7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..................................................................................................................................................4 GIZA SFINKS. .......................................................................................................................................5 SEMIRAMISE RIPPAIAD...................................................................................................................
7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokis
ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline. Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID.........................................................................................................
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga
Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur.
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templ
Kõik kommentaarid