tunnused)./ Sotsiaalses süsteemis näitab inimeses staatus inimese positsiooni. Igalühel meist on mitu staatust, sest osaleme mitmes sotsiaales süsteemis. Muutumatud tunnused (vanus, sugu, rass) omistatud staatus Omandatud staatus tulnud valikute tulemusena, abiellumine, laps Staatus on inimese seisund grupis või ühiskonnas. Igal inimesel võib olla mitu staatust, aga üks on põhiline, mille alusel määratakse ininmene ühiskonna sotsiaalses hierarhias. St sotsiaalset staatust inimese seisund ühiskonnas. Iga staatus sisaldab üht või mitut rolli. Staatusest tulenevaid rolle nimetatakse rollikogumiteks. Staatuse mõiste väljendab: a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline.
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1.Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsi...
Instrumentaaldeterminism: Teooria, kus K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud - kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). 9. loeng: Kunsti hindamine I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. “ma hindan kunsti” tähendab “ma pean kunstist lugu” Nt. “hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast” “elus hindan kunsti ja vaba loomingut, mitte raha ja kuulsust” Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla: käin sageli kunstinäitustel ostan/kogun kunsti tegelen “hobi korras” kunstiga
viitest 2) transformatsiooni doktriini kohaselt vjab rahvusvaheline õigus siseriiklikus õiguses kehtimiseks sisult sarnast siseriiklikku õigusakti, st rahvusvahelise lepingu sätted või nendes sisalduvad õigsed ja kohustused tuleb ümber kirjutada siseriiklikku õigusakti Kui rahvusvaheline õigus moodustab osa siseriiklikust õiguskorrast siis on sellele tavaliselt ette nähtud ka konkreetne positsioon siseriikliku õiguse allikate hierarhias. Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil 2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 3) võrdne seadustega 4) madalas seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täitesaatva võimu aktidega Kui on samals tasemel siseriiklike seadustega, siis tuleb arvestada printsiipe lex specialist derogat legi generali, lex posterior derogat legi priori, lex posterior generalis non derogat priori speciali. 4
Loomulikult on lihtsam mõni telefoniga filmitud idiootsus Youtube'i üles laadida kui aastatepikkuse treeningu, õppimise või lihtsalt asjaliku elu tulemusena saada ,,tegijaks". Elu on seiklus, põletame küünalt kahest otsast! Kas raha, mille eest oma vanale BMW-le uued valuveljed saab, on väärt riskimist oma tervise, elu ja vabadusega? Paraku on tõesti paarikümne tuhande krooni suurune see summa, mille narkomuul endale eduka reisi lõppedes tasku paneb. On ju tema narkokuritegevuse hierarhias üks madalamaid tegelasi - asendatav, ohverdatav musta töö tegija, sõnaga jobu. Narkomuul - just niimoodi nimetab rahvasuu inimest, kes toimetab narkootilisi aineid salaja üle riigipiiri. Pole just eriti uhke olla kutsutud loomaks, kes pole õieti hobune aga samas ka mitte päris eesel, seega justnagu selline ,,pooletoobine" elukas nagu labradori ja puudli järeltulija - labraduudel. Nähke puude taga metsa! Teisisõnu vaadake oma tegemisi veidi laiemas taustsüsteemis
Peresisesed rollinormid kujunevad välja erinevate pereliikmete ja välismõjurite koostoime tulemusel. Kuna pole olemas identseid perekondi, siis võetakse abiellu kaasa mõlema abikaasa kasvuperedest pärinevad erinevad rollimudeleid. Nende erinevuste vaheliste vastuolude ületamine on kujuneva perekonna jaoks väga oluline. Rollikäsitluse juurde kuuluvad ka järgmised mõisted : positsioon - koht perekonnas :" kes sa oled ?" staatus - koht pere hierarhias :"kui tähtis sa oled?" prestiiz - tuleneb rolli täitmise täpsusest ja kvaliteedist; rollikäitumise vastavusest ootustele. Prestiiz ja staatus ei tarvitse kokku langeda. Pereliige võib säilitada kõrge staatuse ka siis, kui ta prestiiz teatud rolli täitjana on madal ja vastupidi, tema staatus võib olla madal ka siis, kui prestiiz mõnes rollis on kõrge. ROLLIPINGED e. KONFLIKTID Nii nagu igas koosluses, esinevad ka peres mitmed rollipinged ja konfliktid. Näiteks :
