Iris Murdoch "Must prints" (0)

Gümnaasium
Juhan Julm
„Must prints “
Iris Murdoch
Referaat
Juhendaja : õp.
2009
SISUKORD
Sissejuhatus...................................................................................................................................1
Iris Jean Murdoch..........................................................................................................................2
Looming..........................................................................................................................................3
Must prints......................................................................................................................................5
Tegelastest......................................................................................................................................8
Mis romaaniga on tegemist?.........................................................................................................10
Kokkuvõte.....................................................................................................................................11
Kasutatud allikad............................................................................................................................12
Lisa 1...............................................................................................................................................13
Lisa 2...............................................................................................................................................14

SISSEJUHATUS

Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand , kuid lugedes järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. See koht jäi veidi arusaamatuks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga. Tegelased suhtlesid tihti kirja teel, raamatusse oli jäädvustatud nende vahelisi kirju.
1

IRIS JEAN MURDOCH

15. VΙΙ 1919 – 8. ΙΙ 1999
Iris Murdoch oli iiri päritolu inglise romaani kirjanik ja filosoof. Sündis Dublinis, õppis Oxfordis klassikalisi keeli ja Cambridge `is filosoofiat. Sõja ajal töötas Briti Luureteenistuse informatsioonikeskuses, sõja lõppedes õpetas filosoofiat Oxfordi ja Londoni ülikoolides . Pärast Teist maailmasõda töötas Belgias ja Austrias Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Rehabilitatsioonivalitsuses. Üliõpilasena tundis suurt huvi poliitika vastu. Pärast ülikooli asus ta tööle Inglise Rahandusministeeriumis. 1956. a. abiellus kirjanduskriitik John Bayley`ga. Veerand sajandi jooksul on see viljakas autor avaldanud üheksateist romaani, kaks näidentit ja mitmeid filosoofilisi traktaate.
2

LOOMING

Olles kord kui minategelane, kes elab romaani sündmusi läbi iseendas („Võrgu all") või lahates peategelase tegusid kõrvaltvaataja jaheda erapooletuse ja kirurgitäpsusega, mis annavad lugeja jaoks kokku nauditava huumoriprisma („Must prints"). Ta oskab olla ka teistsugune, mässides väikese inimrühma süngesse hingusse, mida kohaliku looduse kirjeldused sugugi mitte helgemaks ei muuda („ Ükssarvik "), või kirjeldades vanaldase teatrilavastaja teekonda hingerahu otsinguil, mida ikka ja jälle raamivad sulnid meelepildid merest („Meri, meri"). Lisaks veel „Liivaloss" oma eriti segaste inimsuhete sasipuntraga, „Maharaiutud pea" klassikalise armastuskolmnurgaga. Romaanid , mis kõik jutustaksid justnagu elust enesest.
Iris Murdochi teoste eestindusi võib nüüdseks juba kahe käe sõrmedel üles lugeda.
Murdoch astus kuuekümnendatel inglise kirjandusse juba eluküpse autorina. Enne esikteoste („Võrgu all" ja „Põgenemine võluri eest") ilmumist 1955. aastal oli ta „sahtlisse kirjutanud" juba kuus romaani.
Murdoch'i teostes võib tunnetada filosoofi. Oma peenetundelisel moel arutleb kirjanik elu mõtte, armastuse, kurjuse , religiooni ja vabaduse olemuse üle. Kui tema esimesi romaane võiks pidada romantiliselt ratsionalistlikeks (teraste kriitikute arvates olnud neis märgata isegi tugevaid Jean Paul Sartre'i mõjusid ), siis kuldsetel kuuekümnendatel kirjutab Iris Murdoch oma elu süngeimad romaanid.
Hea näide sellest perioodist on „Ükssarvik", mille tegevustik kulgeb kõledat Iirimaa rannikut meenutavas paigas, mis lausa kubiseb müstilistest eelaimustest. Rühm inimesi oleks justnagu üksteise (ja oma saatuse ) vangid üksildases vanas suguvõsalossis. See lugu koos oma kummaliste osalistega purjetab pääsmatult traagilise lõpu suunas. Kuuekümnendate lõpul süngus Murdoch'i teostest kaob. Neil aastatel loob kirjanik oma parimad romaanid, mõtiskledes armastuse olemuse üle. Peene sametise satiiriga lahkab ta romaani „Must prints" lehekülgedel armastuse ilu ja valu, selle ohte , loomulikku loomalikkust ja maist lihtsust . Armastusteema läbib ka romaane „Meri, meri", „Orjavits" jt, kuid kirjanik ei korda ennast kunagi.
Tema fenomenaalne ümberkehastumisvõime viitab inimloomuse heale tundmisele. Olen alati imetlenud, millise usutavuse ja väljendusrikkusega suudab Murdoch edasi anda  meeskaraktereid. Täpsust ja korda jumaldav intelligent Bradley , boheemlasest sulerüütel Jake, külakooliõpetaja Bill, vanaldane egotsentrikust lavastaja Charles ja teised värvikad kujud ei näi kunagi võltsid või tehislikud. Nad elavad oma igapäevaelu, kui äkki, täiesti ootamatult, „lööb sisse välk".
3
Iris Murdoch'i peategelased kipuvad tihti olema üksildased, jõulised, väljakujunenud isiksused, kes kulgevad sissetallatud rada. Heal juhul on nad oma üksildusest endale isegi kindluse ehitanud, mida kirjanik sündmustiku käigus kivi kivi haaval koost lahti hakkab lammutama. Mõte viib teoni, üks tegu tingib teise, ja nõnda pole mitte miski enam mitte kunagi endine. Kes tegelastest roomab purukslöödud maailma rusude alt välja ja kohaneb uute mängureeglitega, kes aga siiski mitte.
Murdoch ei ole iial sentimentaalne, ehk ainult vaid siis, kui enne mõne romaanikangelase äärmuslikku tegu on vaja lugeja valvsust uinutada. Aga uskuge mind, ka seda teades ei taba te kunagi ära, mis võib järgmisel leheküljel juhtuda.
Ta läheb oma romaanides põhjani välja. Halastamatult ja pealtnäha erapooletult, kirjeldades toimunut täpse lihtsusega. Ja keelt Murdoch valdab , tal on sõnavalikul oivalist vaistu ja tunnetust.
4

