Renessanss madalmaades (0)

Sarnased õppematerjalid

9

pdf

Kunsti mõisted - renessanss

Albrecht Dürer ­ Autoportree (Prado muuseum, Albrecht Dürer - "Melanhoolia I" (Vasegravüür. Hispaania) Anhalti kunstigalerii - Dessau, Saksamaa) Albrecht Dürer - "A Young Hare" (Guass ja akvarell. Albertina muuseum - Viin, Austria) Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii

Kunsti ajalugu

23

doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Vararenessansi maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 7 Vararenessansi skulptuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 - 9 Vararenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 ­ 16 Renessanss Madalmaades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 ­ 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22

Kunstiajalugu

6

docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu

5

doc

Madalmaade Renessanss

3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused:

Kunstiajalugu

12

doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik ­ kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst

Kunstiajalugu

7

docx

RENESSANSS

RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha

Kunst

3

docx

Kunstiajalugu - renessanss

31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine

Kunstiajalugu

3

docx

Renessanss kunstis - mõisted ja isikud

I Seleta mõisted ja too näited: · Palazzo ­ Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Jõukamate inimeste mugavad ja ilusad elumajad. Nende laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Põhiplaanilt olid palazzod ruudukujulised, nende keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo'l kolm korrust. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus. Sellises vanemat sorti palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond ­ rikkad pankurid ja tekst

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)