Puit ja tema omadused (4)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Informaatika - Informaatika

5 VÄGA HEA

Tallinna tehnikakõrgkool
Tallinn College of engineering
Nimi
Puidu omadused ja kasutamine
REFERAAT
Õppeaines: INFORMAATIKA
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI 12/22
Juhendaja :
Tallinn 2008

Sisukord

1Sissejuhatus 2
2puidu kuivatamine 2
3Niiskuse mõju puidule 4
4Puidu omadused 5
4.1Kvaliteedi ja tugevuse liigitus 6
4.2Kvaliteedi ja mõõtmete valik 6
5Ehituses kasutatav saematerjal 7

Sissejuhatus

Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga.
Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised.
Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest.

puidu kuivatamine

Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Tarneplaani koostamisel püütakse jõuda selleni , et ladustamisvajadus oleks võimalikult väike, sest heade ladustamistingimuste loomine ehitusplatsil on tihti raskendatud.
Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana . Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes.
Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub . Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. “õhukuiva” saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat kindlust annab kliendile õige tootmistehnoloogiaga valmistatud põrandalaud, kus eelkuivatatud puit pakendatakse peale hööveldamist kilesse, mis tagab paremini puidu niiskussisalduse säilimise ladustamisel enne selle ostmist ostja poolt ja paigaldamist põrandale.
Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist.
Puit on looduslik materjal, mis peaaegu alati sisaldab vett. Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida tavaliselt väljendatakse puidus oleva vee massi ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena protsentides. Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3). Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam)
Õhukuivpuit 15–25% (saavutatavvälisõhuskuivatamisel). Transpordikuiv puit u 18% (selline kuivusmäär väldibtranspordikahjustusi). Tislerikuivpuit10–15%. Mööblikuiv puit 6–10%.
Taoline jaotus lähtub puidu otstarbest. Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse.
Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga.
Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 40–60%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 20–30%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud . Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks (vt. joon.1).
Joon.1
Puidu kuivamiskahanemine on eriti tülikas muutuva õhuniiskusega ruumides, näiteks suvilas . Kuivamiskahanemist tuleb arvestada ka laudpõranda paigaldamisel : enne põranda paigaldamist peaks ruum olema hilisemale õhuniiskusele lähedase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka.
Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud – niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem.
Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2).
Joon.2

Niiskuse mõju puidule

A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused.
Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul . Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse , kust ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks. Sinetanud puit imab rohkem vett, see kuivab välja aeglasemalt ning on mädaniku tekkimise oht.
Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks kiiresti. Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse.
Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks.
Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.

Puidu omadused

Kasvavate puude omadusi mõjutavad nii kasvupinnas kui geograafiline asukoht ja kohalikud tingimused. Nimetatud põhjustel erinevad puidu looduslikud omadused ja seega ka puittoodete struktuur. Osa omadustest või nende vaheldumine võib ilmneda valmis puitoote defektina. Defektsete omaduste tähtsus oleneb suures osas toodete kasu-tuskohast ja seetõttu püütakse nende tegurite mõju vähendada puidu liigitamisega kvaliteediklassidesse.
Puidu defektid võib liigitada järgmiselt: kasvu-, mädaniku- ja putukakahjustused ning valmistusdefektid ja ebaõigest ladustamisest põhjustatud defektid. Puidukahjustusi ja defekte on üksikasjalikumalt käsitletud raamatus ``Pohjoismainen sahatavara``.
Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puitkõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest.Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime400 korda parem kui terasel , 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseerupuidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas.Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest . Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetrikohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks– niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 10–15%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata ja teda on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega.

Kvaliteedi ja tugevuse liigitus

Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1–A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk ), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind . Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA -tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga.

Kvaliteedi ja mõõtmete valik

Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim - või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi.
Puidu kvaliteedi klassid ja kasutuskoht. Tabel 1
Kasutuskoht
A1
A2
A3
A4
B
C
D
Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad
X
X
X
X

Aknalengid ja - raamid , ukselengid

X
X
X

Mööbel, liimpuitkilp

X
X
X

Kandekonstruktsioonid, sarikad , teised tugikonstruktsioonid

X
X
X

Välisvoodrilauad

X

Sisevoodrilauad

X
X
X

Liistud
X
X
X

Välisvoodri kinnituselemendid

X
X

Põranda aluslaudis

X
X

Põrandad

X
X
X

Poomkantlaudis (pindlauad)

