Kunsti ajalugu (0)

1. Renessansskultuur – gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine , meelist maailma jäljendav kunst ). Renessanss – taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism – veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes.
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat . Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera - ja õlivärve.
2. Itaalia renessanssarhitektuur. Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo – paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris.
3. Maalikunstnik . Sandro Botticelli ; (1. märts 1445 - 17. mai 1510 ) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik.Tema luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat , kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid . Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis. Skulptor . Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence katedraali baptisteeriumi uksed(uksereljeefid), parimaks tööks baptisteeriumi peauks, Michelangelo nimetas seda Paradiisiukseks, selles pääseb uus kunstiline maailmavaade võidule.Reljeefide peamine tähtsus:maaliline käsitlusviis täies ulatuses reljeefi üle kantud , see reljeefistiil eur kunstis valitsevaks18.saj lõpuni. G töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid.
4. Kõrgrenessansi meister. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama , edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi , linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetuse ja tihti maaliti teosed loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Leonardo Da Vinci (1475-1564) - Leonardo pole küll meile pärandanud palju lõpetatuid teosed, kuid see-eest uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Ta tegeles pidude korraldamise ja sõjaväeinseneri ameti kõrvalt maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Oma teoseid luues toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". on tema ühed tähtsamad teosed.
Leonardo Da Vinci maalid on sageli täis sümboleid ja alltekste. Ta maalis peeglitoas. Ta kirjutas ka peegelkirjas, kuna oli vasaku käeline. Üsna sageli kohtab Leonardo da Vinci maalidel isikuid, kes osutavad käega tühjusesse või kelle pilk on suunatud maali peategelastest mööda kuhugi määramatusse, justnagu otsides seal midagi jumalikku. Sellega annavad need tegelased vihje, kuidas tuleks asetada peegel , et avastada maali saladus . Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks.
5. Madalmaade kunst . kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck „Abielupaar Arnolfini portree“. kunst linnakodanike teenistuses.sageli piltidel õpetlik moralismi tähendus.kristlik sõnum igapäevalistel piltidel.piltidel moraiseeriv tähendus.Inimesed säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse , enamasti kujutati rõivastatud keha. Rohkem tahvelmaale.Harrastati peenmaale. Koolkonna rajajad vennad van Eyckid . Tallinlane Michel Sittow õppis madalmaade meistri Memlingi juures
6. Saksa renessansskunst . Kunstnikud ühendasid hilisgootika ja malmaade ning Itaalia kunsti saavutused, kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu . Kaua püsis keskaegne mõtteviis. Inimesed maalidel karmid , kained, kogukad, maalähedased, neile on võõrad helgusemeeleolud. Matthias Grünewald – loomingu võib asetada hilidgootika ja renessansi piirile, loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele. Peateoseks – maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril, kujutatud on Kristuse ülestõusu, Kristust ristil. Hans Holbein noorem – saksa suurim portretist, tema teosed on detailitäpsed, külmalt objektiivsed, suure üldistusjõuga, kujutasid enamasti 16. saj kuulsaid isikuid. Kuulsaimad teosed – Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree.