Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus); 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; 6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe; 7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena; 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7...
Enamik maast kuulus uue süsteemi järgi riigi või kolhooside kasutusse, ehkki väiksemaid maalappe lubati kolhoositöölistel kasutada ka isiklikuks tarbeks. 20 Kasutatud materjal Laur, M, Pajur, A, Tannberg, T. 1995. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita Värä, E, Tannberg, T, Pajur, A. 1999. Lähiajalugu 9.klassile. Tallinn: Avita Adamson, A, Valdmaa, S. 1999. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri Õispuu, S. 1992. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Tallinn: Koolibri Vahtre, L. 2002. Elu-olu viimase vene ajal. Tallinn: Kirjastuskeskus http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=8. 21.jaan 2008 http://www-kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm. 06.märts 2008 21
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
Sellel on suur tähtsus Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas oma erakordsuse ja järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu. Balti keti tähtsust näitavad ka mitmed mälestised ja sündmused, mis selle auks ja meenutuseks on tehtud. Samuti näitab selle olulisust kandmine UNESCO maailma mälu registrisse. 15 Kasutatud kirjandus 1. Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita 2. Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia 4. Simm P. (2009) Balti tee. Maurum 5. Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [ http://www.rahvarinne.ee/rr/37/] 6. BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007 7. Balti ühtsuse teatejooksule elas Eestis kaasa üle 7000 inimese. 25.08.2008 [http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/] 8. CNN
oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja ei leidunud temaga võrdväärset isikut selle juhiks. Sellest hoolimata umbes 160 poissi said hariduse ja kolmandik kuni pool said koolmeistriks või köstriks, seega eesti aladele rajati umbes 60 talurahva kooli. 1687 Liivimaa Maapäev otsustas, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahva kool. Lõuna-Eesti koolivõrk oli tänu Forseliuse gümnaasiumile ja sellest tulnud koolidele ning Liivimaa Maapäeva otsusele parem kui Põhja-Eestis. Eestikeelne kirjasõna Toonane kirjasõna oli vaimuliku sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks abimaterjalina vaimulikele, kelle eesti keele oskus polnud vb kõige parem. Paralleelselt arenes 2 kirjakeel P- ja L-Eesti. Esimene oluline grammatikaõpik ilmus 1637.a, autoriks Heinrich Stahl. Võttis eesti keele grammatika koostamiseks aluseks saksa keele. Saxamah kanna saksamaa kana kalkun
Tahtlikus õppimises valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid. Ulrich Neisser andis suure panuse mõtlemis- ja õppimisprotsesside vaatlemiseks informatsioonivooluna inimese teadvuses. Tema tööd andsid tõuke õppimisprotsesside modelleerimiseks informatsioonivooluna inimese teadvuses. Kognitiivsed õppimisteooriad 14 Kirjandus Allik, J., Rauk, M. (Toim). (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Eggen, P., Kauchak, D. (Eds). (2007). Educational psychology. New Jersey: Pearson Education Hannuste, T. (s.a). Loengukonspekt Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Tankler, M. (2005). Avastusõppe plussid ja miinused teoorias ja praktikas. Publitseerimata magistritöö. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1135/5/tankler.pdf 05.04.2011 Teppan, T. (s.a)
Iga teema, nii ka rände puhul võib kasutada koomikseid. Koomiksite iseloomustamisel ja sisu avamisel saavad õpilased oma mõtteid vabalt väljendada ja natuke rohkem ka fantaasiat kasutada. Me ootame, kui linn meie juurde jõuab Jason Gathorne-Hardy Internetilingid · Stalker's guide to International Migration. Kõik vajalik migratsiooni kohta. Sobib suurepäraselt gümnaasiumile. http://pstalker.com/migration/index.htm · International Organization for Migration. http://www.iom.int/ · Migration Dialogue. Ülevaade kaasaegsetest migratsiooivoogudest eri regioonides. Kaasnevad probleemid. http://migration.ucdavis.edu/index.php · Center for Immigration Studies http://www.cis.org/ · UNHCR the UN Refugee Agency. Pagulastest. Palju pildimaterjali. http://www.unhcr.ch/cgi-bin/texis/vtx/home · One World http://www.oneworld.net/section/indepth
Rooma ühiskonna vajadustele, oli täiendatud mitte ainult kui stabiilne teaduslike mõistete süsteem, vaid ka akadeemilise teadus. (Udalõh 2010: 3) Ajaloo jooksul retoorika arenes ja muutus. XVII-XIX saj. retoorika hakati mõistma nagu argumentatsiooni teadust, peamiselt kirjalikult. Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. Uue tähenduse ja rakenduse sai retoorika aga 20. sajandil. Kirjandus 1. Aava, Katrin 2003. Veenmiskunst. Õpik gümnaasiumile. Haridus- ja teadusministeerium: Avita: 9-41. 2. Ginzburg, Carlo 2003. Ajaloofilosoofia: Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003: 100-118 http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GinzburgCarlo_Ajalugu_TUNA2003_4. pdf (viimati vaadatud 18.04.2015). 3. Kennedy, George Alexander 1998. Comparative Rhetoric: An History and Cross-Cultural Introduction (NY: Oxford University Press, 1998) https://www.academia
võrreldes töötlemata kartulitega oluliselt palju värskemaks ja kaubanduslikumaks. See on ka põhjus, miks sulfideeritud kartuleid siiani kaubanduses kohtab. Inimeste teadlikkus E223 ohtudest on väike, sest sulfideeritud kartulite tootmisel on siiski turgu. 8. Kasutatud kirjandus Marbel, I. 2009. Nutikas toitumine. Tallinn: Ellen Suits ja Kirjastus Pegasus OÜ Tuulmets, A. 2012. Keemia õpik gümnaasiumile I osa. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ N. Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine. http://www.nadka.pri.ee/kasulik/Toiduainete%20kulinaarne%20tootlemine.html (18.02.2013) Retseptiveeb Toidutare. Toiduainete külmtöötlemine. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/terminoloogia/toidu_valmistamine/14111 (18.02.2013) Ravalepik, A. 2012. Kartul ja glükoalkaloidid. Toiduviki. http://paleo.ee/tag/kartul (23.01.2013) Purret, R. 2008
Horisont, nr 3. Shelley, T. 2007. Inside view on deep heat. http://www.eurekamagazine.co.uk/article/9659/Inside-view-on-deep-heat.aspx (5. märts 2008) Sääsk et al= Sääsk, A.; Voolaid, H. 2000. Võnkumised ja lained. Tartu, lk 21. Toastmaster...= Toastmaster Inc. 2003. Microwave owner's manual. http://www.yinyanghome.com/Products/Icebox/Microwave.pdf (5. märts 2008) Ugaste, Ü. 1998. Füüsika gümnaasiumile II. Tallinn: Avita Vollmer et al= Vollmer, M.; Möllmann, K.-P.; Karstädt, D. 2004 Physics Education 39(6). IOP Publishing Ltd Voolaid, H. 2005. Optika: Loengukursuse FKEF.06.039 konspekt loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele. Tartu, lk 2-3 Yannakou, A. 2008. The safety of microwave ovens. http://www.foodscience.csiro.au/micwave1.htm (21. veebruar 2008)
Director 2. Alas, R. (1997). Juhtimise alused. Tallinn: kirjastus Külim 3. Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: kirjastus Külim 4. Alas, R. (1997). Personali juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 5. Alas, R. (1998). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinn: kirjastus Külim 6. Allik, J., Häidkind, R., Harro, J., Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005)
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
