Keskaja Kultuur (0)

KESKAJA KULTUUR
Mida peeti tarkuseks?
Keskaegse inimese jaoks oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas pasta inimeste hingi saatana küünist. Loodust peeti oluliseks vaid kui Jumala loomingut. Tähtsaimad oli teadmised Jumalast ja need saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel.
Kooliharidus
Keskajal jagati õpetust peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid.
Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks :
Alumine aste

• Grammatika
  
• Retoorika
  
• Dialektika
  

Ülemine aste

• Geomeetria
  
• Aritmeetika
  
• Astronoomia
  
• Muusika
  

Ülikoolid
Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid.
Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli.
Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft.

• Õppejõud – doktor – oli meistrite osas.
  
• Vanemad üliõpilased – bakalaurused – olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada.
  
• Ülikooli juhtis – rektor
  

Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda:

• Kunstide teaduskond
  
• Õigusteaduskond
  
• Arstiteaduskond
  
• Usuteaduskond
  

Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute.
Ülikooli astusid tavaliselt 14 – 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat.
Skolastika
Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat . Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid.
Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor , dominiiklane Aquino Thomas . Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks.
Muud teadused keskajal
Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga – selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega
Arhitektuur
Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud – toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita.
Romaani stiil
XI – XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve.
Gooti stiil
Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraažid.
Skulptuurid
Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks . Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha.
Maalikunst
Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal . Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge.
Pühakute elulood
Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks.
Kangelaseepos
Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed . Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid “ Rolandi laul “. See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu.
Rüütliromaanid
Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule – südamedaamile.
Trubaduuride luule
Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades.
Linnakirjandus
Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud “ Rebaseromaan “, kus tegelasteks on loomad.
Dante
Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 – 1321 . Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem “ Jumalik Komöödia “, mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist.
Teater ja maskeraad
Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng – müsteerium. Algul mängisid preester ja kooripoisid, hiljem tegelastena ka koguduseliikmed. Algul mängiti kirikus, kuid see jäi suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul.
Näitemängu teemad olid võetud piiblist.