50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketsid18
Õppematerjali autor
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Autorite Noored Koondis) Tegijad) Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D. Morti, Juku- Valeria Ränik, Heinsaar, Mika Kalle Raid Karl Martin Kalju Kruusa Keränen, Sinijärv, Jüri jt auliige: Kalju Ehlvest. Kruusa jt
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
platsile, kus nad tavaliselt olid. XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees pööstis ta. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Kasiinod on kõige hullem sõltuvust tekitav asi. Loodan, et see silmakirjalikus varsti lõpeb. · Ega Te ometi kunagi poliitikase ei kavatse minna? Praegu veel küll mitte · Kas sinu näitlejakarjääris on rolle või sündmusi, mille üle tunned piinlikkust? Miks? Mis teeksid uuesti? ja kui ei teeks, miks? Ma ei tunne ühegi tehtud asja pärast piinlikkust sest: Ei ole paremaid halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu. · Milline on parim argipäev Sinu jaoks? Ärkan, söön koos pojaga ja abikaasaga hommikust, sõidan teatrisse proovi. Kui proov lõpeb, siis ei ole telefonis mitte ühtegi vastamata kõnet ja ma saan rahulikult jõusaali minna. Siis saame perega kokku, sööme väljas lõunat aj jalutame. Siis lähen etendusele, see õnnestub. Ikka ei ole telefonis ühtegi vastamata kõnet. Lähen koju panen poja magama. Varsti lähen ka ise magama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid