Gottfried Wilhelm Leibniz (1)

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM
Erle Maido
X kl.
G. W. LEIBNIZ
Referaat
Tallinn 2011
Sisukord
Gottfried Wilhelm Leibniz ..................................................................................................... 2
Leibnizi elulugu ...................................................................................................................... 4
Gottfried Wilhelm Leibniz
Maailm koosneb loendamatutest üksikhingedest ehk monaadidest. Igale monaadidel kuulub tajumaailm, mis on ainult tema oma. Subjekt ja objekt langevad temas kokku, ta on eneseküllane. See aga, et need monaadid on omavahel kooskõlas nagu paljud iseseisvad hääled orkestris , eeldab, et Jumal lõi nad algusest peale nii, et nende vahel oleks harmoonia .1
Leibnizil on oluline koht maailma matemaatika ja filosoofia ajaloos. Ta on andnud olulise panuse füüsika ja tehnoloogia ning ka bioloogia, meditsiini, geoloogia, Tõenäosusteooria, psühholoogia, lingvistika ja informaatika alal. Ta on loonud ka rafineeritud kahendarvu süsteem, mis on praktiliselt kõikide digitaalarvutite aluseks.
Leibnizi filosoofia on enamasti tuntud tänu oma optimismile. Nt on tema järeldus, et meie Universum on piiratud mõttes parim võimalik, mille Jumal oleks võinud luua.
Leibnizi filosoofiline süsteem põhineb väikesel hulgal alusprintsiipidel, milllest on kõige paremini tuntud küllaldase aluse printsiip ja identsete eritamatuse seadus (mida mõnikord nimetatakse ka Leibnizi seaduseks). Esimene neist ütleb ,et igal faktil on põhjus, miks ta just nii on, nagu ta on, ja mitte teisiti; miski ei sünni ilma põhjuseta. Näiteks kinnitab Leibniz, et kuna ei saaks olla põhjust, miks tulnuks luua maailm pigem ühel ajahetkel, kui teisel, ei saa maailm olla loodud ühel konkreetsel ajahetkel. Teine printsiip ütleb, et kui kaks asja on identsed, on ka kõik nende omadused ühtsed.2 Veel kuulusid tema alusprintsiipide hulka:
1. identiteedi/ vastuolu põhimõte, mis tähendab, et kui väide on tõene, siis selle eitus on vale ning vastupidi.
2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu teist, ilma, et need üksteist otseselt mõjutaksid.
3. Optimism, millest kinni pidades uskus ta, et Jumal teeb alati parima võimaliku valiku.
4. Külluse põhimõte, ta uskus, et täiuslik maailm sisaldab kõiki võimalusi.
Elulugu
Gottfried Leibniz oli sündinud juuli 1, 1646 Leipzigis, saksamaal. Tema isa suri, kui ta oli kuueaastane, sellest ajast alates kasvatas teda tema ema, kelle õpetused on mõjutanud ka tema filosoofiat .
Leibnizi isa oli filosoofia professor Leipzigi ülikoolis ja omas väga suurt vastava kirjandusega raamatukogu, tänu millele puutus ta juba varases lapsepõlves kokku erinevate filosoofia suurkujude raamatutega.
Ta sai oma isa endises ülikoolis bakalaureuse kraadi filosoofias detsembris 1662 , 14aastaselt. Magristrikraadi sai ta 7. veebruaril 1664.
20aastasena, avaldas ta oma esimese raamatu. Tema järgmine eesmärk oli saada magristrikraad õigusteadustes, kuid Leipzigi ülikool ei võtnud tema avaldust vastu. Seejärel lahkus ta Leipzigist. Siis õppis ta Jenas ning seejärel Altdorfi ülikoolis, kust ta sai magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega.
Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi teenistusse, jätkates samal ajal juuraõpinguid ja rahuldades oma huvi füüsika, eriti liikumise vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3
Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisioonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja aastane viibimine prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaliste õpingute kulminatsiooniks.4
Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta kunagi. Siiski oli tal palju sõpru ja austajaid üle kogu Euroopa.
Leibnizi elu lõpustaadium algas 1676, kui ta võttis vastu raamatukoguhoidja ja nõuniku koha Braunschweigi hertsogi juures Hannoveris. Ehki ta jätkas reisimist, jäi Hannover tema koduks kogu ülejäänud elu jooksul, olgugi erinevate tööandjate all. Tema ametikohustused olid suuresti administratiivsed, kuid ta jätkas tööd paljude väga erinevate, nii praktiliste, kui akadeemiliste projektide kallal. 5
Leibniz suri Hannoveris 1716 ja kuigi ta oli kõrgklassi ja Berliini teaduste akadeemia liige ei austanud keegi teda suurejooneliste matustega ja tema haud oli märkimata veel 50 aastat.
Tuntumaid teoseid
1666 . „De Arte Combinatoria“
1671. „Hypothesis Physica Nova“
1673. „Confessio philosophi“
1684 . „Nova methodus pro maximis et minimis“
1686. „Discours de métaphysique“
1703. „Explication de l'Arithmétique Binaire“
1710. „Théodicée“
1714. „Monadologie“
1765 . „Nouveaux essais sur l'entendement humin“
Kasutatud kirjandus
Peter J. King „Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö” lk 100, 101, Sinisukk 2005
Edmund Jacoby „50 klassikut : filosoofid , Mõtlejad antiigist tänapäevani” lk 141, Tea 2003
http://en.wikipedia.org/wiki/Gottfried_Leibniz
http://www.iep.utm.edu/leib-met/
1 Tsitaat võetud: Edmund Jacoby „50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani” lk 141, Tea 2003
2 Peter J. King „Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö” lk 100, 101, Sinisukk 2005
3 Peter J. King „Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö” lk 100, 101, Sinisukk 2005
4 Edmund Jacoby „50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani” lk 141, Tea 2003
5Peter J. King „Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö” lk 100, 101, Sinisukk 2005
6