loomulikuks ja seega legitimeerituks) on füüsilisest vägivallast märksa tõhusam, selle toime pidevam. Võim diskursuse (vestluse) üle, legitimeerimisõigus (sh keele legitimeerimine, mille hulka kuuluvad ka viisakusnormid või P, D ja R parameetrite väärtused) sõltub kõneleja kapitalist: nii majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest kui eriti sümboolsest. Antud näites on professori võim eelkõige sotsiaalne ja sümboolne. Kuigi legitimeerimine toimub reeglina formaalses hierarhias kõrgema positsiooni valdajate domineerijate poolt, pole hierarhiatega lood lihtsad: nt tööliste hulgas võivad kõrg- ja keskklassi või haritlaste keel ja kultuur olla legitimeerimata. Siinkohal saab oluliseks välja mõiste: Väli = turg (laias, tavapärasest erinevas tähenduses) (champs, marché) sotsiaalne valdkond, kus inimesed manööverdavad ja võitlevad soovitavate ressursside pärast. Väli täiendab sotsiaalsete klasside mõistet: ühiskonnas ei käi
Õiguskantsler Madis Ernits Kirjanduses on väljendatud seisukohta, et ka põhiseaduse § 144 kujutab endast sõltumatuse tagatist.*50 Põhiseaduse § 144 teeb seadusandjale ülesandeks sätestada õiguskantsleri õiguslik seisund ja tema kant- selei töökorraldus seadusega. Sõltumatus on põhiseaduslik printsiip ja seega õigusnormi hierarhias kõrge- mal tasandil kui seadus. Põhiseaduse § 144 annab seadusandjale võimaluse kujundada sõltumatus välja, kuid samas seda ka teatud määral piirata. Kui pidada silmas piirangut, siis ei ole tegemist sõltumatuse tagatise, vaid piiranguklausliga, mis sarnaneb põhiõiguste piiranguklauslitele.*51 Siiski sisaldab ka põhi- seaduse § 144 õiguskantsleri sõltumatuse tagatist. Seda tuleb tõlgendada sõltumatuse printsiibi valguses.
2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu. 56. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel. 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse? Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi on vajalik seadusandliku võimu järjekestvuse tagamiseks, kui tavaline seadusandlus on takistatud.
Sotsiaalne klass ja sotsialisatioon määravad klassipõhiste grupeeringute esteetilised eelistused (riietumisstiili, muusikamaitse jne). Need eelistused juhivad inimesed suure tõenäosusega kihti, kuhu kuulus ka nende lähteperekond. Selline kultuuriline kapital on tähtis mehhanism, millega olemasolevat klassissüsteemi sotsiaalset hierarhiat kultuuriliselt taastoodetakse ehk reprodutseeritakse. Omistatud staatus Sünniga omistatud positsioon sotsiaalses hierarhias (sünd teatud sotsiaalse klassiga perekond, sugulusgruppi, kasti, etnilisse gruppi, rassi jne), aga ka staatus, mis on teatud vanusegrupi või soopoole esindajal. Ei ole inimese kontrolli all, vaid on tema tahtest sõltumatult ühiskonna poolt talle antud. Omandatud staatus Staatus, mille inimene omandab elu jooksul oma tegevusega (nt haridus, amet). Võib elu jooksul muutuda. On rohkem inimese kontrolli all. Staatus
kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud. Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja. Tsiviilõiguse mõiste tuleb Rooma õigusest. Ius civile (reguleeris oma kodanike ) Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Mis tähendab üldosa? Üldosa kehtestab üldised põhimõtted. Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad. 1.3Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust Õigusallikad on hierarhias: 1.Põhiseadus 2.Seadus 3.Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) 4.Tava ....................... 5.Kohtupraktika Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras. Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks.