Sellel on suur tähtsus Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas oma erakordsuse ja järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu. Balti keti tähtsust näitavad ka mitmed mälestised ja sündmused, mis selle auks ja meenutuseks on tehtud. Samuti näitab selle olulisust kandmine UNESCO maailma mälu registrisse. 16 Kasutatud kirjandus 1. Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita 2. Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia 4. Simm P. (2009) Balti tee. Maurum 5. Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [ http://www.rahvarinne.ee/rr/37/] 6. BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007 7. Balti ühtsuse teatejooksule elas Eestis kaasa üle 7000 inimese. 25.08.2008 [http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/] 8. CNN
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
Referaadi tegemisel sain kindlasti valitud ajaperiood ja Ameerika üldajaloo kohta targemaks ja olen rõõmus, et valisin just selle teema. Lõpetuseks üks lõbus karikatuur. Kasutatud kirjandus ,,USA- ameerika ühendriigid" Tiit Kuningas 2001 Kirjastus Ilo Ilves, Guido. Sündmused, mis vapustasid maailma. 1998. Tallinna Raamatutrükikoda Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur. Lühike Ameerika ajalugu. Laar, Mart. Vahtre, Lauri. LÄHIAJALUGU gümnaasiumile II. 2007. AS BIT Interneti allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harry_Truman http://millercenter.org/president/eisenhower http://en.wikipedia.org/wiki/Suez_Crisis http://et.wikipedia.org/wiki/Rosa_Parks http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://en.wikipedia.org/wiki/John_F._Kennedy http://millercenter.org/president/kennedy http://millercenter.org/president/truman Pildimaterjal http://www.whitehouse.gov/sites/default/files/first-family/masthead_image/33ht_header_sm.jpg? 1250884801
12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suurene...
Teisalt, magamine kergendab õpitud materjali kinnistumist. Seetõttu mäletatakse asju, mida õpiti enne magamajäämist, tavaliselt paremini kui seda, mida õpiti hommikul. Kuna päeva jooksul koguneb palju mitmesugust täiendavat infot, mis võib õpitu kinnistumist segada, ei mäletatagi hommikul õpitut. Öösel segavaid sündmusi pole. SOOVITATAV KIRJANDUS Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina, 2001 Järvalt, H. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 Bioloogia gümnaasiumile III osa. Eesti Loodusfoto, 2001 21
About APOD. APOD archive. Search. Isaac Newton. APOD: 2002 February 24 Isaac Newton Explains the Solar System. [http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap020224.html]. (02.02.08) Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn: Valgus. Biographies. Newton. [http://www.corrosion-doctors.org/Biographies/Newton.htm] (02.02.08) Isaac Newton 1. [http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton] (26.03.08) Isaac Newton 2. [http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html] (26.03.08) Karu, G. 1998. Füüsika lühikursus gümnaasiumile: III Mehaanika. Tallinn: Koolibri. Kepler. People (Kepler) STARBASE. [http://www.ph.surrey.ac.uk/astrophysics/files/Kepler.gif] (27.03.08) Loodusfilisoofia matemaatilised printsiibid [http://www.lib.udel.edu/ud/spec/exhibits/treasures/science/newton.html] (20.03.08) Nupuvere. Füüsika. Arhiiv. IV Varia Isaac Newton (I osa) [http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html] (23.03.2008) People. Galilei-Galileo.jpg. [http://www.insidesuccessradio.com/images/people/Galilei-Galileo.jpg] (23
Päts Burasevo psühhiaatrihaiglasse, kus ta 18.01.1956 suri. Vaimuhaige Päts ei olnud. Konstantin Päts 16 Kasutatud kirjandus 1)M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita, 1995 2)M.Turtola. President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed. Tallinn, 2003 3)A.Adamson, T.Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004 4)Eesti ja maailm XX sajandi kroonika I osa. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2002 17
