esimesse kategooriasse kuuluva ainuvalitsejaga. Andes Dareiose vägedele hävitava hoobi, likvideeriti kogu valitsemisstruktuur, sest kogu senine ametnikkond oli harjunud teenima ainult üht isandat, ning senise kadumise järel teeniti lihtsalt uusi valitsejaid, s.o Aleksander Suurt või hiljem tema järeltulijaid. Oht stabiilsusele peitus ainult järeltulijate omavahelistes ambitsioonides, kas igaüks neist jätkas eelneva vaateid ja uuendusi või läks oma radapidi. Hilisemad paralleelid hilisemate riigikorralduste najal toetuvad samadele põhimõtetele. Kõikvõimas Türgi sultanaat on peale võimsa sõjaväe purustamist hämmastavalt abitu. Samas on esmapilgul kergesti haavatav Prantsuse kuningriik tunduvalt vastupidavam agressioonile, sest aadelkond võitleb lisaks riigi ja oma kuninga kõrval lisaks oma läänivalduste eest. Ja see on tunduvalt olulisem argument. Kui ohus on inimese enda kodu ja vara tehakse paratamatult
lahendas esimesel katsel suure orkestri dzässmuusika kolmekordse probleemi: ,,dzässirepertuaari komponeerimise, dzässorkestratsiooni probleemi ja (mängijate läbikaalutud valiku kaudu) instrumentaalsete stiilide küsimuse" Valter Ojakäär kirjutab oma raamatus ,,Dzässmuusika" (1966) järgmiselt: ,,Ellingtoni orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahrisse. Ta ei sobi hästi ei traditsionaalse dzässi, svingmuusika ega hilisemate dzässi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale, kuigi ta kõigist neist perioodidest midagi omandas" Paljude kriitikute arvates oli Ellington tihti liiga lähedal Euroopa muusikale. Nad peavad silmas tema kiindumust suurematesse vormidesse. Aga see kiindumus paljastab ka nõrkuse, mis pole kindlasti euroopalik: üliarmas naiivsus. Naiivsust oli ka nendes pikkades popuriides, millega Duke kontsertidel aina pahandas oma nõudlikumaid austajaid.
Ta astub teravalt koolikohustuse vastu ja tahab lammutada kogu kohustusliku kooli. Kohustusliku kooli asemele peaks ühiskond asutama paindliku õppimiskogemusi pakkuva võrgu. Mainitud teooria pakkus küll uusi seisukohti ja vahendeid koolisüsteemi kritiseerimiseks, kuid ei pakkunud mingit rakendavat strateegiat nende realiseerimiseks. Dearden sõnastab koolikohustuse ja kohustusliku kooli kaitseks neli argumenti. 1)Kohustuslikul koolil on lapse hilisemate huviobjektide seisukohalt nii tähtsat pakkuda. 2) Kohustuslik kool suudab anda lastele mingis mõttes võrdsed võimalused ühiskonnas toimetulekuks. 3)Kohustuslik kool kaitseb last. 4) Dearden esitab vastupidiselt individuaalsust rõhutavale, liberaalsele kasvatustraditsioonile, et ühiskonnal on seaduslik õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeks kasvatakse. Kohustuslik kool on lapsele turvaline kasvupaik. 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad
mõõtesilindriga. Termomeetri ja baromeetri abil fikseerime temperatuuri ja õhurõhu laboris. Seejärel leiame gaasi mahu kolvis V0=P*V*T0/P0*T, õhu tihedus normaaltingimustel 1,29g/dm3, mass mõhk = põhk * V0, kolvi ja korgi mass m3=m1-mõhk, CO2 mass mCO2=m2-m3, CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk. 40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis. 41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol 42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Erinevaid ajajärke pärast Suurt Pauku vaadeldakse universumi omaette perioodide või ajastutena. Kui rakendada teadaolevaid füüsikaseadusi olukorrale vahetult pärast Suurt Pauku, tuleb välja, et Universum pidi paisumise esimeste sekundi murdosade jooksul läbima mitu ülilühikest faasi. Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai nendes toimuda hilisemate faasidega võrreldaval hulgal sündmusi. Tinglik jaotus ajastuteks on järgmine: Plancki aeg ning Suure Ühenduse perioodi algus Universum algas seisundiga, mille kirjeldamisel pole teadaolevaid füüsikaseadusi võimalik rakendada. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb siiski, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K (vaata Plancki skaala). Tuleb eeldada, et
Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes siinsete varasemate ja ka hilisemate vormikäsitlustega. Barokkkunstis puhkenud värviline lopsakas naturalistlik dekoor ei levinud mitte üksnes Põhja-Eesti tekstiilide tikandeis, vaid ka talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks
Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina ja esinduslikemad tema 1790. aastate teoste hulgas on kaks klaverikontserti. Aastad 1800 1802 lõpetasid Beethoveni varase loominguperioodi ja olid samas sissejuhatuseks järgmisele, kõige viljakamale. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. Eriline kaal on neil aastail klaverisonaatidel. Esimene orkestriteos, milles Beethoven näitas oma hilisemate sümfooniate jõulist ja dramaatilist maneeri, oli klaverikontsert nr 3. ( Siitan 1998, lk 331-333) Loomingu kõrgaeg (1802 1812) Viini lähedal Heiligenstadtis 1802. aasta oktoobris kulmineerunud hingelisele kriisile järgnes kõige jõulisem ja viljakam ajajärk Beethoveni loomingus. Sellel kümnendil on ta loonud suurema ja tuntuima osa oma loomingust. Beethoveni varane kuulsus oli tollal nagu tänapäevalgi seotud eelkõige instrumentaalmuusikaga.