Eristab mõistuse abil lahendatavaid küsimuse usulistest. Kõik küsimused, millega mõistus saab tegeleda, peavad olema ratsionaalselt kontrollitavad. Kõik, mis on, on põhendatud jumala poolt, ta on kõrgeim tõeline väärtus. Kui jumal lasdkj, siis meie püüdlus suunatud talle. Õpetab õksikhinge surematusest. Hing on individiuaalselt erinev aga kõigis olemasolev hing võimaldab objektiivset tunnetamist. Kosmoloogiast: õpetus maailmast. Kogu loodu hierarhias, kogu loodu lähtub Jumalikkust intellektist. See, mis juml loomise alguses kokku kutsus: 1. mateeria: aeg, liikumine, ülemtaevas ja hing. Eetikas rõhutab inimese vabat tahet. Inimese eetiline ülesanne on mõistuse abil vormida tungide toimet. Õige/vale oleneb südametunnistusest. Kuna võetud pärispatu seisukoht, kuidas teeme head? Seisund, mis on peegeldus pattulangemise eelsest seisundist, see paneb head tegema. 2. Olulisemad muudatused renessanssiajal, mis toovad kaasa muudatusi
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest üldkohustuslikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära
(väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest üldkohustuslikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära
Суд не ограничивается декларацией, он ещё и приказывает действовать в соответствии с его решением. 2.Normativismi õiguse teooria- Kelsen. Aluseks on alusnorm, ehk printsiibinorm. Kõik jagatud kahte valdkonda - heaolu ja kohustus. Samal õigusakte ja normatiivse püramiid, mis põhineb hierarhias madalamal tasandil Основные идеи теории: представление о праве как о системе (пирамиде) норм, где на самом верху находится «основная (суверенная) норма», принятая законодателем, и где каждая низшая норма черпает свою законность в норме более значительной юридической силы;
universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam. Kirjalikkus on pigem tugev võimaldav mõjur. Allkeelte hierarhias on kirjalikku pearegistrit üldiselt peetud kõrgemaks. Esmasusest lähtudes on aga pilt teistsugune. · Suuline variant on olemas kõigis keeltes ja kultuurides, kirjalik keel paljudes kultuurides puudub. · Suuline keel on ajalooliselt esimene, kirjalikud variandid on palju hilisemad. · Suulise keele omandame elus kõige enne, kirjalikku keelt õpime kasutama alles lasteaias ja koolis. · Suulist keelt kasutame igapäevases elus palju enam kui kirjalikku keelt.
rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga konstitutsiooniga inimene); viis, kuidas on korraldatud ühiskond - Normatiivne mõiste omistada võib vormilisi või sisulisi mõisteid: - Vormiline peab olema antud autoriteedi poolt, raskendatud muutmine, kõrgendatud staatus seaduste hierarhias, õiguslik alus (annab pädevuse lihtnormide andmiseks) jne - Sisuline - kõrgemate riigiorganite ülesanded ja eesmärgid, õiguskorra ja riigi struktuurid, individuaalse vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II. Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused
rakendamise seadus. Iseloomuliku tunnusena, võrreldes tavaliste seadustega, võetakse kõik osundatud õigusaktid vastu spetsiifilises menetlus- ja jõustamiskorras (spetsiifiline promulgeerimine). Konstitutsioon võib olla kas ühtne õigusakt (nt Eesti Vabariigis, enamuses Euroopa riikides, USAs) või konstitutsiooniliste normatiivaktide süsteem (nt Inglismaal). Mõlemad on aga aluseks rahvusriigi õigussüsteemile ning õiguskorrale, kusjuures konstitutsioon on õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga. Sellega konstitutsiooniliste õigusaktide mõiste tähendused ei ammendu. Eesti Vabariigi kehtivast põhiseadusest tuleneb, et põhiseaduse enda ning tavaliste seaduste vahepeal võivad olla veel konstitutsioonilised õigusaktid kitsamas, eritähenduses: 1) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (PS § 3), mis on saanud Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks (vt PS § 121 ning 123 - sel juhul on nad
15 President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 59. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist Juhinduda tuleb konstitutsioonilisest seadusest, sest see on õigusaktide hierarhias kõrgemal. PS Paragrahv 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust – PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51):
põhiõiguste harta, - rahvusvahelised lepingud, - liidu õiguse üldpõhimõtted, - teisese õiguse aktid. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissabonilepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidusõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus,mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. 27. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS Subjektiivne õigus on seaduste ja teiste õigusaktidega garanteeritud õigustus konkreetsele isikule selles, et ta võib realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus ei ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime kokkulangevus
