Tartu Jaani kirik (0)

Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik  on keskaegne telliskirik Tartus ning ta on tuntud eelkõige oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt  13. sajandi  esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944–2005.
12. sajandi teises poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmentesamal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. Esimesed teated  kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester.
Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil ( vimperg ), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga.
Kõige rikkalikumalt olid Jaani kirikus kujundatud interjöörid , eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku vaid riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure , millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid , neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt.
Tartu Jaani kiriku teevadki harukordseks just terrakotaskulptuurid.Keskaja Euroopas pole teist nii rikkaliku kompositsiooniga kirikut olnud.
Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. vonMünnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk -portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 
 
1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida . 
 
Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk -viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda . Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik. 
Ajaloolase Olev Printsi hinnangul on Tartu Jaani kiriku kõrgseina arhitektuuri ainulaadne lahendus, et saksapärasele «tegelikult kahetsoonilisele kõrgseinale on osatud anda kolmetsooniline prantsuspärane välimus. Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas.
Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister.
Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid . Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul.
Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks.
Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.»
Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev . Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed , nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant.
Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).»
Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute ehituselementide kaunistused, hävinud skulptuurid interjöörist, portaalidest ja mitmest varisenud või lammutatud viilust.
Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos:
XII sajandi II pool / XIII sajandi algus
Leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik.
 
1323
Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta.
 
1708
Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid.
 
1820-1830
Kiriku interjöörid rekonstrueeriti arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamus interjööri skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti.
 
1899- 1904
Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega.
 
1944
Kirik põles nõukogude vägede pealetungil.
1952
Varises kokku kesklöövi põhjasein.Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.
1989
Alustati kiriku taastamist.
1997
EELK Tartu Jaani koguduse taasasutamine. Esimene jumalateenistus toimus 1997. jõulude ajal.
 
1999
Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella.
 
2002
Ehitustöid hakkas peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris 2004.
 
2003
Paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud ja valmistatud kiriku õhkküttesüsteem.
 
2004
Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega.
Jõuludeks olid ehitustööd valdavas osas lõpetatud .
 
2005
29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine.
 
2007
Avati külastusteks kiriku torn, mille kellaruumist avaneb suurepärane vaade Tartu ajaloolisele südalinnale.
 
Kirik 1794. aastal
Tartu Jaani kiriku interjöör 1901. aastal
Vaade kirikule
Vaade peaukse suunas
Peauks
Joonis vaatega Tartu Jaani kiriku kooriosale.
Allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik

http://www.postimees.ee/1559749/uhe-kiriku-lugu-tartu-jaani-kirik-olevi-kirik

http://www.jaanikirik.ee/

http://www.postimees.ee/1484279/jaani-kirikule-polnud-keskajal-euroopas-vordset

http://www.sirp.ee/archive/2001/23.03.01/Kunst/kunst1-6.html