Ilmselt kadus tema võitlusjanu ja ambitsioonid koos ajaga, kuigi ta pani viimse hetkeni vastu ja tõdes alle lõpuks, et on juba liialt kaugele läinud. Pagenduses suri ta 1821.a. Ta maeti ümber Pariisi Invalliidide kuppelkirikusse 1840. Sellega lõppes üks unustamatu ajajärk Prantsusmaa ja Euroopa ajaloos ning tagasipöördumine monarhia juurde. Napoleon oli muutnud Prantsuse sõjaväge sel määral, et Euroopa riigid lihtsalt pidid tema eeskuju järgima. Napoleoni on peetud ka mitmete hilisemate autokraatide eeskujuks, kes ei pea paljuks võidu nimel ohverdama tuhandeid inimelusid. Ta ei peatunud enne, kui vastane oli täielikult alistatud, hoolimata sellest, et oli saavutanud rohkem, kui rojalistid oleksid iialgi saanud. Pole palju võrrelda Napoleoni Alexander Suure või Caesariga. Ta oli oma vaenlaste poolt vihatud ja samas ka lugupeetud. Napoleon lõpetas mõnede meelest rahutused ja korratuse Prantsusmaal ning temas
Sisserändajad olid kütid ja kalastajad, kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile ning lahkunutele pandi kaasa ehteid või mõni noake. Märkimisväärne oli ka kõrge kuntsitase. Luust ja merevaigust vooliti erinevaid kujukesi, mida kasutati ehetena. Kammkeraamika kultuur levis peaaegu kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij'ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed.Kalmitud ise paikensid veekogu lähedal künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis
kindlakstegemiseks. 3. Loodusteadused, näiteks dendroloogiline skaala (puude aastaringide) abil palgijupi oletatava vanuse fikseerimine. 4. Antropoloogia, näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi. 5. Numismaatika, mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. 8. Keel ja selle seosed teiste keeltega. 9. Geneetika, mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. 10. Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta. 11
kultuuriga- oru järgi, kus leiti Sicani peamised monumendid. Sicani kultuurile on omased savitellistes templiplatvormid ja kuldesemed. Sicani religiooni peamiseks väljenduseks näivad olevat nõndanimetatud Sicani jumaluse kujutised. Selle tuntumad näited esinevad kuldplekist lehtedel suure komakujuliste silmade näona, ent samuti võib neid kujutisi näha tekstiilil ja savinõudel. Sicani keraamika oli varasemaga võrreldes uuenduslik, kuid Sicani tsivilisatsiooni hilisemate aegade silmis jäädvustavaks ja isikupära rõhutavaks tunnusjooneks said edusammud metallivalus. Sicani kultuur hävis sisemise ülestõusu tõttu ühiskonnas, mida põhjustasid klimaatilised muutused. Pealinn hävis ning mujale elama asunud rahvakombed kadusid. CHIMU KULTUUR 1200-1476 a pKr Chimu kultuur tärkas Moche jõe orus, kus eelnevalt oli olnud Moche tsivilisatsioon. Chimu ühiskond oli hierarhiline ja imperealistlik ning seda juhtisid jumalaga võrdsed kuningad, kelle
Francesco Sforza ratsamonumendi pronksi valada, kuid kuju tohutud mõõtmed tekitasid raskusi. Kuju tarvis tehtud visandid tõestavad kunstniku osavust loomade joonistamisel. Skulptuur pidi kujtama hobuse ohjeldamatud jõudu ning ratsaniku meisterlikkust. Esialgses variandis nägi Leonardo osavalt ette, et hobuse raskus toetub langenud sõdalasele. Kuid taolist kuju olnuks võimatu valada, seetõttu kõndis hobune teises variandis lihtsalt sammu. See ausammas sai eeskujuks paljude hilisemate skulptorite ratsamonumentidele. Kuju oli nii tohutu, et selle valmistamiseks läks vaja määratut hulka pronksi. Pronks kogutigi kokku ning see oli kasutamiseks valmis. Kuid Milano kohale kerkis pranslaste rünnaku oht ning pronks kasutati ära kahurite valmistamiseks. Hoolimata kõigist Leonardo pingutustest ja leidlikest ideedest, kuidas kuju pronksi valada, ei viidud seda iialgi lõpule. 1495. aastal alustas Leonardo tööd oma kõige suurejoonelisema ja auahnema maali kallal
nimetatud. Mõlemat kroonikat on võimalik lugeda eesti keeles. Andmeid võib leida ka vene kroonikates. Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega
Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa
jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Vulkaani jalamil asuv El Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna. Asub Tenerifel Garajonay rahvuspark-mis on Gomera saare suurim vaatamisväärsus ja turismimagnet. Garajonay rahvuspark haarab endasse 4000 hektarit ürgmetsa - loorberipuid e. laurisilvat, kanaari paju ja palju teisi haruldasi liike. Enne viimast jääaega oli kogu Vahemere rannik
sellele konventsioonile alla kirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines sellega 1996. aastal ja protokoll jõustus Eesti suhtes 15. jaanuaril 1997. Montreali protokoll on rahvusvaheline kokkulepe, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib nende ainetega kauplemist riikide vahel. Montreali protokolli ja selle hilisemate täienduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid sisaldavate toodete valmistamise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Vastavalt protokolli sätetele peab iga osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli on hiljem täiendatud Londoni (1990), Kopenhaageni (1992), Viini (1995), Montreali (1997) ja Pekingi (1999) täpsustavate ning karmistavate lisadega.17
Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusperioodiks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus Iuris Civilise seadustekogu, millel suuresti põhinevad ka meie tänapäevased teadmised Rooma õigusest. Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva1. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem ning omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujunemisel. Rooma õigust peetakse Euroopa õiguskultuuri aluseks ja just sealt kujunes välja ka eraomand tänapäevases mõistes. Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katoliku kirik. Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
rakendatavad, puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Erinevaid ajajärke pärast Suurt Pauku vaadeldakse universumi omaette perioodide või ajastutena. Kui rakendada teadaolevaid füüsikaseadusi olukorrale vahetult pärast Suurt Pauku, tuleb välja, et Universum pidi paisumise esimeste sekundi murdosade jooksul läbima mitu ülilühikest faasi. Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai nendes toimuda hilisemate faasidega võrreldaval hulgal sündmusi. Tinglik jaotus ajastuteks on järgmine: Plancki aeg ning Suure Ühenduse perioodi algus. Universum algas seisundiga, mille kirjeldamisel pole teadaolevaid füüsikaseadusi võimalik rakendada. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb siiski, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm-3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K (vaata Plancki skaala). Tuleb eeldada, et ajal "enne" Plancki aega (enne 5,39121·10-44 s, lihtsuse
· kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat uurimist ning läbikatsumist. Teiste akadeemilise skepsise juhtfiguuridena võib nimetada näiteks Karneadest Küreenest (214- 129 eKr) ja tema õpilast Klitomachost (175- 110 eKr). 2.3 Noorem skepsis Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele. Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad katkendid hilisemate autorite töödes. Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk
hakkamasaamisel kui suhete (senise abielusuhte, suhte vanem-laps jne.) läbitöötamisel ja ümberkorraldamisel. Lahutusenõustamise ja -teraapia käigus võivad abikaasad saada teadmisi ja oskusi (s.h. üldisi enesega toimetuleku ja suhtlemisoskusi), mis soodustavad lahutusega kaasneva traumaatilise kriisiga toimetulekut. Lahutuseteraapiaga tegelevad kriisipsühholoogias kompetentsed pereterapeudid. Psühhoteraapia võib häid tulemusi anda ka laste puhul, aidates kaasa võimalike hilisemate käitumis- ja suhtlemisprobleemide ärahoidmisele. Kuna laste emotsionaalne seisund sõltub suures osas nende vanemate käitumisest, piisab lahutavatele abikaasadele osutatud psühholoogilisest abist sageli ka laste psüühilise seisundi stabiliseerimiseks. Igast kriisist võib inimene välja tulla ka tugevamana kui ta oli enne. Kriiside kaudu toimub inimese areng ja küpsemine. Näiteks paljud lapseeas liigselt oma vanematest sõltunud inimesed
memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistva...
kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli
oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui kirjandusvoolu tähenduses (mis oli tunduvalt varasem ja Kafka enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt aga mõningate hilisemate stiilide, nagu võõrandumist käsitleva kirjanduse (eksistentsialism, absurd) ja «maagilise realismi» eel- käijana. Kafka mõju 20. sajandi kirjandusele on olnud erakordselt suur võimalik, et suurem, kui ühelgi teisel autoril. Temaatiliselt tuleb teda pidada pioneeriks ka ühe 20. sajandi palet olulisemalt kujundanud nähtuse bürokraatliku masinavärgi ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamise alal. Oluline on siinjuures
Aetiose järgi tegeles Thales filosoofiaga juba Egiptuses ning ta saabus Mileetosesse alles vana mehena. Thales on Ioonia esimene matemaatik ja füüsik, antiiktraditsioonis esimene astronoom ja matemaatik. Thalesele omistatakse kalendri kasutuselevõtmine. Ta olevat määranud aasta pikkuseks 365 päeva ning jaotanud selle 12 30-päevaseks kuuks, millest viis päeva langesid välja nii, nagu oli kombeks Egiptuses. Nähtavasti oli tegemist parapêgma'ga, mis sarnases palju hilisemate Mileetosest leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad, Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta
mis ei olnud üksnes kaitseks vaenlase vastu, vaid ka kurjade vaimude vastu. IV-II saj. e.m.a. hakati Indias ehitama stuupasid. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. (1) Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri.
Statistikaameti poolt väljaantud ,,Eesti piirkondliku statistika" raamatute põhjal sain täpsemalt teada, kui palju, mis liiki, kes ja millistes maakondades on kuritegusid toime pannud. Statistikaamet saab registreeritud kuritegude ja avastatud kuritegude andmed Politseiametilt väljavõttena keskandmebaasist. Neid kogumikke on, aga vaid aastate 2000 2002 kohta. Kogu oma uurimustöö sain teha vaid aastate 1991 2002 kohta seetõttu, et lihtsalt ei leidnud andmeid varasemate ega hilisemate aastate kohta. Uurisin ka röövimiste ja isiklike esemete varguste kohta. Täpsemalt uurisin tahtlike tapmisi ja tapmiskatseid erinevates Eesti maakondades. 3 2.Kuritegevus Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus
Eesti keeles on sorteerimisjuhend kaardil RT 21-10750-et, soomekeelne RT-kaart on saadaval ka Internetis aadressil www.woodfocus.fi, Ammatilaiset, Ohjeet ja RT-kortit, Sahattu ja höylätty puutavara (RT 21-10626). Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga: · kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele. Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem.