X

Aiad, tuule- ja lumetõkked

X
X

Saalungilauad

X
X
Pakendid

X
Käsitöö ja puunikerdused
X
X

Saunavooder
X
X

Ehituses kasutatav saematerjal

Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab olema läbinud kuivati ning rasketes niiskustingimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud , ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda.
Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused:
• kasutatav puiduliik;
• saematerjali sort ehk kvaliteet;
• saematerjali niiskusaste;
• saematerjali mõõtmed;
• kas on vajalik immutatud puit;
• kas on vajalik tugevussorteeritud puit.
Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka parem välisvoodrilaua materjal – imab vähem vett ja hoiab paremini värvi peal.
Eestis sorteeritakse saematerjali Põhjamaade standardite, peamiselt nn sinise raamatu järgi, kuid kasutatakse ka vanemat juhendit, nn rohelist raamatut, kus kvaliteediklassid on tähistatud numbritega 1 kuni 6. Ligikaudselt vastab viies kvaliteet ehk kvinta sordile B.
Sorteerimisel on tähtsaim vaadata okste suurust ja arvu saematerjali halvimal meetril, normeeritud on ka teised esinevad rikked . Eesti keeles on sorteerimisjuhend kaardil RT 21-10750-et, soomekeelne RT-kaart on saadaval ka Internetis aadressil www.woodfocus.fi, Ammatilaiset, Ohjeet ja RT-kortit, Sahattu ja höylätty puutavara (RT 21-10626).
Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga:
• kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski;
• puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele.
Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem . Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%.
Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti peab olema hoolikas otste värvimisel. Kui seda ei saa teha, tuleb niiskusele anda võimalus puidust uuesti väljuda. Abi on ka otste või isegi horisontaalse alumise voodrilaua alumise serva lõikamisest 45-kraadise nurga all veeninaks – selliselt pinnalt voolab vesi kiiremini ära.
Saematerjali mõõtmete valikul tuleb lähtuda standardmõõtmetest. Paksused on 16, 19, 22, 25, 32, 38, 44, 50, 63, 75, 100, 125 ja 150 mm ning laiused 50, 75, 100, 125, 150, 175, 200 ja 225 mm. Need on saematerjali nimimõõtmed niiskusel 20%.
Ligikaudselt võib öelda, et niiskuse vähenemine 4% võrra põhjustab ristlõike vähenemise 1% võrra. Nii võivad mõõtmed 50 x 100 mm kahaneda niiskusel 12% mõõtmeteni 49 x 98 mm.
Enimkasutatavad mõõtmed ehituses on 19 x 100 (mänd), 22 x 100 (kuusk), 50 x 50, 50 x 100, 50 x 150 ja 50 x 200. Laius 50 mm, eriti paksustel 22 (kuusk) ja 25 mm (mänd), saadakse sageli 100 mm laiuse lahtisaagimisel, mistõttu tegelik laius võib olla 48 mm. Saematerjali pikkus on 1,8...5,4 (6,0) m sammuga 0,3 m.
Üha enam kasutatakse ehituses hööveldatud saematerjali, sest see on täpsemate mõõtmete tõttu mugavam. Hööveldamisel väheneb ristlõige veelgi, näiteks 50 x 150 mm-lt 45 x 145 mm-le, kuid kõnepruuki on juurdunud lihtsalt “hööveldatud 50 x 150”.
Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga.
Immutuse eesmärgiks on tõsta malts puidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem. Saematerjal võib sisaldada nii malts- kui lülipuitu, roheliseks värvub ainult maltspuit . Seega pole immutatud puidu ebaühtlane värvumine märgiks halvast immutusest, vaid näitab lülipuidu esinemist saematerjali pindmistes kihtides. Immutatud välisvoodrilauad on küll pikaealised, ent vajaksid siiski värvimist, sest päike võimendab immutamisest tingitud tooni ebaühtlust veelgi.
Asendamatu on immutatud puit terrasside, rõdupiirete jmt ehitamisel , ka puitkarkassi alumine vöö peaks olema immutatud puidust.
Immutatud puitu müüakse nii saetuna kui hööveldatuna, mõõtmed on samad mis immutamata materjalil.
Saematerjali sorteerimine kvaliteedi-klassidesse ei lähtu tema tugevusest: A-sordi materjal ei pruugi C-sordi materjalist oluliselt tugevam olla, kõrgem kvaliteet tähendab okste ja rikete vähesust ja paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali.
Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult võib öelda, et niiskus mõjutab puitu ääretult palju. Kui puidust midagi ehitada siis peab alati silmas pidama tema niiskuse sisaldust ja ka kvaliteeti. Oluline on arvestada ka puidu liigiga , kuna liigiti erineb nende pinna töödeldavus. Nt. kuusk ei ole vastuvõtlik immutamisele, mänd aga on. Ka tuleb tellimisel olla täpne mõõtmetega.
Erinevalt puidu kasutuskohast erinevad ka puidule esitatavad nõuded. Nõudeid tuleb järgida hoolega ja täpselt. Pole ju mõtet kasutada dislerikuiva puitu vahtkarkass maja ehitamisel ja vastupidi. Ühesõnaga on puit väga hea ehitusmaterjal kui osata teda kasutada.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf
2. http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10750ee/
3. http://www.ehitus.ee/et/article/203/

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 153 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

153 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luuser Õppematerjali autor

referaat

niiskus kuivatamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kasulik info puidu kohta

KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või

Puidutöö

pdf

Väga kasulik info puidu kohta

Puiduõpetus

doc

Puitmaterjalid ja nende tootmine

Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub

Tööõpetus

rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil. Seedrit ei ole kohane nimetada seedermänniks. Seedermännid kuuluvad küll samasse männiliste sugukonda, kuid männi perekonda. Kasvukoht Seedrid kasvavad looduslikult Vahemeremaades ja Himaalajas. Liibanoni seeder on looduslikult säilinud Türgis Tauruse mägedes ja Küprosel. Tema vähene kasvupiirkond on seletatav ülitundlikkusega õhusaaste osas. Samuti on ta aeglase kasvuga ega armasta ümberistutamist. Samuti on ta nõudlik pinnase osas: rohkelt päikest, parajalt niiskust, kuid pinnas peab olema mõõdukalt kuiv. Liibanoni seeder ajab juured sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem.

Ehitus alused

doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID........................................................................................................

Ehituskonstruktsioonid

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama.

Puiduõpetus

doc

Ehitusmaterjalid referaat

.........................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE.............9 3.1. Savitellise toormaterjal...............................................................................................................9 3.2. Savitellise tootmine................................................................................................................... 10 3.3. Savitellise omadused................................................................................................................. 11 Tugevus..................

Ehitusmaterjalid

docx

"Mänd" uurimustöö

Käbid on algul 1cm läbimõõduga ja punased käbide kasvamine, ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab tavaliselt varakevadel ja kesta kevade lõpuni. Hariliku männi eluiga ulatud 500 eluaastani. Raieküpseks saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa. Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest. Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra

Bioloogia

Rohkem sarnaseid