1. Laas E. 1967. Dendoroloogia. Tallinn, Valgus, :25-26,28-32 2. Mehevits E, Mulla lupjamine. http://www.kekkila.ee/aednik/viherwiki/aiakool/maaparandus/mulla-lupjamine, 11.04.2011 3. Olavi, Küsi eksperdilt, http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=893&kw=tomat 13.04.2011 4. Usakov J.N.,Kogemustest tomatite kasvatamisel, http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=55, 17.02.2011 5. Viikmaa M, Hein K. 2002. Bioloogia õpik gümnaasiumile. Tartu, Eesti loodusfoto, : 93 6. Õun E. 1980. Aiakultuuride väetamine. Tallinn, Valgus, : 6-8 23 Lisad 24 Lisa 1 pH skaala, autori pilt 25 Lisa 2 Väliskkeskkonnas kasvanud tomatitaimed, autori pilt 26 Lisa 3 Kasvuhoone keskkonnas kasvanud tomatitaimed, autori pilt 27 Lisa 4
liigirikaste puisniitude rohurindes. Tartu Ülikool, magistritöö, 35 Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia, Valgus, Tallinn, lk 166, 183 Saarma, M. 2011. Taimed pideva dilemma ees: kas panustada konkurentsivõimele või kaitsta end looduslike vaenlaste eest. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 29 Sepp, A. 2011. Taimede interaktsioonid ja kommunikatsioon ning nende mõjutamine aktiivsöega. Tartu Ülikool, bakalaurusetöö, 31 Viikmaa, M., Hein, K. 2006. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu, Eesti loodusfoto, 120: 14 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahepoll_alused.pdf http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=55 (22.03.2012) 14 LISA 1 Esimese katsekasti taimede mõõtmistulemused 13.06 20.06 27.06 04.07
Kasutatud kirjandus · www.et.wikipedia.org/wiki/Kreeka (1) · http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php? t=14320&sid=e5ff6e3c3f96fe2e4ce6cde128166a16 (2) · www.hdrstats.undp.org/countries/country_fact_sheets/cty_fs_GRC.html (3) · www.estemb.gr/est/kreeka (4) · www.en.wikipedia.org/wiki/List_of_Greek_companies (5) · http://en.wikipedia.org/wiki/Greece (6) · Raamat: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (7) · www.estemb.gr/est/ariinfo/aid-507 (8) www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx? region=213®ion_type=2 (9) www.en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Greece (10) · www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Greece-AGRICULTURE.html (11) · www.hellas-guide.com/eco_tourism/forests.html (12) · www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&lang=17 (13) · www.eia.doe.gov/cabs/Greece (14) 27
wikipedia.org/wiki/Brasiilia, 11.02.08) 2. Brazil's flag (http://www.reelgay.com/REEL_GAY_TRAVEL/Brazil/large_flag_of_brazil.gif, 19.03.08) 20 3. Brazil Wikipedia, the free encyclopedia (http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil, 19.03.08) 4. Brazil Map, Map of Brazil, Brazil City maps (http://www.mapsofworld.com/brazil/index.html, 19.03.08) 5. Raagmaa, G. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 183lk. 6. GDP Density MAP (http://randomdude.com/images/GDP_density.jpg , 19.03.08) 7. Brasiilia pindala: 8511870 km2... (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm , 20.03.08) 8. Brazil: Ethnic groups (http://www.teachnet-lab.org/PS101/chornik/people1.gif , 20.03.08) 9. Brazil population structure (http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/images/brazpop.gif, 20.03.08) 10. Brazil population structure
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
Õpikeskkond 1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid. 2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal. EAS, 2007; Kommunistlike reziimide kuritegudest, õppematerjal. Infotrükk, 2009). 5. Elulooraamatud, teemakirjandus, ajalooalane ilukirjandus. 6. Digitaliseeritud ajalehed (www.dea.ee). 7. ERRi saadete arhiiv (http://etv.err.ee/arhiiv.php). 8
