Keemia praktikumi kontrolltöö kordamine (0)

1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks . Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu.
2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses
4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus
6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga , molaalse kontsentratsiooniga
7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses
8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: mitu mooli on 8g (n=m/M)? siis ristkorrutis 250 ml-s x mooli, siis 1L lahuses…=molaarne konts.
9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine mass on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, siis saab molaarse kontsentratsiooni ja protsendilisuse valemi pooled võrdsustada.
10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks?
11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Vedelad
12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Lahustasime liiva-soola segu vees ja filtreerisime. Filtraadi tiheduse järgi leidsime tabelist NaCl protsendilise sisalduse.
13. Kuidas te arvutasite soola massi liiva-soola segus? Teades NaCl massi (filtraadi massi ja NaCl protsendilise sisalduse järgi) arvutame keedusoola massi NaCl protsendilise sisalduse ja liiva-soola segu massi järgi.
14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi?
15. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Mõõtelahus on teadaoleva kontsentratsiooniga lahus ning seda kasutatakse teiste lahuste kontsentratsioonide määramiseks (ehk mahtanalüüsiks) ja uuritavas lahuses olnud lahustunud aine koguse määramiseks. Mõõtelahuse kontsentratsioon antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M)
16. Mis on tiitrimine ? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele
17. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Ehk ekvivalentpunkt on lahuse seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Stöhhiomeetriapunkti määrasime indikaatorainetega, mis reageerivad ekvivalentseisundile kas lahuse värvuse muutumisega või sademe moodustumise või kadumisega.
18. Kirjutage reaktsioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel
soolhappega. HCl + NaOH = NaCl + H20
19. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega
tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mille abil saab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Kasutatakse tiitrimiseks. Kasutasime seda ekvivalentseisundi määramiseks (ehk määrasime võimalikult täpselt hetke, mil indikaatorid muudavad lahuses värvi)
20. Milline töövahend on pipett ? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Koosneb peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Kasutasime seda ainete mõõtmiseks mingisse nõusse.
21. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega ? Soolhappe kogus, mõõtelahuse kogus ja kontsentratsioon
22. Milleks kasutatakse indikaatoreid, mis värvuse omandavad fenoolftaleiin ja metüülpunane happelises ja aluselises keskkonnas? Indikaatoreid kasutatakse ekvivalentseisundi määramiseks. Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvitu, aluselises lahuses punane. Metüülpunane on happelises lahuses punane, aluselises lahuses kollane.
23. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Lahustunud aine moolide hulka 1L lahuses
24. Arvutada KOH lahuse molaarne kontsentratsioon, kui 20 cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. CM,KOH= VHCL * CM,HCL / VKOH = (0,05*0,05)/0,02=0,125mol/dm3
25. Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvuatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi (vees peab sisalduma ka HCO-3 ja CO2+3)
26. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO3 - ja CO32- kontsentratsioonide järgi (vees peab sisalduma ka Ca2+ ja Mg2+)
27. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk ’dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 ’dH
28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid
29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid , silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks)
30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ◦C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks .
31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust.
32. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Teades tiitrimiseks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ja molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca ja Mg ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees ehk üldkareduse.
33. Mis on ioonvahetajad? Ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega
34. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? H-kationiidi või OH-anioniidi abil
35. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. Jah. Nt 7-8% naatriumkloriidlahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid.
36. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid, sest karedas vees on olemas nii Ca, Mg ioonid kui ka ( vesinik )karbonaadid. Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi.
37. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.)
38. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis . Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust, kus keskmises nõus on kivitükid ning ülemisse valatakse soolhapet. Soolhape voolab alumisse nõusse ning puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine mis väljub nõust kraani kaudu. CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O
39. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Vaja läheb CO2 ballooni, korgiga kolbi, kaalu, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2. Sulgeme kolbi kiiresti korgiga ja kaalume jälle. Kordame CO2 lisamist ja kaalumist kuni kaalumisel tuleb samasugune mass. Siis tuleb kolvi maht määrata, täites see veega viltpliiatsi märkeni ning mõõta vee ruumala mõõtesilindriga. Termomeetri ja baromeetri abil fikseerime temperatuuri ja õhurõhu laboris. Seejärel leiame gaasi mahu kolvis V0=P*V*T0/P0*T, õhu tihedus normaaltingimustel 1,29g/dm3, mass mõhk = põhk * V0, kolvi ja korgi mass m3=m1-mõhk, CO2 mass mCO2=m2-m3, CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk.
