SÜGISBALL (1)

1. Teose pealkiri, autor, teose žanr
Sügisball,Mati Unt, romaan
Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele?
Ball- see on inimeste üksteisest eraldatud tants, mis lõpus kokku põimub. Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida.
2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad.
Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele.
3. Miljöö
Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud . Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid.
Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt.
4. Tegelased
Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast
Eero - luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.
August Kask elas Eeroga samas majas , aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist.
Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse 
Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt.
August poiss oli vanapoiss.
Arhitekt Maurer , neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud .Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud.
Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku.
Laura tegelane tundus kuidagi tuim või õigemini naiivne . Ta ei mõelnud tegelikult üldse suurt selle maailma peale kus ta elama oli suunatud. Ta ei pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma ilmaasjata suud täis, sest teadis, et ta maailmast suurt midagi ei tea.
Laura poeg Peeter oli lasteaialaps. Ta alles kohanes maailmaga mis teda ümbritses.
Ta ei uskunud Jumalat, aga ta uskus Kuradi olemasolu.
Theo oli restoranišveitser. Ta ei pidanud oma šveitseritööd oma põhitööks. Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Theo oli hooramees. Talle meeldisid naised ja oli väga julge nendega. Theo oli huvitav mees. Tal oli veel teaduslik töö, oma salalaps ,mille kallal ta oli juba kolmekümnendast eluaastast peale tegelenud . Raamatu nimi oli „Mees ja Naine“. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine seksuoloogilistele.
Tal oli oma arvamus naistest ja meestest. Kuna ta sõbrad olid madala vaimse tasemega ja naistega ei tasunud filosoofiat üldse rääkida, tegi ta otsuse raamatu kirjutada, kuna tal polnud kellegiga rääkida, aga ta tahtis röökida.
7. Sõnum
Autor on püüdnud selle mudeli kaudu öelda oma sõna tänapäeva linnatsivilisatsiooni kohta.

Tegelasi Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu . Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks . Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.
Kõik nad on üksikud.
4. Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku?
Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm , ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus , kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole.
Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.