Renessanssiaegne kunst (0)

Liis Kingisepp
Renessanssi tunnused
Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse
saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt
inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.
Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus.
Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti
erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma
aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama.
Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja
igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi
veelgi paremat.
Vararenessanssi maalikunst
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428)
püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat
erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.
Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest
kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja
näoilmeid.
Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti
kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm.
Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud
matemaatiliste reeglite järgi.
15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro
Botticcelli (u 1445-1510).
Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde
tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti
vararenessanss ja hilisgootika
Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust
muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Tähtsaimaks
jäi siiski inimene ja teda ümbritsev loodus oli teisejärguline. Tegijad: Fra
Angelico, Filippo Lippi, Domenico Venerziano, Bolticelli. Fresko kõrval
hakati viljelema tahvelmaali.
Veel tehti portree-ja altarimaale.Esimest
korda võisime rääkida graafikast.Levinud
oli vasegravüür.
Madalmaades püüti inimest edasi anda nii
nagu ta on ega püütud näidata teda ilusamana
kui ta oli. Jan van Eych võttis kasutusele
õlivärvid.
Kunstnik oli siiani nagu käsitööline, teda ei
hinnatud ega kutsutud sündmustele, nüüd aga
hakati esimest korda kutsuma kunstnike
sündmusi jäädvustama.
Kõrgrenessanssi maalikunst
Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci
(1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd
ja edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide
halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu
söömaaeg" ja "Mona Lisa".
Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine.
Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.
Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale.
Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad
antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli
lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on
tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on
näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel,
hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak
Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps).
Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg
Rafael-Sixtuse madonna
Kõrgrenessanss
Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja
ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka
hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid.
Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli
lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks
on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna
maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele
kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus
kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks.
Üldmulje on jõuline ja dramaatiline.
Kõrgrenessanss Veneetsias
Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui
Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline
terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu
keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest
noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane
Tizian (1477-1576).
Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised
väljendusvahendid.
Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu
ja sooja koloriidiga.
Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus";
"Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka
häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha
Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest
vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid,
värvimaali hakkab asendama toonmaal.
Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto
(1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588).
Tizian-Tüdruk puuviljadega
Renessanss teistes Euroopa
maades
Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad,
Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli
väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid
kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal
seevastu graafika ja trükikunst.
Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida
kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi
paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti
ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika.
Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"),
joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad
graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Dürer kajastab äärmise jõu ja
väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu
igas tema töös võib jälgida kahe poole võitlust (hea ja kuri,
pimedus ja valgus, mõistus ja tumedad jõud).
Renessanssi uuendused
Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van
Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise
täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja
lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul
Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see
tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti
suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid
1432.aastast.
16. sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel
vanemat
(u 1520-1569) tuntaksegi Talupoegade Brueghelina, sest ta armastas
maalida ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel
rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi.
Kaks tema kuulsamat maali on "Talupoja pulm" ja "Pimedad". Maalis
"Talupoja pulm" avaldub kaasaegne olustik, vitaalsed talupojatüübid ja
humoristlik kallak.
Pieter Brueghel vanem-Talupoja pulm