„MUST PRINTS“

Bradley Pearson on minategelane. Toimunu ajal on ta 58 aastane. Ta on väga kinnine ja enesesse tõmbunud mees. Kohati tundub Bradley lausa külma ja ükskõiksena. Näiteks kui tema õde sureb , siis ei mõtlegi ta tagasi sõitmisele, vaid tunneb rõõmu Julianiga olemise üle. Jätab oma õe Priscilla tihti niiöelda saatuse hoolde – kord maksab Francisele, et too õe järgi vaataks, siis jälle jätab ta oma endise naise Christiani juurde. Fracist kasutav ära. Muidu ei taha temaga suheldagi ja laidab teda, aga kui Fracise abi vaja on, siis kõlbab suhelda küll. Bradley Pearson suhtub abielusse negatiivselt. Ta võrdleb seda kui kahe üksiku inimese olemist samas puuris. Totaalne muutus toimub ajal mil Bradley armub Juliani. Ta muutub kõigi vastu tolerantseks ja on elurõõmus. Lepib ära ja suhtleb viisakalt tema õde petnud Rogeri ja ta armukese Marigoldiga. Sõbrad ei saa mitte aru, millest selline järsk muutus. Nad arvavad , et Bradley on kas joonud või haige. Enne Julianisse armumist on tal väike romantiline vahejuhtum Racheliga. Bradleyle meeldib suhe Racheliga, sest see on saladus Arnoldi ees. Teda ahvatleb väljavaade Arnoldist üle olla, kuna tal on tema ees saladus. Rachel, aga käitub väga julmalt. Väites oma mehele, Arnoldile, et Bradley teda jahib , kuigi on vastupidi. Ühel päeval kui Arnoldit kodus pole, proovib Rachel Bradleyga vahekorda astuda. Aga Bradley ei suuda seda ja ennem jõuab Arnold koju. Ning Bradley põgeb kiiresti. Tänava peal põrkab ta kokku Julianiga. Ta vaatab tema jalgu ja sel hetkel ta arvatavasti armubki Julianisse. Paraku on Arnoldi tütar Julian kahekümnendates, seega on nende vanusevahe suur. Sellepärast ka Bradley oma tundeid Juliani vastu eelistab varjata. Salajana armastus mõjub talle võibolla isegi paremini. Ta ei taha seda avalikustada. Hakkab talle kinke ostma, öösel ei saa suure õnne tõttu magadagi ja otsib koguaeg põhjusi Julianiga kokkusaamiseks. Hea põhjus on see, et Julian palub Bradleyt end õpetama, et ka temasuguseks kirjanikuks saada. Seega saavad nad Bradley pool päris tihti kokku, et analüüsida Hamletit. Julian kutsub Bradleyt kuulama ja vaatama ooperit „Roosikavaler“. Kuna see jutustab armukestest, kel ka suur vanusevahe, ei suuda Bradley enam seal olla. Tal voolavad pisarad ja tunneb, et hakkab oksele . Ta lahkub saalist ja läheb tühjale tänavale oksendama . Julian järgneb talle. Bradley ütleb välja, et on temasse armunud ning valetab talle oma vanust . Öeldes, et on 46. aastane. Bradley ei kuula, mida Julianil selle kohta öelda on ja teda ei huvita Juliani tunded. Tahab olla üksi oma armastudega. Selle põhjal võib öelda, et ta oleks õnnelik ka salaja armastades olnud. Nad suudlevad pargipingil. Julian tunnistab , et armastab ka teda, on alati armastanud ja
5
