Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Katariinat sisuliselt pantvangis. Noor Henry ei saanud kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks midagi teha ja nõnda sõlmiti abielu alles aastal 1509. aastal, kui Henry oli isa surma järel troonile tõusnud. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheagselt kuningaks ja kuningannaks. Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina, kelle õnne tumestasid naise pidevad nürisünnitused ja poeglaste kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo
esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat kriitikaks ja seda mõistet kasutatakse kunstiteoste eritleval hindamisel ka edaspidi. Kriitika eeldab otsustamist, esteetika aga tajumist. 3. Kust pärinevad meie esteetilised väärtused? Kuidas on esteetilised väärtused seotud eluga? Väärtushinnangud lähtuvad elulise impulsi vahetust ja seletamatust reaktsioonist ning inimloomuse irratsionaalsest osast. Eluga on esteetilised väärtused küllaltki seotud, sest meie nägemus elust ja loodusest ei ole
Elulugu 2 Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005 4 Gottfried Leibniz oli sündinud juuli 1, 1646 Leipzigis, saksamaal. Tema isa suri, kui ta oli kuueaastane, sellest ajast alates kasvatas teda tema ema, kelle õpetused on mõjutanud ka tema filosoofiat. Leibnizi isa oli filosoofia professor Leipzigi ülikoolis ja omas väga suurt vastava kirjandusega raamatukogu, tänu millele puutus ta juba varases lapsepõlves kokku erinevate filosoofia suurkujude raamatutega. Ta sai oma isa endises ülikoolis bakalaureuse kraadi filosoofias detsembris 1662, 14aastaselt. Magristrikraadi sai ta 7. veebruaril 1664. 20aastasena, avaldas ta oma esimese raamatu. Tema järgmine eesmärk oli saada
Theo oli hooramees. Talle meeldisid naised ja oli väga julge nendega. Theo oli huvitav mees. Tal oli veel teaduslik töö, oma salalaps ,mille kallal ta oli juba kolmekümnendast eluaastast peale tegelenud. Raamatu nimi oli „Mees ja Naine“. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine seksuoloogilistele. Tal oli oma arvamus naistest ja meestest. Kuna ta sõbrad olid madala vaimse tasemega ja naistega ei tasunud filosoofiat üldse rääkida, tegi ta otsuse raamatu kirjutada, kuna tal polnud kellegiga rääkida, aga ta tahtis röökida. 7. Sõnum Autor on püüdnud selle mudeli kaudu öelda oma sõna tänapäeva linnatsivilisatsiooni kohta. Tegelasi Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel
selles osas juba ise nooremaid õpetada. · Ülikooli juhtis rektor Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: · Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle
SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele. Sest tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on
Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse. Saksa filosoof Wilhelm Windelband kirjutas sõna filosoofia kohta nii: ,,Nimetustel on oma saatus, kuid vähestel neist on nii imelik saatus kui sõnal filosoofia. Kui me pöördume ajaloo poole küsimusega, mis siis ikka on filosoofia, ja uurime järele inimeste käest,
Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning
4 naudingut, kuid sellega mõtles ta rohkem vaimset kui kehalist, rohkem püsivat kui hetkelist. Nauding või kannatus on tunnused, mille järgi saab otsustada, kas miski on inimese loomusega kooskõlas või mitte. Poliitilise tegevuse asemele, mida Epikuros laitis, seadis ta sõprussuhete arendamise. Ta taotles vabastada inimest surmahirmust ja jumalatekartusest. Epikurose filosoofiat on kujukalt käsitlenud oma poeemis Lucretius. Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi
Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. AQUINO THOMAS Eluaeg: 13.saj Rahvus: itaallane Tsitaat: ,,Hinge tunned tegudest" Teosed: Summa theologiae (Teoloogiline summa); Summa contra gentilles (Summa paganate vastu) Filosoofia olemus: Aquino Thomas oli Keskaja tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Suursaavutuseks oli kõige selle võimas süntees, mille üle Lääne filosoofias kuni tema päevini vaieldud oli, ja tõestus, et see on sobitatav ristiusuga. Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku abielu
