Pariisi jumalaema kirik (0)

Pariisi Jumalaema kirik
Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine ’i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne’ i basiilika .See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame’i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal , keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken , mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraažidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis kingiti kirikule 1400 . aastal.
Ehitamine:
1160.aastal sai Pariisi piiskopiks Maurice de Sully. Linn, kus tol ajal ol juba rohkem kui 100 000 elanikku, arenes hoogsalt. Vaja oli uut katedraali. Vana romaani kirik lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus. Roomast saabus 1163. Aastal kohale paavst Alexander III, et koos kuningas Louis VII panna ehitisele nurgakivi . Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal. Katedraali mõõtmed on aukartust äratavad: pikkus 130 m, laius 48 m, kõrgus 35 m. Läänefassaadi tornide kõrgus on 69m, tornikiivri kõrgus 96 m. Katedraalist sai oma ajastu suurim ehitis Pariisis ja see võis mahutada 9000 inimest. Kaks sajandit kestnud ehitustööde ajal vahetus kümme arhitekti. Kogu Euroopast tuli ohale sadu töölisi: müürsepad, kiviraidurid ja skulptorid töötlesid kivi; klaasipuhujad ja –meistrid valmistasid vitraaže; puusepad ja tislerid panid kokku tellinguid ja tegid puusepatöid; sepad parandasid tööriistu ja tinavalajad sulatasid katuse jaoks tina. Neid abistasid tuhanded käealused. 1351.aastal, pärast kaks sajandit kestnud tööd, oli katedraal valmis. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Tuntuimad kirikikut ehitanud meistrid on Jean de Celles ja perre de Montreuil. Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja läänefassaadi ehitamist alustati kaheksateist aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250 . aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist „lõpetamata” torni. Algselt oli kavas need tornikiivriteg a kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame’ile ainuomase näo.
Interjöör:
Nii nagu enamikul katedraalidest, olid ka Pariisi Jumalaema kiriku seinad erksavärvilised. Kiriku sees olid kiviseintel maalingud . Fassaadi kuningategalerii skulptuurid kullati, et need päikese käes rohkem säraksid. Kiriku interjöör hämmastab oma avarusega. Siin võib märgata gooti arhitektuuri elemente. Kiriku parempoolses osas asuvas kellatornis on näha erinevate kunstnike pilte ja skulptuure, mida traditsiooniliselt kingitakse kirikule iga aasta esimesel mail. Samas kirikuosas on Neitsi Maarja (Pariisi jumalaema) ja Püha Dionysiuse kujud.Kirikusügavuses on Louis XIII ja Louis XIV skulptuurid, kooriruumi välisküljel aga on Uue Testamendi teemalised bareljeefid.Pariisi Jumalaema kiriku orel on Prantsusmaa suurim. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid . Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Kiriku põrandaplaadid katavad piiskoppide haudu . Kabeli varakambris hoitakse monstrantse, käsikirju ja reliikviaid. Kõige hinnalisemad neist on Kristuse kibuvitsakroon ja killuke Kristuse käsipuust.
Torni kellad :
Notre Dame’i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel , mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub 13 tonni, kella tila 500 kg. Kell tõsteti Notre-Dame’i lõunatorni 1631. Aastal. Legend jutustab, et kella meloodilise heli põhjuseks on rikaste pariisitaride kalliskivid, mis kella pronksivalule lisati. See kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil.
Ehitus stiil:
Ehitustöid alustanud arhitekt võttis omaks mõnikümmend aastat varem tekkinud uue stiili-gootika. Ümarkaarsed romaani võlvid olid asendunud teravkaarsetega. See prantsusmaalt alguse saanud arhidektuuristiil levis kogu Euroopas. Gooti stiil võimaldas ehitada kõrgemaid katedraale. Seintesse mida toetasid tugikaared , sai teha rohkem avasid ja ruumid muutusid valgemaks. Sel 130 m pikkusel viielöövilisel basiilikal on topeltübmriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone , kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Monumentaalselt nn. Kuningate galeriiga läänefassaadi ja transeptifassaade kaunistavad gooti raidkunsti meistriteosed.
Ajalugu:
Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franςois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. 1991. aastal alustati Notre Dame’is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö.
Pildid:

Kasutatud kirjandus:

• Maailmaimed , Kirjastus „ Sinisukk “, 2009, (lk 68 - 69)
  
• Eesti Enslükopeedia 6 köide, Kirjastus „Valgus“, Tallinn 1992, (lk 668)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame , 16.01.2011
  
• http://www.fantaasiareisid.ee/failid/7444.pdf
  

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Pariisi Jumalaema kirik
Referaat
Kätriin Vossi
10.D klass
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2011
Sisukord:
Sissejuhatus.......................................................................................................1
Ehitamine..........................................................................................................1
Interjöör............................................................................................................2
Torni kellad.......................................................................................................2
Ehitus stiil..........................................................................................................2
Ajalugu..............................................................................................................2
Pildid.................................................................................................................3
Kasutatud kirjandus..........................................................................................4