AJALUGU (0)

MUINASAEG
Esimesed allikad.
KIVIAEG

• Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.)
  
• Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt.
  
• Esimesena leitud asulaks on Kunda
  
• Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi
  
• Neoliitikum (5000-2000eKr.)
  
• Hakati valmistama savinõusid.
  
• Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.)
  
• Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres.
  
• Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.)
  
• Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega.
  

PRONKSIAEG

• Kestis 1800-500 eKr.
  
• Esimesed pronksesemed.
  
• Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule.
  
• Kindlustatud asulad, rannukul.
  
• 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula.
  
• Harivad põldu, karjakasvatus , kalapüük, korilus , kaubandus.
  
• Ojamaa oli kaubakeskus.
  

RAUAAEG

• 500eKr - 13.sajand pKr.
  
• Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga.
  
• Sepast sai tähtsaim meistrimees.
  
• Tarankalmes- surnud põletati eemale ja toodi kalmesse jäänus.
  
• Suhted olid paremad baltiriikidega, kui ka Skandinaaviaga.
  
• Merevaik- leidus läänemere idakaldal. Seda kasutati ehete ja amulettide valmistamiseks.
  
• Rooma rauaaeg oli eestlaste jaoks edukas, sest asustus laienes, vara tekkis juurde.
  

5.-11.SAJAND
19.09.11
1. Eestlaste elu mõjutas enim Vana-Vene. Nad vallutasid Tartu. Vana-Vene ajal tuli kasutusele kedral valmistatud savinõud, mida Eestis varem ei tuntud. Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja hakkasid levitama õigeusku. Sel ajal võtsid eestlased kasutusele ka sõnad: rist , raamat ja papp .
MUISTNE VABADUSVÕITLUS
1208-1227
28.09.11
EELUGU

• Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil.
  
• Sakslaste “Drage nach Osten ” 12.sajand.
  
• 1143 (1159) Lüübeki rajamine.
  
• Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale
  
• Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus .
  

MISJONÄRID
1184 - Meinhard ristiusku kuulutama
1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks
1196 - Berthold Liivima piiskopiks
1199 - Albert piiskopiks
1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal.
1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale
VALLUTUSE ALGUS
1201 - Riia linn
1202 - Mõõgavendade ordu
1206-1207 - Liivlased alistatud
1207 - Võnnu ( Cesise ) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus)
1208 - Ristiti seelid
1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu
SÕDA JÕUAB EESTISSE
1208 - Ungandisse tunditi sisse
1210 - Ümera lahing
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL
(1208- 1218 )
1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu.
Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse.
1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu . Toreida rahu.
1215 - Tapatalgud Läänemaal.
Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu .
Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn.
Ugalased ristiti.
Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult.
1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas.
21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop.
1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi.
EESTLASED JÄÄVAD ALLA
(1219-1227)
1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi.
Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima.
1220 - Rootsi hõivas Lihula . Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu.
1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat.
Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas.
Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa.
Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus.
1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu.
1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse.
Tapa talgud. Sakslaste edu.
Maa-alade jaotus:
Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl.
Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi.
Taani => Rävala-Harju.
Paavst => Virumaa, Järvamaa, Läänemaa.
1227.aasta algus - Ristivägi asus teele saaremaale.
Muhu linnus vallutati, armtud tapatalgud.
Valjala linnus - ründajad võtsid rahu pakkumise vastu, algas massiline ristimine.
Selle sõjakäiguga lõppeb Läti Hendriku kroonika ja seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks
TÖÖ ALLIKATEGA
“LÄTI HENDRIKU MADISEPÄEVA LAHIND”
1. Koguti kokku suur sõjavägi. Eestlased kutsuti kõikidest maakondadest kokku (6000 meest). Räägisid läbi Venemaaga.
2. Suhteliselt head suhted olid eestlaste ja venelaste vahel. Üks pool pidi teist aitama ja vastupidi. Vastastikune abi.
3.Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, sest sakslased kuulsid eestlaste plaanist ning hakkasid vastu ründama. Eestlased põgenesid.
ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED
17.10.11
ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED:
Orduvennad olid elukutselised sõjamehed, eestlased mitte.
Eestlastel oli halvem relvastus.
Eestlased ei tundnud mördiga kinnitatud müüri ladumist.
Eesti maa ja rahvas ei olnud küllalt jõukas
Kuna puudus vürtsivõim, oli raske leida liitlasi.
Eestlasi ei koheldud võrdvääsetena.
Eestis puudus organiseeritus.
Eestlastel oli palju vaenlasi.
KAOTUSE TAGAJÄRJED:

• Negatiivsed:
  

Suur hulk inimesi saisurma lahingus ja röövretkede ohvritena, paljud veeti igaveseks minema.
Põletati külasid, üksikuid suurtalusid, linnuseid.
Eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati tipp. Polnud enam samad vanemad.
Takistati eestlaste eneseteostust
Eestlaste kultuuriloome muutus ühekülgseks

• Positiivsed:
  

Eestisse saabusid inimese, kes hakkasid tutvustama Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsiooone ja norme.
Eestisse toodi ka riiklus
Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes .
VANA- LIIVIMAA
Tartu piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond.
VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS
KATOLIIKLIK KULTUURIELU
Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster . Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad . Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus.
ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST
Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur . Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik , Tartu Toomkirik , Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal ( raidkivikaunistused .) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus
1248 - Tallinnale anti linnaõigus.
Mille poolest võib Tallinna vanalinna nimetada tüüpiliseks keskaegsest linnast?
Hooned olid ehitatud Gooti stiilis, linna piiras müür. Olid klooster ja koolid. Keskaegsed kirikud. Linna valitses raad. Vanalinnas asusid gildid . Oli olemas raekoja plats , mis oli ka turuplats . Kitsad tänavad. Toomkool. Alamsaksa keel. Kirikud, kloostrod olid ladina keeles. Katolik usk.