinna hea põlde teha, mida juba on tehtud metsadest, seetõttu ongi seal metsasid vähe. Seal olles võib tunduda, et on väga metsane riik, kuid tegelikult on istutatud palju põõsaid ning kultuurtaimi. Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Maaparandustöödest võib vaja minna ainult kuivendust, et saada soost korralik põllumaa, niisutada pole vaja, kuna kliima on sademerohke.
aastal Narvas - 355 mm · Kõige kuivem kuu oli august 2002. aastal, mil sademeid ei langenud üldse · Kõige sajusem kuu on olnud august 1987. aastal, mil sademeid registreeriti - 351 mm · Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul) on 2,3 mm/min Eesti paikneb Ida Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Valitsevad läänetuuled mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind. Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel
[1] 3 Kanaari saarestik 3.1 Üldiseloomustus Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Aafrika looderannikust 100 km kaugusel. Saared kuuluvad Hispaania Kuningriigile ja on üks Hispaania 17-st autonoomsest üksusest. Arhipellaagi nimi Canarie Insulae tähendab tõlkes koerte saar ning nimi kehtis varem ainult Gran Canaria saare kohta. Arhipellaagi pindala on 7447 km2 ning see koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilist päritolu saarest. Saarest möödub Kanaari hoovus.[2] 3.2 Ajalugu Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised. Kanaaride esimesed päriselanikud olid guatshid, kelle päritolu on ebaselge. Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad. Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased, kreeklased, roomlased
suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused. Ookeani pinna taset mõjutavad ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvalt ja tugevad vihma sajud ookeani kohal.Selle tulemusel tuleb vesi kõrgema taseme kohast madalmasse ära voolama ja tekib äravoolu hoovus. Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuute aladel. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on vahemere vee tase madalam. Kibrantari kaudu tungib Atlandi ookeani kergem vesi pindmises kihis vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde siis peab teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi ribaltari vastas suunas kompesatsiooni hoovusena vahemerest Atlandi ookeani.
Laht Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus. Laht piirneb põhjas ja läänes Põhja-Ameerikaga, idas Florida poolsaarega, lõunas Yucatáni poolsaarega ja kagus Kuubaga. Kagus on ta ühendatud Kariibi merega Yucatáni väina kaudu, idas Atlandi ookeaniga Florida väina kaudu. Lahe pindala on 1 550 000 km². Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Kosed, joad ja kärestikud Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast.
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Leirhnjúkuri kuumaveeallikas Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.
50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Põhja-Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, selline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust,
Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks
Guantsid elasid hispaanlaste (ja ka teistest maadest meresõitjate) terrori all. 5. Kuidas on seotud Kanaari saared Kolumbuse maadeavastustega? 1492.a teel Ameerikasse peatus Kolumbus Kanaaridel. Ta leidis sealt naise. Ühel neist saartest asub ka Kolumbuse maja. 6. Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid? Hotel Santa Catalina (1890) Las Palmasel http://www.spain-grancanaria.com/uk/tourism.html 7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La
Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin
suhteliselt rohkem kui kevadel ja suvel,‿ ütleb Keevallik, kes rakendas erinevaid tulevikustsenaariume ka minevikule ning leidis, et sel puhul töötavad need rahuldavalt. Merepinna tõusuga satuvad Eestis enim ohtu Tallinna-lähedased rannad. Erilise löögi alla jäävad ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned. Eesti liigub uuel sajandil soojema ja niiskema kliima poole. Kuid Sirje Keevalliku sõnul võib globaalse soojenemise foonil Golfi hoovus nõrgeneda, mis tähendab Eestis esialgset jahenemist.
ujuvad/uputatavad poomid, õhku täis pumbatava ujukiga poomid, tahke ujukiga poomid, 18.Mis on pneumaatiline õlipoom? suruõhuga täidetav õlipoom, need, mis täidetakse õhuga enne vette laskmist v vees olles 19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks
suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (vaikseim 12). Pinnakihis kulgeb piki rannikut vastupäeva alatine hoovus. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23, lahtedes veidi alla 9, suvel lõunaosas 1618, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni, mere keskosas on jääd harva; Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud, mere lõunaosas kitsa ribana alla kuu. Looded on enamasti alla 10 cm
Organisatsioon kui: masinavärk ül jaotus, kontroll Organism vastastikune sõltuvus,keskkond Aju paindlikkus, õppimine Kultuur org-de maailm, org. kultuur Pol.süsteem võimusuhted, konfliktid Vangla grupimõtlemine, alateadvuse seotus Hoovus muutused, kaos Ohjamisvahend Tööst sõltuvus, vaimne stress Kui masinavärk:igal osal oma kindel f-n.Täpsus, kellaajast kellajani.Eriti bürokraatlikud or-nid.Täpsed reeglid jne. Kui organism:oma vajaduste rahuldamine. Org-nid osalevad olelusvõitlustes ja tuleb olla elujõuline, muutuv ja laienev. Kui aju:protsessid analoogsed õppimisega Kui kultuur:analoogia sotsiaalsete suhetega. Organisatsioonis gruppide isesugused eluviisid.
Nii arvas inglise antikvaar William Stukeley 18. sajandi algul, et meie tähesüsteem sarnaneb Saturnile - keskel on suur heledate tähtede parv, millesse kuulub ka Päike, seda parve ümbritseb aga mõningasel kaugusel nõrkade tähtede lame rõngas. Keerulisema mudeli pakkus 1734. aastal välja teine inglane Thomas Wright. Tema arvas, et maailma keskel on Paradiis - Jumala ja õndsate elupaik. Keskmest igas suunas maailma äärealadel valitseb Väline Pimedus. Nende kahe vahele aga mahub Aja Hoovus ehk Surelikkuse Piirkond. See viimane kujutas endast õhukest kera kihti milles kõikvõimalikes suundades ümber Paradiisi tiirlevad tähed, sh. Päikene. See Surelikkuse Piirkond on nii õhuke, et vaadates nii maailma tsentri suunas, kui ka väljapoole, haarab meie pilk vaid üksikuid tähti, vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö.
· Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale. · Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda. · Vees · Abista kannatanut veest, kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja - kui su jalad põhja ei ulatu võid uppuda koos kannatanuga. · Ära mine vette, kui vool, hoovus või pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks. · Kui uppuja on kaldast kaugel ja otsustad minna vette, kutsu võimalusel kedagi appi ning lase tal helistada hädaabinumbril 112. Kui oled üksi, helista enne vette minekut 112. · Kui sul on mingi ujuvvahend (nt poi, päästerõngas, plastmassaer vmt), võta see kaasa ja jäta kannatanule lähenedes enda ja tema vahele. Kui ta on saanud ujuvvahendist
Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat? Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi 3. Mis on tsüklon? Millist ilma see toob? Tsüklon on madalrõhuala. Toob sadu ja tuult 4. Millisesse Euroopa kliimavöötmesse kuulub Eesti Parasvöötme mandri/mereline 17. VETEVÕRK Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus? Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest?
tekiehitiste, mehhanismide, seadmete ja taglasega. Kui tormiavad funktsioneerivad normaalselt, siis tekk ise jäätub suhteliselt aeglaselt. Peamine jäämass koguneb pollaritele, luugikaantele, tekimehhanismidele, klüüsidele. Kuid tormiavad, eriti kui neil on restid, kipuvad kiiresti jäätuma. Sellisel juhul toimub veega ülevalataval tekil kiire jää kogunemine. Jäätumine võib aset leida ka vaikse ilmaga arktilises rajoonis, kuhu tungib soe hoovus. Sel juhul katab uduga õhus olev niiskus kõik laeva osad ühtlase jääkihiga. Jäätumise intensiivsus on väiksem kui tormiga, kuid jäämassi raskuskese moodustub tunduvalt kõrgemal. Tekkiva jääkatte struktuur võib olla mitmesugune. Õhu ja laevaosade temperatuuril -4 o kuni -5o ja mereveel -1o kuni +1o , tuule kiirusel kuni 6 palli kattub laev klaasitaolise jääkihiga. Temperatuuril alla -18o lendavad laevale lainete löökidest tekkivad vee ja õhu segused
» Kõik need on kas novellid või novellikogud. Kõik need on 2002. aastal ka eesti keeles ilmunud. Novell «Otsus» on Kafka üks esimesi teoseid üleüldse. Selle valmimist on kirjanik ise kirjeldanud nii: «Selle loo «Otsus» kirju- tasin ma 22. ööl vastu 23ndat ühe hooga kella 10nest õhtul kella kuueni hommikul. Suutsin vaevalt istumisest kangeks jäänud jalgu kirjutuslaua alt välja tõmmata. Kohutav pingutus ja rõõm, kuidas lugu minu ees arenes, kuidas hoovus mind edasi viis. Mitu korda sel ööl kandsin ma oma raskust seljas.» «Otsusega» õnnestub Kafkal esmakordselt läbimurd oma kirjanduslikule pärusmaale, milleks on «selgeltnägevad seisundid» ja «unenäoline siseelu». Novell kujutab endast peategelasest noormehe (Georg esimene Kafka alter egode pikas reas) kummalise «allakäigu» lugu: para- noilisest nõrkusest ja kahtlustamisest tõugatuna satub ta olukorda, kus vähehaaval selgub, et tegelikkus on veel palju hullem, kui ta
mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Kliima Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. 5 Vetevõrk
kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 (1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk), (http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/03/08) 4.2
Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Kalahari kõrbe nõgu. Lääne suunas laskub kiltmaa järsult Suure Astanguna 50-130 km laiusele Atlandi-äärsele Namibi kõrbe alale. Piki rannikut põhja poole kulgeb külm Benguela hoovus. Namibi kõrbe paiknemist maailma ja Aafrika kaardil iseloomustab joonis 1. Joonis 1.Namiibia kõrbe asukoht. 2 Namibi kõrb on üks vanimaid maailmas. See tekkis ligikaudu 80 miljoni aasta eest. Kohalikus Nama keeles tähendab sõna "Namib" mõõtmatut või hiigelsuurt. Namibi kõrb ulatub Kapimaast Angolani. Kõrbeala pikkuseks on kuni 2100 km, laius
· Gama laevastik peatus Saint Helena lahes kaheksa päeva. Sel ajal ilmus nähtavale pärismaalasi ning portugallased vahetasid nendega kaupu. · 16.novembril Saint Helena lahest lahkunud Portugali flotill jõudis kaks päeva hiljem Hea Lootuse neemeni. · Piki rannikut ida poole purjetav Gama ekspeditsioon möödus 16.dets Diazi eelmise retke püstitaud sambast. Edasiliikumist takistasid tormine meri ja vastassuunaline Nõelaneeme hoovus. · Heade Märkide jõele jäädi 32-ks päevaks paigale. Selleks ajaks olid retkeraskused üha suuremat lõivu nõudnud meremehed olid kurnatud ja nende laevad rängalt räsitud. Õige toidu puudumise tõttu märatses nende hulgas skorbuut. Rio dos Bons Signaese madal ja niiske ümbrus kahjustasid portugallaste tervist veelgi. Pärismaalastelt saadi värskeid puuvilju, mis aitasid meresõitjate tervist kosutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