20. Kosmogeensed pinnavormid: Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on kaljuvoor? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine, toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine. 6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus 2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus 7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan
regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. 1985 aastal võeti vastu Viini konvensioon ehk osoonikihi kaitsmise konvensioon. Montreali protokoll 1987 a. On rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused. KKÕ põhiprintsiibid (7):
· maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda 38) Missugused on geosünteetide omadused? · iseloomulik pooriava suurus · vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus · Ummistuskindlus · Tugevusomadused Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil. 39) Kuidas valitakse geosünteete? Aluspinnase tüüp: pehme pehmed savid nihketugevusega 25 kPa ning turvas; kõva keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus. Ehitustingimused: tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal,
Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu, kirves) 3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal
erineva aine tiheduse; kirjutas põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast, ajaloost. TÖÖ: keskaeg sissejuhtatus, frangi riik, feodaalsuhted, bütsants, slaavlased, idaslaavlased, skandinaavia jne, kaart lk 53, 77, 93, 104 RISTISÕJAD LÄHIS-ITTA Ristisõjad Lähis-Itta toimusid 11.-13.saj. Üldjoontes oli 8 ristisõda, mõnikord räägitakse 7 või 9 ristisõjast. Esimesed neli on täpselt dateeritud, hilisemate puhul on erinevates käsitlustes erinevusi. Esimesed kolm ristisõda toimusid Palestiinasse. Neljas ristisõda oli erand, toimus Konstantinoopolisse. Järgnevad ei toimunud enam niivõrd Palestiinass, sest oli läinud uuesti türklaste valdustesse, vaid hoopis Põhja-Aafrikasse, kus mindi sõdima islamiusuliste türklastega, lootuses pärast nende löömist uuesti Palestiinasse minna. Ristisõdade põhjused: oluliseim Jeruusalemma vabastamine türklaste alluvusest. Teine põhjus õige usu
kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüdsid kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena. Kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures on säilinud egiptuse maalikunst. Hellenistlikul ajajärgul oli levinud ka portreekunst, milles pole jäänud alles ühtki originaalteost, kuid mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad oma teostuselt on väga erinevad ja neid võib märgata nii Egiptuse kui ka Rooma riigi
1926 100 781 248,000 38,2% 1939 108 600 253 800 23,2% 1959 85 500 167 300 71,4% 13,1% 1970 84 200 146 100 63,0% 11,8% 1979 82 140 138 400 55,6% 11,1% 1989 78 928 124 900 47,9% 10,0% Keel [Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastisning umbes 5000 inimese poolt Soomes. Karjala keelel on neli peamist haru: · päriskarjala keel o põhja-karjala keel o lõuna-karjala keel · aunusekarjala keel · lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks) · tverikarjala keel 4
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks.
PowerPoint Viewer fail on saadaval allalaadimiseks Microsoft Office Online veebisaidilt. [24] Ettekanded parooliga kaitstud avamise või muutes on võimalik avada PowerPoint Viewer. CD-pakett funktsioon võimaldab pakendijäätmete tahes parooliga kaitstud faili või uut parooli kõikidele pakendatud esitlusi. PowerPoint Viewer küsib parooli kui fail on avatud parooliga kaitstud. PowerPoint Viewer toetab avamist loodud esitlusi kasutades PowerPoint 97 ja hilisemate. Lisaks toetab see kogu faili sisu välja OLE objektid ja skriptid. PowerPoint Viewer on praegu saadaval ainult arvuteid Microsoft Windows. 3.5Faili Formaadid Binaarne formaadi kirjeldus on saadaval Microsofti taotluse, kuid alates veebruarist 2008 ppt vormingus spetsifikatsiooni saab vabalt alla laadida. Microsoft Office 2007 binaarfailivormingud asendati vaikimisi formaati uue XML-põhine Office Open XML formaadis, mis on avaldatud avatud standard
· Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19.-20. saj vahetusel. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem, kui Kreetal. Kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Selle põhiplaan (ristkülik + eesruumid kitsamatel külgedel) on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. „Kükloopide müürid” – hiiglaste ehitatud müürid. Maailma kuulus on Mükeene Lõviväravad, mis koosneb ainult 3 suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast 3 nurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef 2 samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maaaluseid kuppelhaudu
paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, kuulates vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetikakomitee olemasolu korral eelnevalt ära ka nimetatud eetikakomitee seisukoha. Kogutud isikuandmeid on lubatud töödelda teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks, olenemata sellest, millisel eesmärgil neid isikuandmeid algselt koguti. Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks kogutud isikuandmeid on kodeeritud kujul lubatud säilitada ka hilisemate teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks. 5) Automaatsed otsused. Andmetöötlussüsteemi poolt ilma andmesubjekti osaluseta otsuse (edaspidi automaatne otsus) tegemine, millega hinnatakse tema iseloomuomadusi, võimeid või muid isiksuseomadusi, kui see toob andmesubjektile kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab teda muul viisil märkimisväärselt, on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel: automaatne
silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i rekonstruktsioon Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil,
segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. · Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud (vitalism). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. · Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat
Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 4 2. Keel Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt ning see koosneb ladina tähestikust. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala Vabariigis, Tveri Oblastis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes. (Õispuu, 1983) Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome
saviGraniidi kristalli aluskond diktüeneema kildkivi dolomiit põlevkivi lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