pidas Bradleyt oma meheideaaliks. Olgugi, et Bradley Juliani juttu kuidagi uskuda ei taha, siis lõpuks ta siiski jääb teda uskuma. Olukord muutub halvaks kui Julian oma vanematele räägib, et on Bradleysse armunud ja nad on koos. Arnold ja Rachel lähevad sellepeale kohe Bradley poole ja keelavad tal Julianiga kohtuda. Nad paluvad Bradleyl Londonist lahkuda, aga ta keeldub. Hiljem nad valetavad Bradleyle, et Julian mõistis, et see kõik oli viga ja et ta palus Bradleyl endaga enam kontakti mitte otsida. Tegelikult on nad Juliani lukutaha pannud . Julian aga põgeneb ja võtab Bradleyga ühendust. Julian ja Bradley põgenevad „Patarasse“, kus Bradleyl on oma väike majake ostetud. Vahepeal hüppab Julian sõitvast autost välja, et tõestada oma armastust Bradley vastu. „Pataras“ elavad nad nagu tõeline perekond. Francis saadab Bradleyle „Patarasse“ telegrammi, et too talle kohe helistaks. Bradley helistab talle linnast. Francis ütleb, et Priscilla on surnud. Bradley lubab kunagi Londonisse sõita, aga ei kavatsenud seda niipea teha. Ta tahab vaid Julianiga kahekesi olla. Bradley varjab surma Juliani eest. Koju jõudes on Julian riietunud musta nagu Hamlet . Bradley rebib talt riided seljast ja nad seksivad. Nad magavad , kui kostub kolkimine vastu ust. Mõlemad on hirmul. Bradley läheb vaatama. Arnold on mutrivõtmega ukse taga. Ta astub sisse ja kui Julian vaatama tuleb, mis toimub, räägib Arnold Julianile ära, kui vana Bradley tegelikult on ja et too varjab tema eest Priscilla surma. Arnold nõuab, et Julian kohe temaga kaasa tuleks, aga Julian ei lähe. Arnold annab Julianile kirja Rachelilt. Kirjas ütleb Rachel, et nad olid Bradleyga vahekorras. Hommikul ärgates Bradley avastab, et Julian on ära läinud. Ka Bradley läheb siis Londonisse Priscilla matustelel ja Juliani otsima. Juliani ta aga ei leia. Julian saadeb talle kirja Prantsusmaalt, kus väidab, et on isaga seal ja nad sõidavad varsti Itaaliasse. Kirjas ta muudkui vabandab. Bradleyle tundub, et Arnold valvas Julaini kirjutamise ajal ja ei lubanud päris seda kirjutada, mida ta oleks tahtnud. Niimoodi arvab ta kirjas olnud vihjete tõttu. Ka mina arvan, et tegelikult polnud kõik nii nagu kirjas öeldud oli. Arvan nii, sest Rachel helistab peale kirja saamist ja palub Bradleyl kohe enda poole tulla. Seal avastab Bradley, et Rachel on Arnoldi tapnud. Rachel tegi seda ahjuroobiga. Sarnane kaklus oli neil ka varem olnud, kus samuti Bradley oli kohale kutsutud. Rachel on omadega nii sassis, et ei oska midagi teha. Bradley kõrvaldab asitõendid ja kutsub politsei. Politseinikud, aga vahistavad Bradley. Rachel taipab, kuidas tal vedas, et Bradleyt süüdistatakse ja kinnitab, et Bradley Arnoldi tappis, kuigi see nii polnud. Vanglas kirjutab Bradley oma suurima kunstiteose, kus räägib kõigest nii nagu tegelikult oli olnud. Bradley arvates eksisteerib kunst selleks, et kuulutada tõde; ta on ainuke olemasolev võimalus, et teatavaid tõdesid välja öelda. Vanglas on tal sõber P. Loxias, kellest keegi midagi ei tea ja tema olemasolus
6
kahtlevad. Tema pealekäimisel kirjutabki Bradley Pearson oma loo. P. Loxias väidab, et Bradley lugu jääb ja on vastupidav. „Kunst on ebamugav nähtus, see ei mõista nalja. Kunst räägib tõtt, mis lõpuks ongi kõige tähtsam. Ainult kunsti valguses saab inimlikke asju parandad. Aga pärast kunsti – võin seda teile kinnistada – ei tule midagi.“ lausus P. Loxias oma järelsõnas. Raamat tõestab Bradley süütust, iseasi kas kõik seda ka usuvad. Aga vähemalt on Bradley oma seisukoha jäädvustanud.
7