40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis.
41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol
42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass ? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda hapniku molaarmass.
43. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Gay Lussac seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V1/T1=V2/T2
44. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Boyle -Mariotte’i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. P1/P2=V2/V1
45. Hapniku ruumala normaaltingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada a) kui suur on sellise koguse hapniku mass [28,6 g]; b) kui suur on sellise koguse hapniku ruumala 40 ◦C ja 1,5 atm juures? [15,3 l] a) PV=mRT/M ; R=8,314 Pa*m3/mol*K ; V=20*10-3 m3 b) P0*V0/T0=P1*V1/T1
46. Leida 20 g CO2(g) maht 15 atm ja 30 ◦C juures. [0,75 l] PV=mRT/M ; R=0,082atm*dm3/mol*K
47. Mitu atm ja mitu mmHg on 2 MPa? 15001,23 mmHg ja 19,74 atm
48. Mida väljendab suhe mCO2 /mohk ˜ , kui gaaside massid on mõõdetud ühesugusel rõhul, temperatuuril ja ruumalal? Ühe gaasi tihedust teise gaasi suhtes (gaaside masside suhe)
49. Miks tuleb viia CO2 molaarmassi määramisel gaasi ruumala kolvis normaaltingi- mustele? Sest meil on teada ainult õhu tihedus normaaltingimustel
50. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2
51. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P0*V0/T0=P1*V1/T1
52. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? Sättisime büretid nii, et nivoo oleks ühel kõrgusel (V1). Pärast metallitüki asetamist katseklaasi ja keemilise reaktsiooni lõppu vee nivoo muutus. Liigutasime büretti nii, et nivood oleksid jälle võrdsel kõrgusel ja saime V2. Vesiniku ruumala on V2-V1
53. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist
54. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2
55. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema veenivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga
56. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Jah, sest Ca on aktiivne metal ja asub metallide pingereas vesinikust eespool (st et suudab happest vesiniku välja tõrjuda)
57. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? V=22,4 dm3
58. Kui suur on vesiniku molaarmass? 1g/mol
59. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga
60. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25◦C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3]
61. Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali kasvu järgi
62. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida vasemale, seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks.
63. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus
64. Kuidas tekib galvaanipaar ? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes vms) on kokkupuutes kaks erinevat metallic, siis tekib nn galvaanipaar.
65. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redokspotentsiaalide vahe mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal.
66. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Materjalide hävimises, mis on tingitud keskkonna mõjust, reaktsioonidest keskonnas sisalduvate ainetega. Peamised ligiid: keemiline, elektrokeemiline , bio-, erosioon -.
67. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatete (metallist, oksiid -ja fosfaat, värvkatted ja kaitsemäärded), inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale, elektrokeemilised meetodid (võimalik seal kus saab tekitata vooluringi)
68. Milles seisneb protektorkaitse? Raud roostetab kui ta on anood . Kui ühendada raua külge mõni elektrood , saab anoodiks viimane. Raud on siis katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik ja raud ise säilib.
69. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad korrosiooni kiirust. Kasutatakse tööstustes, kus metallid puutuvad kokku happelahustega.
70. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2e-=Zn2+; katood : 2H+(v)+2e-=H2 (g)
71. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu
72. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust ehk lahusesse tekivad raua ioonid
73. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe – Zn; Fe – Sn; Fe – Al; Cu – Al ja Sn – Zn? Zn; Fe; Al; Al; Zn
74. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu – Fe; Sn – Fe; Al – Fe; Zn – Al ja Zn – Sn? Fe; Fe; Al; Al; Zn
75. Kuidas tõestakse Fe2+ ioonide olemasolu lahuses? Kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe ioone siis lahuse lisamisel muutub uuritav lahus siniseks
76. Miks katses tsingitud raudplekiga tekkis K3[Fe(CN)6] lisamisel lahusesse kollakasvalge sade?
77. Milliste metallide või metallipaaride katsetuste korral läks K3[Fe(CN)6] lisamisel katselahus siniseks? Raud ja tsink