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO4·5H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Kasutatud kirjandus 1) Füüsikaline raamat M.Zimler, E.Karelson, T.Vihalemm, Meditsiiniline biokeemia I, Tartu 1996. 321 lk. 2) Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 229 3) Bioloogia õppik gümnaasiumile ja bioloogia konspekt 4) http://www.zone.ee/chemistry/Mg.htm 5) Õpilase entsüklopeedia *Õpilase teadusentsüklopeedia *D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" 6) http://web.zone.ee/gagkeemia/9klass
Samuti kasutasin R.P Nettelhorsti raamatut ,,100 tegelaskuju piiblist," kust sai infot levinumate piiblinimede taga olevatest tegelastest ja nende lugudest. Klassinimekirjadest piiblinimede leidmiseks oli abi Mati Lillevälja ,,Piibli nimede leksikonist," mis käsitleb kõiki piiblis ette tulevaid nimesid. Nimeseaduse kohta sain infot Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu välja antud ,,Nimekorralduse analüüsist." Olen tänulik Pärnu Koidula Gümnaasiumile, täna millele olid mulle kättesaadavad Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilaste nimekirjad. 5 1. EESTLASTE RELIGIOOSSUS Peatükk annab väikese ülevaate eestlase usulisest koosseisust ning tutvustab ristimise traditsioone ja sellega seotud uskumusi Eestis. 1.1. Statistika Järgnevalt on toodud mõned statistilised andmed Eesti usuelust. 1
· Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme,
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks .Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. ,,Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast." 24 Kasutatud allikad Dorling Kindersley Maailma Teatme Atlas 2 AXIS Geograafia Entsüklopeedia Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa Berlitz Reisijuht Saksamaa, 2007 Dorlin Kindersley Illustreeritud lasteentsüklopeedia, 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-77 EE 15 ,,Maailma maad", 2007 193.40.33.19/doc/Turumajanduslike_maade_maj.doc 25
Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt. Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu. Kasutatud kirjandus 1. Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu I gümnaasiumile. 2007 15 2. Eesti Päevaleht. Küllo Arjakas. Teine maailmasõda ja tänapäev. 1.09.2007
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
nismid Matt, D. (19. 10. 2009. a.). Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust. Allikas: Mahekeskus: https://mahekeskus.wordpress.com/2009/10/19/miks-hoiduda- geneetiliselt-muundatud-toidust/ Mäekask, K. (2008). Biotehnoloogia. Tartu: Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing. Pajuste, L.-I. (2016). Geneetiliselt Muundatud Organismid ehk võidujooks tervisega. Allikas: Banaanisaar: http://banaanisaar.ee/keskkond/gmo/ Viikmaa, M., & Tartes, U. (2008). Bioloogia gümnaasiumile. II osa, 3. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. Villar, L. J., & Freese, B. (2008). Põllumajandus ja toit. Kes saab kasu GMO-dest? Eesti Roheline Liikumine. 26 Lisa 1 1) Kas jälgid toiduainete koostist nende ostmisel? JAH / EI 2) Kui vastasid eelnevale küsimusele jah, siis märgi tooted, milliste koostist oma poeostul jälgid. Võid/margariinid Jogurtid Kastmed (k.a ketšup, majonees)
Töö suurus ja uurimuslik osa võis olla suurem, sest teema on väga populaarne meie ajal. Tõenäoliselt,võib öelda, et klassikaline muusika ka `elab` tänapäeval ja inimised kuulavad seda muusika.Kõik inimesed, kes oli anketeeritud teavad, kes oli Mozart ja mis muusikastiilis ja kirjutas. Kasutatud kirjandus 1.BBC Site, 2013, http://www.bbc.com/future/story/20130107-can-mozart-boost-brainpower/1 2.Muusikaõpik gümnaasiumile 1 osa 3. Mozart and His Circle: A Biographical Dictionary by Peter Clive 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart#Mozarti_k.C3.A4sikirjad_Eestis 5. http://www.allmusic.com/artist/wolfgang-amadeus-mozart-mn0000026350 Lisad Lisa 1 Tere! Mina olen 10. klassi õpilane, kes kirjutab uurimustöö teemal ,,Mozarti fenomen". Palun Teid vastata järgmistele küsimustele. Küsitlus Teie sugu: mees naine
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 ...
