Vanaaja kultuur (0)

Vanaaja Kultuurist ja Olustikust
Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III – II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta – mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus . Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni dešifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI – IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII – VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbariteks.Hellenismi aja järk hakkas aastal 330 – 146 enne meie aja arvamist. Algas Aleksander Suure Pärsia sõjakäiguga ja hiiglariigi tekkimisega mis pärast Aleksandri surmaga jagunes paljudeks omavahel võitlevateks riikideks. Ida – Maades rajati üle 70 uue linna ja palju uusi kultuurikeskusi. Rooma keisririigi jagunemisel 395. aastal meie aja järgi jäi Kreeka Ida – Rooma riigi ehk Bütsantsi koosseisu. Vana – Kreeka kultuurist ja olustikust klassikalisel ja hellenismi ajajärgul, mil kultuurisaavutused olid kõige esileküündivamad.
Homerose eeposed on „ Illias “ ja „Odüsseia“ ning Homeros on pime laulik. Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana – Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine . Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid , ajaloolised pärimused ja rahvalaulud. Väga kaua aega peeti Homerose eeposeid täielikult väljamõeldiseks ja kaunika muinaslooks. Homerose eeposed tegid suurt mõju teiste laulude tekkimisele.Homerose eepose järgi hakkas Faehlmann ja Kreutzwald tegema rahvapärimusi ja laule Kalevipojast (Eesti eepos ).
Eeposeid saab lugeda skandeerides.
Üheksa päeva nii pildusid meid kesk merd kalarohket hukatust ulguvad tuuled. Ent kümnendal siis juba saime lootosesööjate maale, kes lilledest toidavad endid . Kaldale läksime seal, vett värsket astjaisse tõime, kaaslased roogagi võtsid me kiirete laevade juures. Kui aga maitseda saanud me sööki ja jooki jo tarbeks, kaaslasi siis mina saatsin, et kuulaksid kaugemal järgi milline leibasööv hõim mehi seal elab paikades nendes. Kaks seks määrasin meest ning kolmanda heeroldiks kaasa.
Kreeka linnriigid kehtestasid esimesena maailmas kõiki vabu kodanikke üldharidusega. Sõna pedagoog on tulnud kreeka keelest. See tähendas tol ajal last juhtinud orja. Kasvatus spartas. Peloponnesose poolsaarel kaguosas paiknenud Sparta linnriik oli Kreekas üks suuremaid ning tugevamaid ning võim polises oli seal kuni 9000 spartaadi perekonnale .Spartaatideks nimetati Sparta täieõiguslikke kodanikke. Muidugi 14 – aastane laps pidi vastavalt esiaja läbi tegema vägagi karmi prooviaasta. 15 – 20 aastased lapsed kasvatuses olid esikohal sõjalised harjutused ning koorilaul . Alles 20 – aastaselt võis nooruk abielluda . Spartas oli ka üks tähtis osa tüdrukutele. Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 – 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed.
Ateena oli üks linnriikidest. Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike . Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja – ja tarkusejumalanna . Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon . Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater.
Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse.
See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts.
Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 – 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 – 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 – 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 – 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos . Müütide ja anektootide tegia on „ Historia “. Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides.
V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 – 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu „Retoorika“.
534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka etendustes oli vaid 3 meesnäitlejat. Koor koosnes tavaliselt 12-24 inimesest. Kui oli etenduse päev jäeti kõik tööd kõrvale ja mindi vaatama etendust. Kui ei olnud raha etendusele minna, siis said raha polisest. Lava koosnes: Teatronist, orkestrast, skeneest.