Georg Karl Julius Hackenschmidt (0)

Õpimapp
Georg Karl Julius Hackenschmidt
Tartu 2010
Elulugu
Georg Karl Julius Hackenschmidt, kes oli tuntud ka kui Hack või Vene Lõvi, sündis 2. augustil 1878 Dorpatis, tänases Tartus. Ta loobus oma varasemast armastusest, tõstmisest ning hakkas tegelema proffessionaalse maadlusega, mis tõotas tulusamat karjääri. Kui ta poleks niimoodi otsustanud, siis oleksid tema poolt püstitatud tõsterekordid ehk sootuks suuremadki olnud.
Hacki kehalised treeningud tema varajases nooruses arendasid temas kiirust ning oskust oma keha kontrollida ning vormisid tema füüsilist vundementi, sooritamaks vägitükke raskuste tõstmises ning hiljem ka maadluses. Juba 18-aastaselt võis Hack tõsta ühe käega pea kohale rohkem kui 200 naela (ca 91 kg).
Pärast joonestaja -projekteerija õpinguid läks Hackenschmidt sõjaväkke ning määrati Vene tsaari Nikolai II kaardiväerügementi. Sealgi veetis Hack kogu oma vähese vaba aja raskuste tõstmistega ning maadlusega tegeledes .
Püüdes 1898 . aastal Venemaa tõstmise meistrivõistlustel paari pükse võita, jättis Hackenschmidt varju omaenda varasema rekordi tõukamises, milleks oli 116 kg ning püstitas uue – 123 kg. Samal aastal sõitis Hack St. Peterburgi Dr. Von Krajewski kutsel. Dr. Von Krajewski oli St. Peterburgi Atleetika ja Jalgrattasõidu klubi looja ning julgustas Hacki jätkama raskustreeninguid ning püüdlusi maadluses. 1901 aasta 1. aprillil võitis Hack Viinis toimunud Euroopa Meistrivõistlused kreeka- rooma maadluses, alistades finaalis Türgi matimehe Ahmed Madrali. Minnes läände, Euroopasse, nägi Hack palju väljakutsuvamaid maadlusvõistlusi ning ka suuremat auhinnaraha. 1901. aastal Pariisis võitis ta Prantsuse Maailmameistrivõistlused.
Tõsist huvi Hacki karjääri vastu hakkas tundma maadluspomootor Charles Cochran. Cochran proovis noorde maadlejasse showmehevaimu süstida, soovides sellega tabada kahte kärbest ühe hoobiga – kasvatada nii Hacki kui ka spordi populaarsust. (See omakorda võiks selgitada, miks Hack oma varasemates jõukatsumistes sidrunivärvi sukkpükse kandis ). Hack tugevdas Euroopas oma tippmaadleja reputatsiooni, olles 4. septembril 1902 Euroopa Meistrivõistlustel kreeka- rooma maadluses parem britt Tom Cannonist. Pärast kahe ja poole aasta pikkust maadlemisperioodi Inglismaal sõitis Hack 1904 . aastal maakera kuklapoolele – Austraaliasse. Seal teenis ta nelja kuu jooksul tolle aja kohta astronoomilisi rahasummasid – 600 dollarit nädalas.
Hackenschmidt oli täiskarsklane ega suitsetanud. Ta oli taimetoitluse radikaalse haru toortoitluse pooldaja . Ta mitte ainult ei söönud liha, vaid vältis ka keedetud või küpsetatud toitu.
Hiljem pühendus ta kirjandusele ning alates 1932 avaldas raamatud “ Peaaju tagandamine troonilt”, “See on sisimast”, “Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes”, “Eneseparandamine”, “Hoiakud ja nende suhe inimavaldustesse”, “Teadvus ja iseloom”, “Kolm mälu ja unustatavus” ning “Vormisolek ja teie ise”. Nii inglise kui saksa ajakirjanduses on arvatud, et filosoofi Hackenschmidti kuulsus on võrdväärne sportlase Hackenschmidti kuulsusega
Hackenschmidt suri 19. veebruaril 1968 St. Francise haiglas East Dulwichis Inglismaal.
Olulisemad teosed
„ Complete Science of Wrestling “ (1909) ehk „Täielik maadluse õpetus“
Sisaldab põhjalikku ülevaadet maadlusega seonduvast. Sealhulgas ka soovitusi toitumiseks ja treeningkava koostamiseks . Välja on toodud tehnikalisi kavalusi ja nippe vastase efektiivsemaks alistamiseks. On üks olulisemaid teaduslikke teoseid maadluse kohta. Antud raamat on avaldatud paljudes erinevates keeltes, leides kasutust ka tänapäeval.
„Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit “ (1936) ehk „Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes“ (eesti keeles on ilmunud ka pealkirja all „ Valitseda elu“, milles on kasutatud ka teist Hackenschmidti teost)
„Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega.“ (Tõlkija Katre Ligi)
„The Way to Live Health and Physical Fitness“ (1941) ehk „Eneseparandamine“.
Annab asjatundliku ülevaate jõutreeningust, ning sellest kuidas suurendada efektiivselt lihasmassi, treenides ja süües õigesti. Raamat tõestab seda, et jõutreeninguga seotud tõed on püsivad, ning tänapäeval tekkinud äärmuslikud treeningviisid ja toitumine, mis kujutab endast suurt hulka toidulisandeid ja valgupreparaate, vale. (Juhiks tähelepanu veelkord sellele, et Hackenschmidt oli toortaimetoitlane).
Filosoofilised seisukohad
Hackenschmidti filosoofiat võib pidada spordifilosoofiaks, kuid kindlasti saab tuua ka paralleele teiste eluvaldkondadega, kuna peamiseks pidas ta siiski tervislikke eluviise ja inimese pidevat vajadust ennast täiendada. (Tsitaat: „Minu sooviks on aidata inimestel oma raskustele silma vaadata ja oma elu pidevalt rikastada“.) Pessimistlikumad võivad ka väita, et Hackenschmidti teosed on tänapäeva eneseabi raamatute eelkäijad.
Hackenschmidti filosoofia põhiobjektiks on inimene, ning põhiprobleemideks inimese allakäik ja võitlus, mida inimene peab pidama isikulise iseseisvuse ja ainukordsuse nimel. Inimesega toimuvaid protsesse seletab ta ainelise (kehalise) ja psüühilise olemise tiheda seosena. (Tsitaate: „Psüühiline on tegelikult aineline , aineline olek või seisund on psüühilise seisundi tegelik väljendus “, "Tuleb meeles pidada, et kunst on alati kunstniku kehaseisundi ligikaudne väljendus".)
Hackenschmidtil on ka kindel arusaam üksikisiku ja ühiskonna suhtest . Nimelt väärtustab ta üksikut indiviidi. Meeskonna- ja kambavaimu süvenemises näeb ta lausa spordi allakäiku. Üksikisikule peab ta aga ohtlikuks meelelahutuskultuuri arengut. (Tsitaat: „Inimene peab olema eesmärk, teda kasutatakse aga vahendina“.) Ka rakusüsteemi käsitleb ta läbi inimese ja ümbruse keerukate suhete. (Hackenschmidti käsitlust rakusüsteemile võib pidada tõsiseltvõetavaks tänapäeva teadmistevaru arvestamata).
Tänapäeval
Tänapäeval, kui massimeedia ja ühiskonnanormid on välja kujundanud kindlad iluideaalid, mille poole suur osa meist püüdleb, on pädevad sporditeoreetikud vägagi vajatud. Eriti arvestades asjaolusid, et füüsilise koormuse osakaal linnaühiskonnas on väga väike ja pea kõikjalt võib leida kiirtoidukohtasid, mis sümbioosina on kujundanud igapäevased ebatervislikud elamisviisid. Vastukaaluks sellele on tekkinud mitmeid viise sportimiseks, just spordiklubide näol. Ka Hollywoodi kasvav trend on omada eratreenerit. Hackenschmidt paneb aga inimestele südamele, et igaüks peaks ise oma toitumise ja füüsilise vormi eest vastutama.
Oma veendumustelt oli Hackenschmidt taimetoitlane, tõestades seda, et ka ainult taimedest toitudes on võimalik kasvatada suuri lihaseid ja saavutada suurepärane vorm. Kui palju tänapäeva kulturiste või maadlejaid toitub ainult taimsest toidust? Mainimata fakti, et Hackenschmidt ajal polnud proteiinipreparaate, mis laiuvad tänapäeva poelettidel. Tasuks eeskujuks võtta ka tema karsklase eluviisi. Alkohol on siiski inimese kehale mürk. Kes teab, kas Hackenschmidt oleks jõudnud nii kaugele, kui ta oleks regulaarselt alkoholi tarbinud? Õnneks on ka praegu sportlaste ringkonnas levinud arusaam nagu pärast treeningut tarbitud alkohol on samaväärne trennis mittekäimisega.
Tänapäeva sportlastest järgivad Ironmani triatlonivõistluse viiekordne võitja Dave Scott ja tennisetäht Martina Navratilova.