Näiteks Jaapanis sureb lapsi kõige vähem. Samuti on ta maailma kõige ohutumaid riike tänu heale järelvalvele ja panustades rahvastiku turvalisusse. Mulle väga meeldis seda teemat uurida ja sain väga palju uut informatsiooni. Sain teada fakte, mida ma poleks kunagi uskunud. See uurimus tuli mulle väga kasuks ja nüüd ma olen Jaapani poolepealt palju targem. KASUTATUD KIRJANDUS 1. 12. Klassi ajaloo õpik ,,Lähiajalugu II" gümnaasiumile, Mart Laar, Lauri Vahtre, 2007 Avita 2. ,, Maailma teatmeatlas", Dorling Kindersley, Tallinn, 2000, Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. ,,Üldajalugu 1939-1991 XII kl", Kaido Jaanson, 1994, Tallinn, Koolibri 4. ,,Jaapan läbi aegade", Olaf- Mihkel Klaassen, 2008, ,,Agro", Tallinn 5. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm 6. http://fi.wikipedia.org/wiki/Hiroshiman_ja_Nagasakin_pommitukset 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan 8. http://et.wikipedia.org/wiki/2011
olevikule ning midagi ette võtta. · A tüüpi käitumine: tige, võistlev, kiirustav, kannatamatu. · Perfektsionism: püüdlemine kõrgete eesmärkide poole pole vastavuses võimete ja ümbritsevate tingimustega. · Ekstravertsus seotud positiivsele keskendumisega, sotsiaalse toetuse otsimisega, huumoriga. · Neurootilisus- ennustab madalat psühholoogilist heaolu ja kehalisi kaebusi. Kasutatud kirjandus · Allik, J., Rauk, M.(2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Allik, J., Konstaabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Bachman, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: Valgus. · Bachman, T. Maruste, R. (2001). Psühholoogia alused. · Benjamin, T. (2004). Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print. · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini, R
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 92. Tallinn: Juura; Erelt, Mati, Kristiina Ross, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Erelt, Mati, Reet Kasik, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Bookmill; Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel 1, 23-24; Hallik, Katrin 2011. Selge keele liikumisest maailmas. – Õiguskeel 3, 1; Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus;
erinevate õppekeskkondadega. Lähtudes magistritöö eesmärgist on püstitatud järgmine hüpotees – õpitegevuste hierarhiline analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate konspekti läbimisteede loomist. See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi: 1. ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes; 2. gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest; 3. algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud; 4. edasijõudnule – projektijuhtimise temaatika grupeerimine valdkondade lõikes. Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda. Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv. 5
aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. KASUTATUD KIRJANDUS. http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://www.europa.eu/abc/panorama/index_et.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsi.htm http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyrs.pl?cty=SW&out=s&ymax=250 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA gümnaasiumile. 1.osa. http://www.scania.ee/http://volvo.infoauto.ee/static/ajalugu/ov4.html http://saab.cma.ee ENE 5 http://72.14.221.104/search? q=cache:bFjMzXLKdWwJ:www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/factsh eets/SI/Children_s_culture_EST117a.pdf+rootsi+kultuur&hl=et&ct=clnk&cd=2
· 31% majapidamise sissemurdmiskatse · 90% mootorsõiduki ärandamisel · 38% röövimine · 31% kallaletung 19. KASUTATUD KIRJANDUS/VIITED ENE 1 1985 Arter 14/06 2003 Laste Entsüklopeedia 1995 Laste Geograafiaentsüklopeedia 1995 Maailma Atlas 2000 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2003 http://www.reisi.net/index.php?id=339&cat_id=209&artikkel_id=2746 http://www.travel.ee/riikid/austraalia.html http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.htm http://www.apec.org/apec/member_economies.html http://www.odci.gov/cia/publications/factbook/geos/as.html http://australia.gov.au/about-australia/our-country/our-natural-environment http://www.geohive.com/cntry/australia.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Australia
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine.
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