nõuetele ja tuli omakorda 19.saj -20.saj vastuolus uute avastustega füüsikas ja bioloogias, mida võis mõista ainult dialektilise materialismi seisukohast. Teiseks, teaduse areng ja eriti radikaalne füüsika mõiste areng 19.-20. sajandil ja intensiivne psühholoogiliste uuringute areng, et päevakorda tuua küsimus selle teaduse ja teiste distsipliinidega, et uurida inimese maailma enda ümber ( eelkõige füsioloogiat ja füüsikat) - kõik see sundis filosoofiat tegelema empiirilise ja loogilise teaduste alustega, st neid samu "marginaalseid" teadmiste küsimusi, mida välistab Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja ühtlasi ka viimaseks punktiks, kõik Comte ja tema järgijate katsete eesmärk tõestada eetiliste ideaalide kehtivust ja kandavust ja väärtuse süsteemi osana mehhaanilisest ja metafüüsilisest sotsioloogiast ei lõppenud õnnestumisega. Ei olnud
haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavaraga sooja vastuvõtu ning laia leviku; ka tema tõlgitud ja mugandatud kirikulaulud ja humoorikad lauakõned said rahva hulgas ülipopulaarseks. Jumal tuli inimesele lähemale. Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi taheti näha juba maises elus. Thomas More (1478-1535) inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane. Õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka ja lad keelt ning antiikkultuuri. Oli seotud Oxfordi humanistide ringiga. 1935.a kuulutas roomakatoliku kirik More'i pühakuks. More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i
Kokkuvõte 20. sajandist ELU 19.sajandist 20.sajandisse 20.sajandi filosoofia ei ole enam kindel, et tema olemasolu on õigustatud. Mitte ühelgi varasemal ajastul pole suured filosoofid nii häälekalt ja üksmeelselt otsinud pääseteed väljastpoolt filosoofiat. Paradoksaalsel kombel käib see silmatorkav eneseeitamine käsikäes enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20
Kuid kahekasteistkümnenda peatüki juures jõudis Machiavelli austuse juuurde , mida oli sel ajal väga raske välja teenida ja veel raskem hoida. Ta kasutas väga elavaid näiteid ja andis niiöelda nõu kuidas peaksid asjad välja paistma isegi siis kui nad seda ei ole. Igaüks mõistab, kuivõrd kiiduväärt oleks valitseja juures see, kui ta täidaks oma lubadusi ning elaks ausalt, mitte kavalusega, siiski näitavad kogemused valitsejate eludest, et nendel päevil kui Machiavelli oma filosoofiat elust kokku pani olid suuri asju korda saatmas need valitsejad, kes olid pidanud vähe lugu aususest ja olid osanud ajada inimeste päid segi kavalusega. Lõpptulemusena on siiski kirjaniku vaatenurgast üle olnud need, kes ei olnud tuginenud aususele. Lisaks aususele on ta kindel ka selles , et keegi on alati kellestki parem , muidu ei oleks edukamaid ja vähemedukamaid. Saatuse muutudes oma maneerides kangekaelseteks jäävad
kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles
oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [--] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - "Lahkumine" Henrik Visnapuu · 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas vallakooli õpetajana · Tartu Ülikoolis tudeeris filosoofiat · 1944 põgenes Saksamaale ja 1949 suundus USAsse Looming: · Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene", "Roheline Moment" ja "Looming" · Eripära: kõrgendatud musikaalsus Friedebert Tuglas · 1886 1971õ · Aastani 1923 oli ta nimi Friedebert Mihkelson · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta
"Disputa" on pühendatud teoloogiale ja näitab maiseid usukangelasi, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri
kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist
Filosoofia Hesse filosoofia on puhas ja rikkumata. Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer. Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige. 3 Looming Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu
TALLINNA POLÜTEHNIKUM JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise
katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu" lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve. o Jutukestes peegeldub ilmekalt omaaegne kasvatusprogramm. o Juttudes sobitab kokku materialistlikku maailmakäsitlust ja idealistlikku filosoofiat (nt "Liblikas" kuidas liblikas areneb vastsest ning jumal on selle ime autor). o Olulised olid need lood, kus jutustatakse laste ja nende vanemate igapäevasest elust või loodusest ("Ellerhein"). o Kirjanik püüab mõista laste käitumist ning psühholoogiliselt põhjendada. Tal on usku lapse headusse, mistõttu aus ülestunnistus hoiab ära karistuse ("Hea õde").
