Romantsim, klassitsism, rokkokko (0)

19. sajandi I pool. Romantism
Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse
eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal , õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas . Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) “ Meduse 'i parv ”. See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega “Meduse”, kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (1798-1863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline “ Chiose veresaun ” sai endale pilkenimeks “maalikunsti veresaun” - siin ilmnes selgesti vaen, mida ametliku kunsti pooldajad tundsid iga uudsema mõtte vastu kunstis. Ta teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse
revolutsioonilaulu “Marseljeesiga”. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, mis on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Toimus mitme stiili kokkusobitamine, seda põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud õnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis.
Klassitsism
18. sajandi teisel poolel Klassitsism. Eeskuju antiigist . Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon , asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks
kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi
põhinõueteks olid “õilis lihtsus ja vaikne suurus”. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi:
1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800.
2. Kõrgklassitsism - pärast seda.
Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel:
1. 1760-1790 - Louis XVI stiil
2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil
3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'-
keisririik )
Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates.Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi . Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis .Peterburis: Admiraliteedihoone, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet . Mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David ( 1748 -1852). Tema tuntuim teos on “Horatiuste vanne ”, milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat ´st.Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis
tema kõrval olid juba tärganud. Akademistide vastu võitlesid vihaselt nii romantikud , realistid kui impressionistid .
Rokokoo
Barokk - kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Rokokoo oli kergem ja mänglevam. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoo sündis Prantsusmaal kuid levis ka vähesel määral Saksamaale. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid . Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. Orvandit . Levis põhiliselt sisekujunduses.
ArhitektuurRokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. Inglise park. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle.
Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kantsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või
seelikuid.
Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul
Antonia Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi.Francois Boucher- Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad.Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Paul Rubens - Piltidel on hästi vormikad inimesed. Rembrant - Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning see võimaldas tal kunsti koguda ja maalida.