TEGELASTEST

Christian

Bradley endine naine oligi Christian , ta oli väga veetlev ja tohutult rikas. Ta ei olnud kaua aega oma eksnaist näinud. Ja kui ta lõpuks nägi siis tundis ta end ebamugavalt, sest Christian hakkas tema kallal norima ja talle meeldis Bradley piinlikku olukorda panna. Christian armastas endiselt Bradleyt, kuid kokku saades , ta räägib ja käitub kuidagi imelikult. Ka see on teada Bradleyl, et Christian mehkeldab Arnoldiga, sellise käitumisega üritab ta armukadedust esile kutsuda. Christian võtab tihti enda poole kellegi Priscilla, sest ta tunneb end vajalikuna. Tal on mõttes luua oma moesalong ja seda ta ka teeb, kuid see toimub aga pärast kohtuistungit, sest ta säilitab sellega oma edukuse.

Arnold Baffin

Racheli mees on Arnold Baffin ja tal on ka poeg nimega Julian. Nad olid mõlemad Bradleyga head sõbrad, kuid nende vahel oli ka erimeelsusi nagu ikka sõbrade vahel. Kuid selle põhjuseks võis olla kadedus . Ma arvan, et nad olid vist teineteise peale kadedad, sest nad mõlemad kirjutasid ja nende kirjutamistehnika erines täielikult. Näiteks Arnold, ta kirjutas ükskõik millest , või kellest mis aga talle pähe tuli ning ta ei lugenud ega parandanud oma kirjutatud teksti mitte kunagi. Bradley tahab hoopis luua täiuslikkust . Arnoldil on kavas lahutada oma tütar Bradleyst, sest ta armastab oma tütart väga. Rachel teab, et Arnold on kõva naistemees, võib-olla sellepärast püüab ta alustada armusuhet Bradleyga. Me teame seda, et ükski vanem ei pea heaks oma lapse suhet palju vanema kaasaga. Arnold tunnistab lõpuks üles, et armastab Christiani (seda ta tunnistab Bradleyle), kuid sellegi poolest armastab ta ka oma naist. Arnold tahab elada kaksikpere elu. Ta on kõikide inimeste suhtes väga uudishimulik . Bradley ei taha Francisega suhelda, kuid Arnold suhtleb temaga meeleldi ja suhtlemise käigus uurib ta kõige kohta, ning selle
tõttu hakkab ta suhtlema Christianiga.
8

