1. Renessansskultuur – gootika ja renessansi kultuuride
vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on
seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik
uurimine , meelist
maailma jäljendav
kunst ).
Renessanss – taassünd, see võeti
kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri.
Humanism – veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba
areng, isikuid hakati
hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti
lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile
kehavorme ja jäsemeid.
Uusplatonismi järgi oli see, et
reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele
toetudes.
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole
püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud
sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd
hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss
tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all
mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi
sünnikohaks peetakse valdavalt
Itaaliat . Levivaks teemaks usk, ent
kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste
sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati
põhiliselt
tempera - ja õlivärve.
2. Itaalia renessanssarhitektuur. Suureneb ilmalike ehitiste
osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja
kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama
linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks
ülesandeks
Kõik kommentaarid