Vana-Kreeka (0)

Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond.
2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad.
2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele.

Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr

• kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel)
  
• kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus – Knossos)
  
• 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus – Mükeene)
  
• kerkisid esile kindlustatud lossid
  

1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine – doorlaste sissetung (kreeklaste hõim)

Arhailine ajajärk / arhailased –

Minos –
Mükeene –
Kreeta –
Achilleus – kreeka vägevaim sangar (kangelane)
Deemos – kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka)
Aristokraadid – suurmaa omanikud , ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed
Oligarhia – valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm
Sparta – ainult aristokraatlik valitsemisvorm , kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused
Demokraatia – kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast
Ateena – Demokraatia näide
Türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega.
Metoigid – võõramaaalased
Perikles – rahva seas populaarne poliitik , riigi eesotsas ( Ateena )
Ateena – Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus
Perioigid – põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas
Spartalik kasvatus – kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott
Heloodid – orjad , põlised
Efoorid – kontrollijad ( 5 efoori – riigiametnikud )
Geruusia –
Solon – seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse
Bulee e. Nõukogu
Keliaia – kohus
Kleisthenes –
Rahvakoosolek – 500liikmeline nõukogu
Lykurgos – seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta)
Homeros – kreeklaste parim ja kuulsaim poeet , pime laulik , ‘Iliase’ ja ‘Odüsseia’ autor ( 8. – 7.saj eKr) [arhailine periood]
‘ Ilias ’ – trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos , lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast
Kreeta-Mükeene aeg – mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana
Odysseus –
Agamemnon – Sparta kuningas
Herakles – kangelane
Menelaos – Trooja sõjaaegne Sparta kuningas
Helena – Menelaose naine
Hektor – troojalaste esivõitleja
Hellenid – kreeklased nimetasid endid nii
Barbarid – kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii)
Linnriik – kodanike vabadusel põhinev riigivorm
Akropol – mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus
Hesiodos – poeet ( u 700 a eKr) ‘’Tööd ja päevad’’ alapealkiri :‘Õpetussõnad põlluharijale’
[naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm]
Xenophanes – filosoof ja poeet (6. saj eKr) ‘Kohasest käitumisest sümpoosionil’
[Orjad teenindavad, ohvriloomad altari ees, jumalate rahumeele palumine, laulu]
Sümpoosion – ühine pidusöök (sõpruskonnaga)
Vaasimaalid – maaliti geomeetrilises stiilis tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul
Andron – meeste ruum (ette nähtud külalistetuba)
Geruusia – vanemate nõukogu 30 liiget
5 Efoori – kõrgemad riigiametnikud, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust.
Hesiodos – poeet ‘Tööd ja päevad’ [naine vali lähikonnast, tubli ja virk, noor neiu , kes murdeeast väljunud...jne]
Kodanik – linnriigi täieõiguslik elanik
Rahvakoosolek – seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid)
Nõukogu – etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli
Sõjavägi koosnes kodanikest.

• ratsavägi
  
• raskerelvastusega jalavägi
  
• kergejalavägi ( vibud )
  

Sofistid: 5 saj eKr – tarkuse õpetajad
Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär.
Osa arvas , et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski.
Platon : Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist.
Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all.
Sokrates : Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust , kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu.
Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma.
Aristoteles – antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika , muusika , riigikord , kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. ‘’Ideedel pole iseseisvat olemist’’
8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused:

• kasvas elanikkonna arvukus
  
• tekkisid linnad
  
• kerkis esile rikas ülemkiht
  
• taastusid tihedad sidemed välismaailma
  
• käsitöölised võtsid üle idast mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili
  

Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Eksisteeris jõukaid talupoegi. Käsitööliseid hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks.

Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa

Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud.
Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim.
Kreeka ühiskond oli patriarhaalne . Naised kodanikuõigusteta, nad olid õiguslikult mingi mehe eestkoste all, käisid ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, käisid vähe väljas.
Kuros - alasti noormehe skulptuur (6.saj eKr)
Kore – riietatud neiu skulptuur
Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi.
Mehed käisid rahvakoosolekutel, sümpioosionidel, sõjakäikudel, sportimas,.
Mehed võisid luua ka uusi suhteid abielus olles.
Hetäär – sõbratar, armuke
Sparta: stabiilne riigikord ja militaarne kasvatus. Saavutasid sõjalise üleoleku
Solon – riigimees , poeet ja seaduseandja. Kes suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda
Tema reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule.
Strateeg – väejuht (10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsaimad, valiti rahvakoosolekul.
1.kodanikkond (põlised atika maakonna mehed)
2.rahvakoosolek
I 500liikmeline nõukogu II 6000 kohtunikku III 10 strateegi
3.mittekodanikud (naised ja orjad)
NB! Maksti väikest palka
Parthenon – (neitsitempel) suur jumalanna tempel
Propüleed – uhke sissekäik, mis viis Akropoli
Erechtheioni tempel – Poseidonile pühendatud tempel
Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
Pedagoog – lapse/ poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks
Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama.
Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka)
Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline
Zeus – jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse )
Hera – abielu kaitsja (õde ja naine)
Poseidon – merejumal (vend)
Hades – (vend) allmaailma ja surnutee
Demeter – (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta)
Ares – julm sõjajumal
Hephaistos – lonkurist tulejumal (poeg)
Athena – sõjajumalanna
Apollon – terve mõistuse, luule ja muusika jumal
Hermes – teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allilma
Aphrodite – ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna
Dionysos – vein ja viinamarjakasvatuse jumal
Titaanid olid vanema põlvkonna jumalad
Prometheus – kaval ja petlik titaan

Poseidoni tempel pildil klassikaline (5.saj eKr) paljude sammastega

Templite eesmärk – näidata kodanikele jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse.

Tähtsaim rituaal - vereohver