Hellenistlik kunst (1)

ABJA -GÜMNAASIUM
Janetta Lille
HELLENISTLIK KUNST
Referaat
Juhendaja : C. Lõhmus
Abja- Paluoja 2010
Sisukord
1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3
2.Ehitised...............................................................................................................................4
2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4
2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4
2.3 Pharose tuletorn ..............................................................................................................4,5
3.Linnad..................................................................................................................................6
3.1. Linn Aleksandria............................................................................................................6
3.2. Pharos .............................................................................................................................6
3.3.Linn Pergamon...............................................................................................................6
Elumajad...............................................................................................................................6
4. Skulptuurid .........................................................................................................................7
4.1. Rhodose koloss ...............................................................................................................7
4.2. Samothrake Nike ............................................................................................................7
4.3. Laokooni grupp..............................................................................................................7
5. Maalikunst .........................................................................................................................8
6. Terrakota pisiplastika .........................................................................................................9
7.Kokkuvõtteks.......................................................................................................................10
8.Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11
9.Lisad.....................................................................................................................................11,12,13
2
Sissejuhatus
IV sajandil üritas Makedoonia kuningas Aleksander Suur luua maailmariiki. Ta vallutas kõik Vahemere idapoolsed maad, Väike- Aasia ja ja püüdis tungida Indiasse. See impeerium eksisteeris lühikest aega. Pärast Makedoonia Aleksandri surma lagunes ka tema riik. Impeeriumi varemeil tekkis hulk hellenistlikke riike. Neis riikides levis kreeka kultuur, mis segunes kohaliku kultuuri elementidega. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus , kunst ja kombed kaugele väljapoole kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kreeka kultuur levis enneolematult kaugele- idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Hellenistlik arhidektuur elas üle suure tõusu IV sajandi lõpul ja III sajandi algul. Sel ajal rajati hellenistlike riikide pealinnu, kaubanduslikke, administratiivseid ja sõjalis-strateegilisi keskusi. Rangelt geomeetrilise, täisnurga all lõikuva tänavavõrgustikuga planeeriti terve rida linnu. Kujundati ühiskondlike hoonete ja templite suurepäraseid ansambleid akropolidel. Ühe ehituse juures rakendati sageli kõiki kreeka stiile läbisegi. Kreeka mõõdukusele ja harmooniataotlusele kaasnes idamaine toretsemine. Suurt tähelepanu pöörati tehniliste küsimuste lahendamisele. Püüti luua monumentaalseid, mõõtmetelt kolossaalseid teoseid, mida sageli seostati loodusega. (Raamat- peatükke kunstiajaloost)
Referaadi materjalideks kasutan ma 10 klassi õpikut, raamatut ning interneti infot. Valisin Hellenistliku kunsti, sest siin on palju ehitisi ja skulptuure seitsmest maailmaimedest.
3
Ehitised
Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika , mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamomumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurejoonelisem hauamomument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 meetrit ja 32 meetrit. Valmis momunendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353. aastal e.Kr. Suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt , et see oleks ühteaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid , sealhulgas triumfivankri 3,8 meetrise läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis . Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581 aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks.
( http://web.zone.ee/7maailmaimet/ )
Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas Herostratose hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid . Ristkülikukujuline tempel oli 52 meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 meetrit ja läbimõõduga 3 meetrit asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellinguid. Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänu viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod , mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi-ja viljakusjumalanna . Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast , hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinassesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. ( http://web.zone.ee/7maailmaimet/ , raamat- peatükke kunstiajaloost)
Pharose tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpetlaste poolt. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemise sadamale, püstitati aastal 279 e.Kr, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud ning peaegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna „pharos“ tänapäevani „tuletorni“. Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. 122 meetri kõrgust tuletorni võisid merel seilavad levad näha paljude miilide kauguselt. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. ( http://web.zone.ee/7maailmaimet/ )
5
Linnad
Uute keskuste tekkimine Väike-Aasias ja Egiptuses tõi endaga kaasa niisuguste linnade ehitamise nagu Priene, Mileetos, Smürna, Alesandria, Pergamon jt.
