Põhjalik kokkuvõte barokist (0)

Barokk
Referaat
TALLINN
2007
Sissejuhatus
Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist . Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur , kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid . Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk- kunst . Milliseid toone eelistasid kunstnikud , millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Flandrias (ehk tänapäeva Belgias) ja Eestis. Referaadis on ka selline teema „milles avaldub barokk-kunsti kirevus?” Seal saab teada veel täpsemalt mis on barokk- kunst ja milline see välja näeb. Viimane teema „Barokk eesti rahvakunstis” tutvustab kuidas jõudis barokk Eestisse, millistel esemetel ja asjadel seda kasutati, kust jõudis see Eestisse jne.
2
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Sõna, Barokk mõiste
Sarnaselt paljude teiste stiilinimetustega kasutati “barokki” algselt kriitilise- või sõimusõnana. Sõna on tuletatud kahest 16 saj käibel olnud mõistest, itaaliakeelne barocco   viitas liialdatud järjekindlusele keskaegses formaalses loogikas, portugali keeles tähendas barrocco deformeeritud pärli. Mõlemad tähendavad kõrvalekallet normist, ja selles tähenduses võtsidki 18 saj teoreetikud termini kasutusele, kirjeldamaks kunstiteoseid ja arhitektuuri, mis neile tundus irratsionaalne . Barokki võib tõlgendada kui “ ebatavaline , ootamatu ”.
Barokki iseloomulikud jooned
Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. 
Barokk arhitektuur
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadilikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus.
Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma . Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik . Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse.
Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi , mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika , kuid uudselt ümberkujundatuna.
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga.
Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse , rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi.
Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid . Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad . Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli , jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu.
3
Arhitektuur Saksamaal: Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias .
Arhitektuur Eestis: Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
Barokk skulptuur
Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.
Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud , maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat ja ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680).
Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga.
Prantsusmaal oli tähtsaim tegija Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskuju sai ta antiikkunstist . Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarsed olid ratsamonumendid, kuid tehti ka kahureid, relvi jms.
Barokk-kunst
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
Harrastati ajaloolisi teemasid . Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed žestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
4
Maalikunst Itaalias: Barokkmaal tekkis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või antiikainelised seinamaalid . Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni , Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi.
Maalikunst Hispaanias: Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias. Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele.
Maalikunst Flandrias (tänapäeva Belgia): Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed žestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
Maalikunst Eestis: Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist.
Milles avaldub barokk-kunsti kirevus?
Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega.
Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga , ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga . Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi.
Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti .
5
Barokk Eesti rahvakunstis
Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega jõudis siia ka Lääne-Euroopa kõrgkultuur. Sellest alates võib hakata eesti rahvakunstist otsima selgemaid stiilikunsti jooni. On ehk paljudele üllatav, et saame tõmmata paralleele siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel.
Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes siinsete varasemate ja ka hilisemate vormikäsitlustega. Barokkkunstis puhkenud värviline lopsakas naturalistlik dekoor ei levinud mitte üksnes Põhja-Eesti tekstiilide tikandeis, vaid ka talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive , võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid.
Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad , pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha.
Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi 18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks , oli veel sidemeid taluehitistega. Mõisate peahoonedki ehitati puust, kivihooneid oli vaid üksikuid. Uus tõus Eesti mõisaarhitektuuris algas 18 sajandi teisel poolel, üksikutes mõisates ka juba 1730. aastail (näiteks Palmse). Üldilmelt on varasemad hooned pikad ja kitsad, erinedes vähemalt esimesel pilgul suhteliselt vähe taluhoonetest.
Sarnast ehituslaadi jälgiti veel läbi 19. sajandi mitmete mõisaehitiste (pastoraadihooned ja mõisa kõrvalhooned) puhul. Võrreldes 18 sajandi alguse mõisaarhitektuuri 19 sajandi lõpu jõukamate talude häärberitega (nn. mulgi häärberid), võib leida mitmeid ühisjooni (välisilme, keskteljest lähtuv ruumijaotus ), milledest enim hakkab silma poolkelpkatuste laialdasem levik.
Ka elamusisustusse jättis barokk jäljed, mida me kasutame tänini. Baroki ajastul tulid Euroopas kasutusele mitmed kauaks püsima jäänud mööbliesemed: kirjutuslauad, kummutid, kõrgete kumerate viiludega riidekapid, polsterdatud istmed. Nii võib ka baroki rahvalikku imitatsiooni leida teistega segunenult talurahva hilisemas mööblis, seda eriti pruuditoolides.
6
Kokkuvõte
Referaadi lugeja sai täpsema ülevaate barokist, seda läbi lugedes sai teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Sai teada milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Sai teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel sai teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Flandrias (ehk tänapäeva Belgias) ja Eestis. Referaadis oli ka selline teema „milles avaldub barokk-kunsti kirevus?” Seal saab teada veel täpsemalt mis on barokk-kunst ja milline see välja näeb. Viimane teema „Barokk eesti rahvakunstis” tutvustas kuidas jõudis barokk Eestisse, millistel esemetel ja asjadel seda kasutati, kust jõudis see Eestisse jne. Ma loodan et referaat oli huvitav ja sisaldas informatsiooni, mida lugeja enne ei teadnud .
7
Võõrsõnad

