Renessanss madalmaades (0)

Referaat
Renessanss madalmaades
Sisukord
Madalmaade renessanss 3
Jan van Eyck ja Hubert van Eyck 4
Rogier van der Weyden ,Hans Memling ,Michel Sittow jaHugo van der Goes 5
Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem 6

Madalmaade renessanss

Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent , Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud.
Erinevalt Itaaliast ei määranud siin kultuuri palge mitte ülikond, vaid need, keda “kodanlasteks” tavatsetakse nimetada - rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem - kuid sellegi poolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Hoopis väiksem on siin ka antiikkunsti mõju.
Maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Selline pilt pakub vaatajale palju, sest mida kauem teda uurida, seda enam võib sealt leida. Peenmaal tekkis seoses õlivärvidega, mille Madalmaade kunstnikud esimesena tarvitusele võtsid.

Jan van Eyck ja Hubert van Eyck

vennad Eyckid . Genti altar
Jan van Eyck. Kantsler Rolini madonna
Jan van Eyck. Arnolfini kihlus
Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Nende ühiseks suurtööks on praeguses Belgias Genti linnas asuv nn. Genti altar, mis näitab uudset maailma nägemist ja kujutamist. Kui avada altari tiivad, tuleb nähtavale 12 maali. Eriti huvitavad on viis alumist, mis kokku moodustavad ühtse terviku. Neid täidab avar, mitmekesise taimestikuga maastik, mille keskosas asuva allika poole suundub suur hulk inimesi. Maali lähemal vaatlemisel leitakse üha uusi ja uusi üksikasju. Need on maalitud imepeenelt, nende puhtad säravad värvitoonid ja filigraanne peenus on sündinud tänu meisterlikult rakendatud õlivärvitehnikale. Jan van Eycki töödest oli omal ajal uudne - just oma igapäevasuse tõttu - ka kaupmees Arnolfini ja tema kihlatu südamlik kaksikportree. Kunstnik maalis paari hubases toas. Huvitavaks leiuks on tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv.

Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes

R. van der Weyden. Ristiltvõtmine
Memling. Vana naise portree
H. van der Goes. Portinari altar
Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430-1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow, kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u. 1440- 1482 ), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, nn. "Portinari altar" - itaalia kunstnikud õlivärvide kasutamise juurde juhtis.

Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem

Bosch. Ristikandmine
15. sajandi lõpul töötas Madalmaadel väga meeldejääv ja omapärane maalija Hieronymus Bosch (u. 1450- 1516 ). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad.
16. sajandil töötanud Madalmaade maalijaid võib pidada juba puht renessansikunstnikeks. Suurim nimi nende seas on Pieter Brueghel vanem (u. 1525 -1569).
P. Brueghel vanem. Pimedad
P. Brueghel vanem. Talupoja pulm
Ta maalis ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Isegi piiblisündmused paigutas ta omaaegsesse Madalmaade küla-ümbrusse. Sellepärast antigi talle nimi “Talupoegade Brueghel”, et eraldada teda poegadest - need olid samuti kunstnikud.
Brueghel vanema paljufiguurilised pildid on sellised, et vaataja tunneb neid vaadeldes end nagu kõrgema koha peal seisvat. Sealt vaatab ta siis alla pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi.
Rasked ajad, mis Madalmaadel tuli läbi elada Hispaania ülemvõimu all, ei jätnud mõju avaldamata ka kunstile. Brueghelilgi võime leida lausa Hieronymus Boschi teoseid meenutavaid süngeid fantaasiapilte.
P. Brueghel vanem. Jaanuar. Jahimehed lumes
P. Brueghel vanem. Märts. Sombune päev
P. Brueghel vanem. August. Lõikus
Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev “Jaanuar. Jahimehed lumes”. Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas .
Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. žanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust.
Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartušši -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Hubaseid ja koduselt mõjuvaid hooneid loodi Hollandi alal. Nende punastele telliskiviseintele moodustab kena vastandi raid kiviosade valevust.
Madalmaade renessansskunstil on tohutu tähtsus. Selle traditsioonide pärijateks võib pidada 17. sajandi hollandi ja ka flaami kunsti. Mõjud ulatuvad aga lausa kaasaega välja.