Bütsants (0)

15. B�tsants. Riik ja �hiskond. �levaade ajaloost: L��ne- Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste v�imu alla ja seal tekkisid s�ltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas p�sis keisriv�im kuni XV sajandini, siis aga vallutasid t�rklased Konstantinoopoli. Ida- Roomat hakati kutsuma B�tsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekap�rases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga j�tkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel B�tsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) p��ti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele l�unaslaavlased ja Itaaliasse germaani h�im langobardid ning seet�ttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast t�rgi p� ritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted B�tsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega �hte ja v� tsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes t�nap�evane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid B�tsantsi v�ed Bulgaaria riigi. B�tsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung . VII sajandi keskel vallutasid araablased B�tsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid s�jav�ge ja asusid vastupealetungile. V�idud araablaste �le S��rias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid V�ike- Aasia julgeolekut. Kui t�rklased-seld�ukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka V�ike- Aasiasse . 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus B�tsantsi v�e. Kasu asemel t�id ristis�jad B�tsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid L��ne-Euroopa r��tliv�ed Konstantinoopoli. J� rgmised aastak� mned oli B�tsants l��ne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid nimetasid, v�imu all. 1261. aastal taastas B�tsantsi keiser k�ll oma v�imu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. XIV sajandil tugevnes V�ike-Aasias T�rgi riik Osmani d� nastia v�imu all. 1453. aastal vallutasid t�rklased Konstantinoopoli ja tegid seega B�tsantsi riigile l�pu. Riigi korraldus: B�tsantsi keiser oli piiramatu v�imuga valitseja. Konstantinoopoli aristokraatlik senat v�is keisrile ainult n�u anda. Keiser oli s�jav�e k� rgeim juht, riigi �lemkohtunik ja �lim seadusandja. Ainult keiser v�is kanda purpurr��d ja ka allkirja kirjutas ta purpurse tindiga. Keisrit sai lihtrahvas n�ha ainult pidulikel rongk�ikudel. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee , senat ja rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil . Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist v�rvi kaarikuv�istkonda toetati. Et turvaliselt v�imul p� sida , pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati v�imult, m�ned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks . Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel m�ngis suurt solli ihukaitsev�gi. Pikka aega polnud B�tsantsi keisriv�im p�ritav. Keiser m��ras ise endale j�reltulija. Uue keisri kroonis B�tsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh . Keisriv�imu p�randamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. M�nikord � nnestus ka madalat p�ritolu meestel t�nu heale haridusele teha karj��ri riigiametnikuna. B�tsantsi s�jav�e tuumiku moodustas antiikaja l�pul palgaarmee. Maa jagati s�jav�eringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele v�epealikele ehk strateegidele kuulus nii s�jaline kui ka tsiviilv�im. S�jav�e p� hiosa moodustasid n��d maakaitsev� elased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku B�tsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu v�tma. �ha enam talupoegi j�i maata. Nad muutusid rentnikeks v�i suundusid linna elatist otsima . Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See t�i kaasa s�jav�e n�rgenemise ja oli v�ib-olla �ks B�tsantsi allak�igu peamisi p� hjuseid . Linnaelu, kaubandus ja k�sit��: S��ria ja Egiptuse j�ukad linnad langesid araablaste k�tte ja araabia piraadid h�irisid B�tsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol p�sis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus t�us. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus B�tsantsi kaudu. B�tsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed m��da Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja k�sit��lised koondusid �ri- ja ameti�hingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. M� nede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. K�sit��lised tegutsesid tagasihoidlike v� ikeettev �tjatena, kes ise ka v� hemalt osa oma kaubast m��sid. Paremal j� rjel olid luksuskaupade tootjad. Kaupmeeste seas oli j�ukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt �sna erinevaid inimesi. M�ned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. J�ukamate kaupmeeste k� rval oli ka hulgaliselt vaesemaid v�ikekaupmehi, kes linnast linna ja laadalt laadale r�ndasid. Kaubandust soodustas kiiresti areneva L��ne-Euroopaga Itaalia kaupmehed , keda keisrid lubasid riiki asuda. 16.B�tsants. Kirik ja kultuur. Kirik ja usuelu : Mitu t�htsat hilise Rooma riigi aegset ristiusukeskust - Jeerusalemm, aleksandria ja Antiookia - langes VII sajandil araablaste v�imu alla ja l�ks B�tsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas B�tsantsi kiriklikku �htsust, sest Konstantinoopoli patriarh oli n��d vaieldamatult riigi k�rgeim kirikutegelane . B�tsantsi riik seisis kindlalt keisriv�imu kontrolli all. Konstantinoopoli patriarhi valisid k�ll vaimulikud , rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid , kuid viimane s�na j�i siiski keisrile. Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut j�tkuvalt �htseks, suurenesid erinevused ida- ja l��nekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda n�uti ainult k�rgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et P�ha Vaim l� htub isast, paavstid aga kinnitasid, et P�ha Vaim l�htub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis t�histas ida- ja l��nekiriku l�plikku l�het. L��ne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt v�ga levinud p�hapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus , vaid esindas kiriku � petust ning s�mboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik v�ttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on s� ndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestv�ttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: B�tsantsi �petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes �petati �ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, �igusteadust ja filosoofiat . Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. B�tsantsis polnud seet�ttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. �ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. �petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, p��des antiikfilosoofiat ristiusu t�dedega �hte sobitada. B�tsantsi lihtrahvale j�i antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi p�hakute elulood ehk hagiograafia. P�hakute austamine oli rahva seas v�ga levinud. P�hak alustas varakult vaga eluga, h�lgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri m�rtsisurma v�i k�rges eas usklike poolt palavalt armastatuna.