Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused. (0)

Viljandi Paalalinna Gümnaasium
Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused .
Annika Kangur
12c
Viljandi 2009
RENESSANSS ( MAALIKUNST ) ITAALIA
See on peamiselt 15-16 sajandil. Renessanssi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
VARA-RENESSANSS ITAALIAS 15.saj. algus.
Kõige enam meeldis renessanss sellepärast, et maalid olid kuidagi salapärased, loomulikud , müstilised ja uskumatud. Maalikunstis algas vara-renessanss 15.sajandil. Tähtsamad esindajad olid. Fra Angelico , Filippo Lippi , Domenico Venerziano, Bolticelli. Tähtis oli enamasti inimene ning loodus maalil jäi teisejärguliseks. Veel tehti portree- ja altarimaale
KÕRG-RENESSANSS ITAALIAS 15.saj lõpp ja 16.saj
Da Vinci tegeles leiutamise , maalimisega ja ka uuris inimese anatoomiat. Ta püüdis maalida nii, et pilt oleks võimalikult elutruu. Ta avas inimese hinge. Tema tegi ka kuulsa “ Mona Lisa” ja ka pildi “Anna ise kolmas”. Harmoonia tervikkompositsiooni ja detailide vahel. Teine tema kuulsaim teos on “Püha õhtusöömaaeg”. Keskne kuju oli Jeesus . Perspektiivjooned jooksevad kokku keskse tegelase sisse. Tegelased jaotatud 3 gruppi. Järgmiseks kuulsaks maalikunstnikuks oli Raffael. Tema asetas esimesena inimesed 3 nurka. Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: “ Sixtuse madonna” “Ateena kool”. Michelangelo maalis Sixtuse katedraali ida seina. Samuti olid kunstnikud Zizan ja Giorgione.
VARARENESSANSSI MUUD VORMID ITAALIAS
Arhitektuur :
Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Filippo Brunelleschi tegi esimesena Santa Maria del Fiore katedraali kuppli. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele.
Skulptuur:
15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti , Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
Relieef:
Pildid olid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud .
Suurkujud olid:
Giovanni Boccaccio ; Alessandro Botticelli; Dante Alighieri; Leonardo da Vinci; Filippo Brunelleschi; Michelangelo Buonarroti; Raffael; Niccolò Machiavelli ; William Shakespeare ; Josquin Desprez .
KÕRGRENESSANSSI MUUD VORMID
Arhitektuur:
Endiselt eeskujuks antiikkunst. Rohkem pööratakse tähelepanu detailidele. Madalad ja pikad hooned. Kaunistusi rohkem. Bramante tegi väikese kabeli Tempietto millel olid nikerdatud sambad ning kuppel Roomast . Ta tegi kavandi ka Rooma Peetri kirikule. Põhiplaanilt kreeka rist ning see oli tsentraalehitis . Ehitised muutusid monumentaalseteks. Bramante tööd jätkas Michelangelo. Veneetsias oli kuulus Andrea Palladio .
Skulptuur:
Põhitegijaks Michelangelo kes pidi kujundama Rooma paavsti suguvõsa hauakambri. Sellele tegi ta 3 skulptuuri kavandatud 40 asemel. Skulptuurid olid väga detailsed. Michelangelo. tegi Moosese ja 5m kõrge Taaveti.
Minu isiklikud lemmikud on:
VANA-KREEKA KUNST
Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal .
Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised . Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor . Mörti ei kasutatud Oli kolme stiili: dooria , joonia ja korintose.
Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline .
Joonia: Sambakivid seoti metallist klambritega. Sammas on peenem ja elegantsem . Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega.
Korintos : Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid . Abakus 4 nurkne .
Skulptuur:
Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged , proportsioonid olid ebaloomulikud. Tähtis oli see ,et nad õppisid tegema kuju mis seisis omal jalal. Enam levinud olid alasti noormeeste kujud ja maani riietes naiste kujud. Valmist. kergesti vormitavast kivist ja valati ka pronksi ning hiljem tehti ainult marmorist.
Vaasimaal:
See algas 8.saj e.m.a. Kasutati ornamentikat. Hiljem hakati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur või vastupidi.
ABSTRAKTSIONISM
Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest
Abstraktses kunstis töö ei oma mingit seost ümbritsevaga, kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu. Nende abil väljendab kunstnik oma tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma. Kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile.
Abstraktsionismil on kaks suunda:1) konstruktiivne , geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne.
Esindajad on:
Kandinsky - iga lõuend on “värviteater”, püüdlemine leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad .
Mondrain- ise nimetab töid “neoplastitsismiks”, tema loomingus on püüdlemine absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis, enamasti horisontaalid - põllud ja luited vertikaalid - puud, kellatornid.
Malevitch - nimetas oma töid “suprematismiks” ,ta võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi , suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga , kus värv, vorm ja ruum ühinevad .
Perioodid abstraktsionismis:
1) 1910 -1920 - senise kunsti lammutamine
2) 1920-1930 - lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused
3) 1930-1945 - levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud
4) 1945- …… - levis üle maailma, lisandusid uued voolud
Miks tekkis abstraktsionism?
1)kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma
2)otsiti uusi kujutamisvõtteid
3)läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute
4)kunstnike reisimine
5)uued poliitilised suundumused ühiskonnas
VARA - KRISTLIK KUNST
Vara- Kristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. Roomas olid võimalused hooneid ehitada ja alates 4.saj. võime rääkida vara-kristlikust arhidektuurist. Nad ehitasid maa alla katakombe oma usukommete täitmiseks ja alates 4.saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina- ja laemaale.
Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks.
Need ehitati lääne-ida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem.
Välisvaade oli lihtne ja tavaliselt ilma tornita. Suurematel kirikutel oli 5 löövi.
Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse.
SÜRREALISM
Sürrealism tugines Freudi õpetusel mis ütleb ,et sürrealism on puhas psüühiline automatism. Fantaasia kunst kus tavalised esemed ja olendid ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast pole. 20-30 aastate sürrealistidel oli tüüpiline püüe otsida jälgi alateadvusest . See oli süžeekunst. Kõiki loodusasju ja olemasolevaid asju kujutati realistlikult. Tegija : G de Shirico. ("Poeedi naudingud "). Tavaliselt maalis linnavaateid ja sisevaateid, joonperspektiiv muundund, soov saavutada aja tunne. Palju tehti pildile mõõtriistu (kellad, jooni., maakaardid). Inimeste asemel joonistati mannekeene, kellel puudub side ajaga.
SALVADOR DALI Maalis kõik detailid hästi peenelt maalitud, igal teosel oma tagamõte. N: "The Precense of Memory". Dali piltidel paljud asjad väga välja venitatud. N: "Püha Antoniuse kiusamine ". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Palju Freudistliku sümbolismi. N: J. Miro "Hollandi interjöör".
Masson " Rohus ". Masson alustas mõtteta, kui ei mõelnud tuli hea teos. Püüti teadlikult töö tegemist mitte juhtida. Y. TANGUY "The Ribbon of Extremes". Sürrealistidel puudusid igasugused piirid. Tehti mis taheti ja millega taheti. A. GIANCONETTI tegi skulptuure. Skulptuurid nägid välja nagu oleks tekkind õnnetina valamisel. Polnud populaarsed .