Formaalne - vormiline , vormist lähtuv.

Deformeeritud- moonutatud, ümber kujutatud.

Irratsionaalne- mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mittepiiritletav.

Emotsionaalsus- emotsioonide poolt esilekutsutud, tundeelamuslik.

Dekoratiivne- kaunistatav, kaunistamiseks tarvitatav.

Dünaamiline- liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu.

Sümmeetria- võrdmõõduline.

Voluut- rullis , spiraalikujuline,

Fassaad- väline esinduslik külg.

Basiilika- piklik, täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone.

Perspektiiv - ruumi kujutamine tasapinnal , sellisena nagu ta paistab silmale.

Draperii - kunstipärane voldistik.

Žest- tahtlikult rõhutatud, märguanne, käeliigutus.

Afekt- tugev erutus, tundepuhang.

Stseen- lavateose osa, etteaste .

Pateetika- kirglik tundeküllasus, pidulikkus, ülevus.

Metafoorsus-kõnekujund, ülekanne kahe asja või nähtuste tähenduse sarnasuse alusel.

Allegooria- mõistupilt või mõistukuju, mingi nähtuse või omaduse, abstraktse mõiste piltlik kujutlus.
19- Natüürmort- elutuid esemeid kujutav maal.

Ornament- muster, millega ilustatakse ehitist, tarbeeset, riideid , ehteid või muud.

Dekoor- kaunistus, ehitise kaunistuslik kujundus.
21- Pastoraadihooned- kirikumõis.

Häärber- uhke suur maja
8
Kasutatud kirjandus
’’ Uusaeg 8. klassile’’, Tallinn 1998
’’ Võõrsõnade Leksikon ’’, Tallinn 1983
http://et.Wikipedia.org/wiki/Barokk
http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html
http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/barokk.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.ht m
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstiajalugu/barokk/sissejuhatus.ht m
http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/parem.html
http://www.zone.ee/kunajal/interest.ht m
9
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………….2
Barokk……………………………………………………………………………………….3
Sõna, Barokk mõiste………………………………………………………………………...3
Barokki iseloomulikud jooned………………………………………………………………3
Barokk arhitektuur…………………………………………………………………………3,4
Barokk skulptuur…………………………………………………………………………….4
Barokk-kunst……………………………………………………………………………….4,5
Milles avaldub barokk-kunsti kirevus?...................................................................................5
Barokk eesti rahvakunstis…………………………………………………………………...6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………...7
Võõrsõnad…………………………………………………………………………………...8
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………9
Sisukord……………………………………………………………………………………10
10