ning raamatu kirjastamine oli osa võidust. Laforet sündis Barcelonas, kuid juba 1923. aastal kolis perekond Kanaari saartele (Las Palmas), kus ta veetis oma lapsepõlve. 12-aastasena kaotas ta ema ning kasuema talle ei meeldinud, mida väljendavad ka vastikud läbielamised, mida on kujutatud tema paljudes tema kirjutistes. Üleüldse kajastub tema kangelaste eludes tugevalt autori enda kogemusi. Kohe pärast kodusõda (1936-39) naasis ta Barcelonasse sugulaste juurde, et õppida ülikoolis filosoofiat. 1942. aastal kolis kirjanik Madridi ning jätkas haridusteed õigusteaduse alal, kuid teisel aastal otsustas ta ülikooli pooleli jätta, et keskenduda täielikult kirjutamisele. Paar aastat hiljem valmiski tema esikteos ,,Nada", raamat, mis müüb isegi tänapäeval mitutuhat eksemplari aastas. ,,Nadat" peetakse 20. saj hispaania kirjanduse klassikuks. Paljuski on see Hispaania vaste Jerome David Salingeri romaanile ,,Kuristik rukkis", puudutades selliseid universaalseid teemasid nagu
Kui su hing aga kuulub filosoofi hingede hulka Platoni mõttes, siis sa mõtled samuti nagu Platon ette kujutas, ning Platon on seega loonud õige maailmapildi. 5 Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt
laulmine igatsustules kangastuvast jumalarannast ja valgusest, mis maetud mulda võrsuma. Värssides on ära tunda Enno maailmapildi teosoofiline alus. Oma esikkogus olid tähtsal kohal igatsuslaulud. Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. Ma kuulan (1896)
Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon …et saavutada kliendi rahulolu müügitellimuste täitmise või teenuse osutamise kaudu. Klienditeeninduse all mõistetakse: Kliendile suunatud tegevuste kogumit Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi Kliendiga seotud eesmärke, mis viivad kliendi rahuloluni Vahendeid tarneahela juhtimiseks Ärijuhtimise filosoofiat. Klienditeenindus kui logistikasüsteemi toimimise väljund Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud nii, et toetavad klienditeenin-duse eesmärke. Klienditeenindus on ettevõtte jõupingutuste väljund logistikatoimingute teostamisel.. Parameetreid on võimalik mõõta näiteks 1 2 tellimuste täitmise ajaga, tellimustsükli ajaga tarnekindluses jne… Klienditeenindus kliendi rahulolu saavutamiseks Hea klienditeenindus on eelis konkurentsivõitluses. See ei
teda ei ole. Teaduslik skeptitsism Teaduslik skeptitsism on praktiline positsioon, mis seisneb selles, et väidete tõesust ei aktsepteerita, kuni nende kasuks on teadusliku meetodi abil esitatud soliidne tõendmaterjal. 3 SKEPTITSISMI PERIOODID Järgnevas peatükis toob autor välja skeptitsismi erinevad perioodid ning nende suurimad esindajad. 3.1 Vanem skepsis Skeptik Pyrrhon Elisest (u 362-270 eKr) oli esimene, kes arendas skeptitsismi mõtteviisiks ja nägi selles nii-öelda omaette filosoofiat, mis eitab aktiivselt igasuguse teadmise võimalikkust. Ta rajas terve filosoofide koolkonna, kes said tuntuks skeptikuina, ja neile iseloomulikku süstemaatilist, kõikehõlmavat filosoofiat skeptitsismi nimetatakse tänini mõnikord pürronismiks. Nii Pyrrhon kui ka Phliuse Timon (u 320-230 eKr), kes oli Pyrrhoni üks õpilastest, esindavad nn vanemat skepsist antiikses filosoofias. Pyrrhon oli sellise kahtlusprintsiibi rakendaja, kes asetas kõik kahtluse alla ega
Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all.Sokratese surma-aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg.Ta oli sel ajal 28 aastane.Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast.Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses,Kyrenes,Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.Muljed ja teadmised,mis Platon Egiptuses sai,etendasid ta teaduslike ja poliitiliste
kasutusel Lõuna- Korea ja Mongoolia lipul. Kiri Hiina kiri on arvatavasti III a-tuh-st e.m.a. pärinevast piltkirjast arenenud silbiline hieroglüüfkiri. Üle 3500 aasta vanune. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju (naistekiri nüshu). Maaliti pintsliga paberile. Hiina hieroglüüf tähistab sõna. Haridus Koole oli Hiinas juba II a-tuh. e.m.a. Õpetati 10. a.vältel hieroglüüfkirja,eetikat,muusikat,kalligraa- fiat,stilistikat ja filosoofiat. 19.saj. keskel rajati kolledzeid ja ülikoole. Hiina RV moodustamise ajal oli rahvastikust kirjaoskamatuid u.90%. Pekingi ülikool asutati 1898. a.-l . Teadus Hiinas hakati kirja kasutama II-st a-tuh. Hulk olulisi leiutisi tehti seal sajandeid varem kui mujal: (kompass,seismoskoop,püssirohi,paber,portselan). "Matemaatika üheksas raamatus"(Zhang Cang). Sun Zi lahendas lineaarvõrrandisüsteemi täisarvudega. 3.saj
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid.