riikidevahelises süsteemis. Tugevatel riikidel on ühine huvi toimiva maailmasüsteemi hoidmiseks. Samal ajal on tugevatest riikidest igaühel huvi selles süsteemis domineerimiseks ja seega need võistlevad selle nimel omavahel. Selles vastuolulises võistluses on eriline roll poolperifeersetel riikidel. Nende riikide eesmärgiks on vähemasti oma positsioon säilitada, lootuseks aga tootmise, kapitali akumuleerimise ja sõjalise võimu hierarhias tõusta. Pool-perifeersed riigid peavad oma liitlaste üle tuumikriikide seas otsustama kiiresti ja ettevaatlikult kuna hierarhias tõusmises võistlevad need peaasjalikult üksteisega. Tuumikriikide võistlus domineerimise eest ja poolperifeersete riikide toetus neile loob maailmasüsteemis tavapäraselt jõudude tasakaalu. Globaliseerumise poolehoidjad on avaldanud arvamust, et transpordi- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengu tagajärjel rahvusvaheliste ettevõtete võim järjest
Tsiviilõigusele lähenemised: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja TSIVIILÕIGUSE MÕISTE ÕPI ÄRA ROOMA ÕIGUSES Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks Üldosa kehtestab üldised põhimõtted Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad 1.3 Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust <- need on hierarhias - Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend) ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2
Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 59. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist Juhinduda tuleb konstitutsioonilisest seadusest, sest see on õigusaktide hierarhias kõrgemal. PS Paragrahv 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51):
saavutamisel. Nad tahavad et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. *Isiku väärtus (eetiline kohtlemine) eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Töötajad ei tunnusta vana mudelit, kus arvati, et tööline on lihtne majanduslik töövahend 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. STAATUS on isiku asend grupi hierarhias. On isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Eristatakse 4 grupiasendi põhitüüpi: liidrid, kaaslased, isoleeritud (kelle suhtes ollakse ükskõiksed) ja tõrjutud. Staatusesümbolid: on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Nt. lastel- patsikummid, pildiga sokid; pubekatel telefonid, arvutid; noored mehed autod; vanad mehed naised; noored naised maja, edukas mees, andekad lapsed jne
Pere igapäevased toimingud tehakse võimalusel ühiselt (tehakse sisseoste, valmistatakse hommikusööki, koristatakse tube, töötatakse aias või õues jne) (Siplane 1997). Lastekodu ei tööta, töötavad inimesed lastekodus. Lastekodudel ei ole eesmärke, eesmärgid on inimestel, kes ei saavuta edu, edu saavutavad lapsed, kes tänu tarkadele pedagoogidele kasvavad tarkadeks, arukateks ja iseseisvateks kodanikeks. On hierarhia ja kord, mille arutamist peetakse enesestmõistetavaks. Selles hierarhias seatakse eesmärke, antakse ülesandeid ja kontrollitakse nende täpset ja tähtaegset täitmist (Vooglaid 1999). 14 Lastekodu on laste, aga ka täiskasvanute elu,- töö-ja kasvukeskkond. Keskkonnast sõltub, mida on vaja ja võimalik teha, kuidas on võimalik mõelda ja suhelda. Keskkonnast sõltub peaaegu kõik. Keskkond on inimtegevuse tähtis eeldus ning ühtlasi ka eesmärk ja tulemus (ibid.).
( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7
( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7
Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2) Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3) Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed 4) Tõrjutud liikmed, kellega ei taheta suhelda ja koos tegutseda. Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja
tulemuse määrab vedamine või juhus. Väline motivatsioon. Maslowi motivatsioonipüramiid (humanistlik lähenemine): üritas viia sotsiaalsed ja bioloogilised vajadused ühtesesse süsteemi. Kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimest motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad pingeid. Kõrgemaid vajadusi rahuldab inimene siis, kui madalamatelt astmetelt vajadused on rahuldatud. Kui madalamalt astmelt jääb midagi rahuldamata, siis liigub see hierarhias allapoole. 1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke.
Nõukogude Liidu Kommunisdiku Partei, NLKP, allorganisatsioon ningemapartei käepikendus ja käsutäitja, mille võimalik omaalgatus sünnitas vaid pahandusi Moskvaga. Lühikest lõõga ja algusaastate kahtlustavat õhkkonda näitas seegi, et kuni 1947. aastani tegutsesid Balti liiduvabariikides neid kontrollivad bürood emapartei keskkomiteest. ÜK(b)P KK Eesti büroo loodi novembris 1944 sovetiseerimise abivahendiks. Büroo esimeheks mää- rati Kremli hierarhias küllalt kõrgel seisev Nikolai Satalin, kes 1946. aastal asendati Georgi Peroviga. Büroosse kuulusid lisaks Moskvast saadetud töötajatele EK(b)P partei esimene sekretär Nikolai Karotamm ja Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer. 1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on juhtida EK(b)P kõikide tema eesseisvate ülesannete lahendamisel, aidata kogu tööd parandada, parandada vigu, ületada need puudused,
( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) Tehakse tähtajaks, mitte enne. 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse vastavalt kompetentsile seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. mistahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad vigu. 6. KAFKA SÜNDROOM. iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. Pole selge, kes käsu andis, allutakse pimesi. 7
ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes troonivad braahmanlikus teoloogias, jäävad rahvausundis sageli tagaplaanile, sest külajumalad on inimestele lähemal. Kuigi suured jumalad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad loomismüütides külajumalate kõrgest soost esivanematena. Müüdid jumalate põlvnemisest määravad kindlaks ka nende saatuse üleloomulike olendite hierarhias, mis on niisama keerukas kui maine kastisüsteem. Esimeses näites moodustavad algse paari Adiparasakti ja Siva, teises annavad Siva ja Visnu elu Aiyanarile, kellele mujal Indias vastab Siva ja Parvati poeg Skanda. 35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kmakhy templiga seotud) tantra praktikad? Kmakhy on hindude tantra jumalanna. 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
· Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaal- kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda
Toituma lendab tihti põldudele ja kultuurniitudele. Pesitsemine Teder on polügaamne liik, iseloomulik on isaslindude seltsingulised mängud kevadel ja ainult emaslindude osavõtt haudumisel ning pesakonna hooldamisel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust, varakevadel algab see juba märtsi algul, hiliskevadel võib see alata aga alles aprillis. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige "paremad" linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais. Pesalohu kraabib varjatud kohta maapinda, teinekord vana rohukulu alla või põõsaste varju. Hauduma asub teder mai algul, pesas on siis 7...10 kreemjat tumepruunide täppidega muna. Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. Teder on looduskaitse all. 2Sookurg Grus grus
Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3. Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed 4. Tõrjutud liikmed, kellega ei taheta suhelda ja koos tegutseda. Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu,
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi ( J.Liventaal). 24. 1
impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid seaduste tekstide kohta kommentaare. Põhi oli alati kindel olemas, Justinianuse tekstid, nendega töötati ja kuni tänase päevani põhineb õigus Justinianuse koodeksil. Terminoloogia põhineb sellest. Mõisted võeti sealt. Professor -kõrgeim hierarhias, tohtisid kirjutada kommentaare. Ja iga aasta idid tudengid neid ümber kirjutama koos kommentaaridega ja iga aastaga see siis täienes ja õigus arenes. Hierarhias madalamal olid dotsendid. Rooma õiguse tähtsus-on terminoloogias, meie terminoloogia on sealt võetud ja kasutame tänaseni. Meie ja võõrad-Probleem mis on üle võetud roomast. Üks rahvarühm moodustab võimuloleva osa. Mis siis edasi saab? Roomlased tahtsid laieneda ja vallutasid maid. Mida teha inimestega kes ei kuulunud
muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid seaduste tekstide kohta kommentaare. Põhi oli alati kindel olemas, Justinianuse tekstid, nendega töötati ja kuni tänase päevani põhineb õigus Justinianuse koodeksil. Terminoloogia põhineb sellest. Mõisted võeti sealt. Professor -kõrgeim hierarhias, tohtisid kirjutada kommentaare. Ja iga aasta idid tudengid neid ümber kirjutama koos kommentaaridega ja iga aastaga see siis täienes ja õigus arenes. Hierarhias madalamal olid dotsendid. Rooma õiguse tähtsus-on terminoloogias, meie terminoloogia on sealt võetud ja kasutame tänaseni. Meie ja võõrad-Probleem mis on üle võetud roomast. Üks rahvarühm moodustab võimuloleva osa. Mis siis edasi saab? Roomlased tahtsid laieneda ja vallutasid maid. Mida
eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsemine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhtega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feofaalne läänepüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väikevasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse eesotda kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hersogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest - ministeriaalidest. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, aga alati ei toimunud sõdasid ja treeninguid vajati ka rahuajal. Selleks korraldati erinevaid turniire ja käidi koos jahil. Turniiril sai aadlik oma
üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järgi, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine (tegelikult grupi suurenedes rääkivate inimeste arv oluliselt ei suurene), kelle kindlus on suurem, sest grupi kasvades kasvab ka häbitunne. LOENG X Motiveerimine 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: (1)füsioloogilised vajadused, (2)turvalisus ja kaitstus, (3)kuuluvus, (4)tunnustus, (5)eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 2
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
ja tee hoolsa mõttetööga omaseks. Kui P lõpuks võrdleb end teiste inimestega, siis ei tundu tema elu nii hull midagi. Kolmas raamat- Armastus ja au- need on ahelad. Arm on meeletustest kõige hullem. P ei mäleta, et oleks armastanud midagi kõlvatut. Ta on tegelt raskesti haige. Arm loob uimava ulma. P väidab, et on see mees, kes ta on, vaid tänu naisele. Kehaline ilu on kauniduste hierarhias viimane. A leiab, et P on just armastuse pärast langenud viletsusse, tema allakäik algas siis, kui leidis armastuse. Armastus maiste hüvede vastu on ohtlik. Armastuses on kõik pahed- vägivald, kahtlused, vaenumeelsus, vaherahud, sõda, rahu. Armutakse jälle ja jälle erinevatesse. Kes oma haava endaga kaasas kannab, sellele ei too asukoha vahetus tervist, vaid suuremaid kannatusi. Enne peab hing paranema, siis võib mujale minna. Kuidas siis end parandada
Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente(kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Kui fikseerida kategooria, millesse teos kuulub, siis saab kasutada vahendeid, et hinnata, kas teos on omas kategoorias hea või mitte. Interpretatsioon määrab siis ka normid, mille termineis teost hinnatakse. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud kategooriad ei ole formaalsed kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias. IX. Kunsti hindamine I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma pean kunstist lugu". ,,hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast". Selline hindamise väljendumine käib nii: käin sageli kunstinäitustel, ostan- kogun kunsti, tegeleb ise kunstiga, sponsoneerin kunsti. 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma tuvastan teose väärtust". ,,ma hindan selle teose täielikult
Nii sellepärast, et seal on niikuinii narkootikumid liikvel. Aga kui narkootikumidega jätkata, siis võib õige pea päriselt teise ilma minna.. Sellepärast proovib ta minna blokkidesse, kus on kambrisüsteem. See võimalus on ju tegelikult paljudel, aga kambritesse istuma minna ei taheta, sest siis oled sa kriminaalse maailma tõsiste meeste meelest üks õnnetu heidik. Aga ega niisuguses karmis kriminaalses keskkonnas polevatki temasugusel midagi teha ja positsioon selles hierarhias ei ole midagi ihaldamisväärset. Pealegi olevat tal õrn lootus tingimisi vabanemisele. "Kriminaalhooldaja alles hiljuti käis vanematega rääkimas." Tema arvates vabaduses endist moodi edasi minna ei saa. "Siis tuleb koju elama minna, tööle tuleb (isa silma alla) minna, õhtukoolist räägivad. Ju siis hakatakse nagu tädipoega sinna eskortima." Miks siis eskortima peab? "Kasvõi sellepärast, et nood narkootikumid ära unustaksin.
vastavust ise tunnistaks ja tajuks. Vahel peabki peaasjalikult just selle viimasega tegelema, et loodetav motivatsioon tekiks või säiliks. Igal töötajal on oma kujutlus tasustamise õigsusest. See kujuneb peaasjalikult võrdlusest : -kolleegiga - sama kategooria töötajad samas ettevõttes aga ka tütarettevõtetes ja teistes süsteemides ; -ettevõtte poliitikaga üldse ( näiteks palgapoliitikaga ) - so. milline koht on töötajal tema arvates töötasu hierarhias ; -iseendaga - võrdleb oma panust selle tasuga, mida saab oma varasemate ametitega võrreldes. Kui töötaja näiteks käsitleb oma panusena haridust, kogemusi, oskusi jms. ning leiab, et sellest piisab teistega võrse või kõrgema tasu saamiseks, olenemata pingutustest või ei näe kolleegide pingutusi, on tasakaalu ja motivatsiooni saavutamine raske. Kuigi üldisi retsepte pole, tuleks kindlasti ergutamisel kasutavad printsiibid selgelt fikseerida ning need kõigile
dok.loetelu ja sinna lisatakse säilitustähtajad. Säilitustähtaja määramine ongi organisatsiooni jaoks hindamine. Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks. Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega: 1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni. 2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja meetodeid. 3)ajaraam- See võib tähendada ajavahemikku, mida hõlmab terve dokumentide kogu, või ka aega, mida katab üksikdokument.
ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1
b. riiklikud põhiõigused c. riigiülesed d. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 1. liberaalne e kodanlik õigusriiklik põhiõigusteooria põhiõigused on individuaalsed riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
