Historitsism ja juugend (0)

1. Historitsismi olemus ja liigid
2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet)
3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega)
4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul
1. Historitsism – mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses , pargi- ja sakraalarhitektuuris.
Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust.
19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism . Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja- palee , mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus.
Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel.
Kolm levinumat alastiili:
>neogootika-
● jäljendas gootika stiilipõhimõtteid
● levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal
● tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud
Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal
Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik , Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi , Alu ja Vasalemma mõis.
>neobarokk-
● jäljendas baroki stiilipõhimõtteid
● levis Prantsusmaal ja Saksamaal
● tellijateks uusrikkad
Näited: Pariisi ooperiteater - arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone
> neorenessanss
Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis
Historitsismi alaliigid :
Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega.
Tuudorstiil -tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil.
Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv.
2. Näited: Kaarli kirik, Eesti Panga hoone Estonia puiesteel, Sheli pangahoone Karja tänava nurgal, Kadrioru administratiivhoone, Aleksander Nevski katedraal, Oleviste kirik, Kanuti gildi hoone, Tallinna Jaani kirik, Rüütelkonnahoone Toompeal, Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinna Reaalkooli hoone, kohvikuhoone Maiasmokk Pikk tänav 16.
3. Juugend - stiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile.
Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet („seestpoolt väljapoole“ printsiip), kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide – klaas ja raud – vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi – graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas).
Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile.
Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid , piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest . Kujutati taimede kooldunud varsi , longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis.
Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa.
Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga . Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata.
Näited: Tallinna draamateater , Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis, Holdre mõis, Kiisu mõis, Neeruti mõis, Eiffeli torn, Piiluja maja Pikal tänaval, Õnne palee Pärnu mnt-l, Endla teater, Saarineni maja Pärnu mnt 10.
4. 20. sajandi algul ehitati Tallinna tolleaegne Saksa teater (praegune Eesti Draamateater) aastal 1910 ja Estonia teater aastal 1913.
Detsembris 1906 lõppenud Saksa teatri arhitektuurivõistlusele laekus kuuskümmendüks tööd Saksamaalt, Soomest, Austriast ja Venemaalt. Rohke osavõtu eelduseks peeti väga konkreetselt, saksa täpsusega koostatud võistlustingimusi. Žürii andis esikoha Peterburi arhitektidele (A. Bubõr ja N. Vassiljev ), kelle töö esindas põhjamaist rahvusromantismi. Hindajate otsus oli vägagi edumeelne, sest teise ja kolmanda koha võitnud Riia arhitektide H. Hartmanni ja A. Reinbergi projektid olid traditsiooniliselt historitsistlikud. Aleksei Bubõr (1876—1919) ja Nikolai Vassiljev (1875—1941) olid inspireeritud soome rahvusromantismist ning kujunesid Peterburi põhjamaise modernismi tunnustatud meistriteks. Hoone valmimise tähtajaks määrati 1. oktoober 1910. Tööd võttis teha ehitusettevõtja F. Hübbe 110 000 rubla eest. Ta kohustus hoone katuse alla viima 1. augustiks 1909 ning valmis hoone üle andma 15. juulil 1910. aastal. 1909. aasta sügisel olid müürid karniisini üles laotud, betoonitööd alustatud ning septembris hoone katuse alla viidud . Avamispidustused toimusid järgmisel sügisel, 4. septembril 1910. Vassiljevi ja Bubõri lõplikus lahenduses on teatri kompositsioon , sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud projektis on arhitektid arvestanud konkreetse kinnistu eripäraga, selle paigutusega kahe tänava ning turuplatsi ääres, ning sellest tingituna hoone arhitektuuri veidi muutnud. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised.
Estonia teatri uus maja avati 1913 augustis. Hoone projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren ( 1874 -1929) ja Wivi Lönn (1872-1966). Uue maja rajamine sai alguse 1908.aastal, kui kuulutati välja rahvusvaheline ideekonkurss. Laekunud 17 tööst pääses edasi kaks- N.Vassiljev ja A.Bubõr Peterburist ning A.Lindgren ja W.Lönn Helsingist. Valik langetati soomlaste kasuks, kellega 1909 sõlmiti leping tööjooniste saamiseks. Projekt valmis lõplikult 1911 talvel. Sisetöödeni jõuti järgmisel talvel. Interjööride joonised (teostati osaliselt ja mille detaile kombineeriti) esitas Lindgren 1912.
1913 oli uhke hoone valmis. Kontserdisaali oreli ehitas August Terkmann.
Lisaks üle-eestilistele annetustele ja seltsi liikmete osamaksudele saadi märkimisväärne osa vajaminevast rahast ruumide väljarentimisest ladudeks jm
II Maailmasõjas märtsipommitamisel hoone hävis; taastati (A.Kotli projekti alusel), taasavati 1947.