Linn Aleksandria- Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander suur ise. Suurlinn ehitati 332. e.m.a. Aleksander Suure poolt Egiptusesse. Aleksandria linn ehitati kreeklase Deinokratese plaani järgi, seepärast oli linnal ka tugevaid kreeka mõjusid tunda. Aleksandria kasvas I aastatuhandel 300 000 elanikuga suurlinnaks ja ühtlasi ka hellenismiajastu kultuuripealinnaks. Linn asub Niiluse deltast lääne pool. Linnas oli täisnurkne tänavavõrgustik, mille Ida-Lääne suuna peatänav oli 30 m lai. Tähtsamad avalikud hooned olid palee , teater ja muuseumid . ( http://wiki.zzz.ee/index.php/Aleksandria ,õpik- peatükke kunstiajaloost)
Pharose tuletorn- III sajandil e.m.a. Ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mis eales ehitatud ning pealgi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehiati. Paljudes keeltes tähendab sõna „pharos“ tänapäevani „tuletorni“. Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 sao tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus . Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli mii hele, et see paistis merele 56 km kaugusele. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pharose_tuletorn , õpik-peatükke kunstiajaloost)
Linn Pergamon- Pergamoni rekonstruktsioon näitab, kui tugevasti oli säilinud hellenistliku ajastu kreeklaste klassikalise kompositsiooni tunne. Ehkki ehitajad olid sunnitud looduslikest oludest tingituna ehitama linna terassidena mäe nõlvale, sidusid nad terassid seeläbi, et suunasid nad kõik ühte keskusesse- hiigelsuure teatri juurde mäe jalamil. Väljakut piiras lahtise portikusega raamatukogu avar hoone. Niisuguseid väljakuid leidus iga hellenistliku väljaku poole. Seal ei olnud kindlaks määratud ei nende ruumiline kese ega kesktelg. Pergamoni kuulsaim looming on kuulus Zeusi altar . Altar polnud kellelegi pühendatud, koosnes massiivsest U-kujulisest alusehitusest, millele kerkis jooniastiilis sammashall . Ülemisele korrusele viis pidulik trepp: üleval oli altari hall. Selle ashitektoonilise töö tähtsus suurendab alusehitust ümbritsev reljeef. See meistriteos kujutab jumalate ja loomade võitlust hiiglaste vastu. (www.wikipedia.org)
Elumaja - Hellenistliku arhidektuuri peateemaks oli elumaja. Kreeklastel oli küll juba V sajandil välja kujunenud elumaja arhidektuur, kuid elumaja ei olnud siis ehitusmeistrite huvi keskpunktis. Alles kasvava sotsiaalse kihistumisega ning kodaniku ninf´g linnriigi vahelise seose lõtvumisega hakkasid jõukamad inimesed hoolitsema oma maja, selle ehitamise ja välimuse eest. ( http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m)
6
Skulptuurid
Hellenismi ajal eelistati kas hiigaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi. Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Lisaks kannatustele, võitlustele jms oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud , mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski oli tõenäolisem, et kuju paiknes linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 meetrit kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt . Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist . Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk „nahk“ tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui Kreeka laevastik püüdis 304. aastal e.Kr. saarele tungida, siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks. ( http://web.zone.ee/7maailmaimet/ , 10 klassi kunstiajaloo õpik) Ligi 3 m kõrgune oli 2. sajandi alguses e.Kr. Loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. See oli isegi vigastatuna üks kõige kaunimaid skulptuurikunsti teoseid üldse. Võidujumalannat on kujutatud hetkel, mil ta oma tiibu veel kokkupoole tõmmanud on asetanud laevaninale ning püüab tuulele vastupanu osutada. Raskelt saavutatud võidu dramaatilisus näib väljenduvat jumalanna lehvivas rüüs ja selle peaaegu kuuldavas kahinas. Kuju on täis ohjeldamatut kirge ning kuigi Pariisis säilitataval kujul puuduvad pea ja käed, võib Niket lugeda siiski kreeka kunsti kaunimate teoste hulka. Hellenismi teisel poolel tugevnes skulptuuris püüd pöörduda tagasi klassika idealiseeritud vormide juurde. Selle koolkonna suurepärane mälestusmärk on maailmakuulus „Melose Aphrodite “ (tuntud ka kui „ Milo Venus “) mis asub Louvre´is. See skulptuur nõretab klassikalistest ideaalidest. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkas skulptuuri paatos maanduma, muutes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapaistvat skulptuurigrupil „Pharnese härg“. See kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse „Aeneises“. Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe-ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejad aga idealiseeriti endiselt. ( http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m)
Lakooni grupp kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse-puuhobuse eest. „Lakoon“ leiti 16. sajandi alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks.
Maalikunst
Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Pompeiist avastatud dekoratiivsetelt seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüdsid kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive , mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid objekte väikestena ja lähedasi suurtena. Kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures on säilinud egiptuse maalikunst. Hellenistlikul ajajärgul oli levinud ka portreekunst, milles pole jäänud alles ühtki originaalteost, kuid mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad oma teostuselt on väga erinevad ja neid võib märgata nii Egiptuse kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele . Vahavärvitehnika kasutamine lubas kunstnikel töötada laiade joonte ja paksu värvikorraga. Nendes portreemaalides tulevad selgesti esile näo plastilised vormid, päikesest pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see kõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirg ja sügav erutus . See ei olnud pöördumine minevikku , vaid märkis inimvaimu haarde lainemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat- inimese teemat kunstis. ( http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m, raamat-peatükke kunstiajaloost)
8
Terrakota pisiplastika
Pisiplastika ajal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks. Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra- kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist . Kõrvuti naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaised ja tänaval kohatavaid tüüpe: korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. (raamat- peatükke kunstiajaloost)
9
Kokkuvõteks
Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see tõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirga ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde laienemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannatele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat- inimese teemat kunstis. ( http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m)
Selle töö kirjutamine andis mulle Hellenistliku kunsti kohta rohkem aimu ja tarkust.
10
Halikarnassose mausoleum
Artemise tempel
12
Kasutatud kirjandus:
Raamatud: Kunstikultuuriajalugu Ürgajast gootikani- Jaak Kangilaski
Peatükke kunstiajaloost- A. Remmel
Internet :
www.wikipedia.org(19,02.2010)
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m(19.02.2010)
http://web.zone.ee/7maailmaimet/ (28.02.2010)
11
Laokooni grupp
13
„Milose Venus“ Samothrake Nike
14