Francis Marloe

Francis Marloe on Christiani noorem vend, hädafilosoof, põrunud arst ja alkohoolik. Hiljem tuleb välja, et ta on homo ja on armunud Bradleysse. Ta on abivalmis, sõbralik ja kõigega leppiv. Vahest ka väga tüütu . Tüütuseks on Ta Bradleyle ja ka Chrsitianile oma raha lunimistega. Siiski osutub Marloe Bradley ainsaks tõeliseks sõbraks, kes ka kohtus tema poolt on. Ta varjab Bradley saladusi nagu näiteks suhet Racheliga ja armastust Julianin vastu.

Julian Belling (Baffin)

Rachelil ja Arnoldil on tütar nimega Julian Balling. Ta on noor ja ka veel rumal laps. Seda ütleb talle tihti Bradley. Kuid sellegi poolest on ta julge ja armastav neiu . Ükskord hüppas ta sõitvast autost, see on näide tema julguse kohta. Kuid peale selle on ta aga aus, sest rägib oma vanematele suhtest Brdleyga. Julian abiellub mehega, kellega ta oli palju aastaid tagasi lahku läinud, seda võib järeldada perekonnanimest. See mees oli Oscar Belling. Julianil oli lapsepõlves soov saada kirjanikuks ja selleks ta ka sai.

Priscilla

Priscilla on selline naine, kes ihkab väga edu. Ta on selleks kõigeks valmis, kuid aga peamiselt ema õhutamisel. Roger ja Priscilla tülitsevad kõvasti ja pärast seda ta läheb päris hulluks. Üritab mitu korda endalt elu võtta, kuid see tal ei õnnestu ta lamab pidevalt voodis ja nutab patja, ennast liigutamata. Muudab sellega Bradley elu põrguks.

Rachel

Arnoldil on naine Rachel, ta on Juliani ema. Ta armastab oma meest väga ja kaoma tütart. Kuid Rachelil on üks häda, sest ta on väga armukade . Ja just Arnoldi sõbrannade peale. Rachelile ei meeldi üldse, kui Arnold kirjutab raamatutes oma sõbrannade elust ja tegemistest. Nende tülitsevad just sellepärast.
9

MIS ROOMANIGA ON TEGEMIST?

Tegemist on realistliku romaaniga. Arvan nii, sest kirjaniku daatumid on 1919-1990 ja realism tekkis 1830. aastatel. Raamatus pole liialdamist ega uskumatut. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt.
Murdochi kõik romaanid moodustavad nende erinevustest hoolimata omamoodi terviku. Need on intellektuaalsed teosed, mis on läbi põimunud filosoofiliste arutlustega elu mõtte ja inimpsüühika keerdkäikude üle.

KOKKUVÕTE

Nimeka inglise naiskirjaniku romaan, mis jutustab loova isiksuse traagilisest saatusest talle vaenulikus maailmas.
Raamatus on käsitletud probleeme, mis on tänapäeva ühiskonnas tavaliseks nähtuseks näiteks, Bradley ja Juliani suhe, vanusevahe. Ja ka Francis Marloe geilikkus. Kuid inimesele, kes armastab kunsti ja reaalset maailmavaadet on raamat vägagi sobiv valik. Algul olin pettunud raamatus, sest see tundus raskesti arusaadav, kuid poole peale jõudes, hakkas mulle meeldima autori otsekohesus ja tema loov lähenemine .
11

KASUTATUD ALLIKAD

• „Must prints“ tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus „Eesti Raamat“ 1980
  
• http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12828&sess_admin=f99dacf4eb21eaeb822bff1b5d02680a
  
• http://www.varrak.ee/files/2/2859
  
• http://www.rahvaraamat.ee/book_images_94/rr_R031768
  
• http://www.apollo.ee/images/books/r24/5578.jpg
  

12

LISA 1

• Iris Murdoch “Must Prints”
  

• Iris Murdoch
  

13

LISA 2

• Iris Murdoch „ Taevane ja maine armastus“
  

• Iris Murdoch „Võrgu all“
  

14