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
12. klass 2013 Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Ta mõjub optiliselt heledana, lähedasena või säravana, tekitab aistinguid soojast, kohevast, kergest ja kuivast, aga pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tarkuse voolu ja filosoofiat ning kollasega märgitakse riski. Näiteks tähendab kollane lipp rannas, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Kollane on ka rumaluse, arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Näiteks tähendab kollase lipu heiskamine laeval, et seal on puhkenud epideemia. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollane kehastab mõistust ja sündmuste mõistuspärast mõjutamist. Päikesepõimiku chakra on
lapsed (enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati kirjatarkuse alused (õpiti lugema, kirjutama, arvutama) sellega enamiku roomlaste haridus ka piirdus; koolis ei käinud siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat. Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru,
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised
juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina. Esimese sümfoonia dirigeeris Richard 17. aastasena Münchenis. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM koostaja IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: ............ Tallinn 2007 Sissejuhatus: Arvatavasti poleks toimunud Oktoobrirevolutsiooni ilma Leninita.Kui poleks olnud oktoobrirevolutsiooni poleks olnud ka sotsialismi ehitamist Venemaal,poleks toimunud sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai t...
Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad
Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud
m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim poliitiline tegelane, hiilgav kõnemees ja kirjanik, kes tõstis ladina kirjandusliku keele suurele kunstilisele kõrgusele, universaalselt haritud õpetlane ja väljapaistvaim Rooma filosoof. Cicero oli õppinud kreeka keelt, tutvunud kreeka ja ladina poeetidega, tundis hästi grammatikat, retoorikat, õigust, ajalugu ja filosoofiat. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero kerkis esmakordselt poliitilisele võitlusväljale 27 aastaselt. Algul esines ta advokaadina kriminaal ja tsiviilasjades. Aastal 75 e.m.a määratakse ta Sitsiilia valitsejaks, saab siis senati liikmeks ja valitakse konsuliks. Aastal 44 e.m.a, pärast Caesari mõrvamist, astub Cicero välja solvavate kõnedega Antoniuse vastu. Viimase käsilased surmavad Cicero ja saadavad tema pea Rooma, kus Antonius naelutas selle kohale, kus Cicero pidas oma
kuidas suurendada efektiivselt lihasmassi, treenides ja süües õigesti. Raamat tõestab seda, et jõutreeninguga seotud tõed on püsivad, ning tänapäeval tekkinud äärmuslikud treeningviisid ja toitumine, mis kujutab endast suurt hulka toidulisandeid ja valgupreparaate, vale. (Juhiks tähelepanu veelkord sellele, et Hackenschmidt oli toortaimetoitlane). Filosoofilised seisukohad Hackenschmidti filosoofiat võib pidada spordifilosoofiaks, kuid kindlasti saab tuua ka paralleele teiste eluvaldkondadega, kuna peamiseks pidas ta siiski tervislikke eluviise ja inimese pidevat vajadust ennast täiendada. (Tsitaat: ,,Minu sooviks on aidata inimestel oma raskustele silma vaadata ja oma elu pidevalt rikastada".) Pessimistlikumad võivad ka väita, et Hackenschmidti teosed on tänapäeva eneseabi raamatute eelkäijad.
probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid.Bacon peatub üksikasjalikult kõigi nende eri kujudel ja selgitab, mis moodi need meie mõistust segavad. 1. Esimeseks filosoofiat looduse uurimisel ähvardavaks ohuks võiks olla see, kui väidetakse, et pole enam midagi uurida ega avastada, sest see peatab igasuguse edasimineku. Teiseks ohuks aga selle, kui inimesed usaldavad vaid oma meeli, mis on ekslikud ka neid veidi parandavate masinatega. 2. Seelle kirjeldusega tahab Bacon öelda, et kõike tuleb teha mõistusega ja ühedada erinevaid valikuid, et saavutada parim tulemus. 3
See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele
Läheduses oli aga ainult tsistertslaste klooster. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. 50 aastat peale surma kuulutas Katoliku kirik ta pühakuks. Thomas ei pidanud ennast kunagi filosoofiks, ta kritiseeris filosoofe, keda pidas paganateks ning oli arvamusel, et õige tarkuseni küündib ainult läbi kristlikku ilmutuse. Paljud tema tööd on filosoofilistel teemadel ning tema filosoofiline mõte on tugevalt mõjutanud Katoli kirikut ning lääne filosoofiat üldiselt. Aquino Thomase peateos on „Summa Theologica“, kuigi see on lõpetamata, on see filosoofia ajaloo klassika ning lääne kirjanduse õks mõjukaim teos. See on mõeldud, kui käsiraamat algajatele teoloogias ning võtab kokku kõk peamised õpetused kirikus. Kogu töö vältel tsiteerib Thomas pühakirja, Aristotelest, Augustinust ja muid juudi, kreeka, islami ja kristlikke õpetlasi. Teoses esitatakse peaaegu kõik lääne kristlikku teoloogia punktid. Teemad
Konstantin Ramul (1879 Kuressaare 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd "Matemaatika ja psühholoogia"
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine
Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne. Kõige eksisteeriva põhjuseks ei ole mitte inimese teadvus, vaid mingi üleloomulik "ideede maailm". Materiaalsed asjad on nende "ideede" hoopis kahvatum vari. Teadmisi ei saa tema arvates tuletada kogemustest ja nende üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada ainult mõtlemisest endast. Platoni ühiskonnakäsitlus on puht-filosoofiline
Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks. Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika" (1781, teine olulisel määral ümbertöötatud väljaanne 1787). "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika
See koht jäi veidi arusaamatuks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga. Tegelased suhtlesid tihti kirja teel, raamatusse oli jäädvustatud nende vahelisi kirju. 1 IRIS JEAN MURDOCH 15. VΙΙ 1919 – 8. ΙΙ 1999 Iris Murdoch oli iiri päritolu inglise romaani kirjanik ja filosoof. Sündis Dublinis, õppis Oxfordis klassikalisi keeli ja Cambridge`is filosoofiat. Sõja ajal töötas Briti Luureteenistuse informatsioonikeskuses, sõja lõppedes õpetas filosoofiat Oxfordi ja Londoni ülikoolides. Pärast Teist maailmasõda töötas Belgias ja Austrias Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Rehabilitatsioonivalitsuses. Üliõpilasena tundis suurt huvi poliitika vastu. Pärast ülikooli asus ta tööle Inglise Rahandusministeeriumis. 1956. a. abiellus kirjanduskriitik John Bayley`ga. Veerand sajandi jooksul on see viljakas autor avaldanud üheksateist romaani,
minna või hävida pärast ta surma. Ta asetas oma kõige väärtuslikuma käsikirja väikesesse laekasse, lukustas selle, andis võtme oma peremehele ja palus saata laegas ja võti Amsterdami kirjastaja kätte, kui ta ise on läinud igavikku. Pühapäeval, 20.veebruaril 1677 läks pererahvas kirikusse. Kui tagasi tuldi, leiti filosoof igavikuvaikuses. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA Samuti nagu Descartes püüdis ka Spinoza rajada filosoofiat absoluutselt tõsikindlatele lähte-eeldustele. Tõsikindluse ja range tõestatuse musterkujuks pidas Spinoza geomeetriat, kus aksioomidest rangelt dedutseeritakse teoreemid. Sellepärast kirjutas ta oma peateose "Eetika" niinimetatud geomeetrilisel meetodil. "Eetika" alguses on antud definitsioonid, siis on sõnastatud aksioomid , edasi on nende definitsioonide ja aksioomide alusel tõestatud teoreemid. Seejuures käsitletakse aksioome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
