Kes otsib, ikka eksib teel Inimsoole on omane mitte kunagi rahul olla sellega, mis neil on, vaid otsida alati paremat, huvitavamat, rikkamat elu. Oma otsingutes satuvad inimesed tihti eksiteele, teevad vigu, kuid sageli ka parandavad neid. Faust oli õppinud erinevaid teadusi filosoofiat, arsti- , õigus- ja usuteadust, kuid ta ei olnud endaga ikka rahul. Tal oli palju õpilasi ja teda ümbritses palju teisi tarku inimesi, kuid ta ei suutnud tunda rõõmu oma teadmistest ning tundis, et ei oska inimestele näitada teed parema ja õigema elu poole. Faust otsis elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, pöördus ta maagia poole. Faust ütles, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurtis selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud
Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 ) Sündis 7 nov 1913 4 jaanuar 1960. I Aafrikas sündinud Nobeli laureaat. Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat. Raske lapsepõlv, õppis ülikoolis filosoofiat.1934 astus kommunistlikkusse parteisse, aasta hiljem astus välja. Asutas oma töölisteatri. Võttis osa vastupanu liikumisest. Moto: mässan, järelikult elan. 1957 sai Nobeli. Tuntuimad romaanid: ,,Katk," ,,Võõras," ,,Langus," ,,Caligula," ,,Sisyphose müüt" Gabriel Garcia Marquez Sündis 6 märts 1928 elab siiani. Kolumbia kirjanik. Aracatacas sündinud. Õppis Bogota ülikoolis. Töötas ajakirjanikuna. Sai tänu sellele reisida väga palju. 1999 diagnoositi tal lümfivähk
lõpuks viidi ta üle palatisse nr 6. Talumees Nüri, täitsa arulage näoga, rasvas vennike kes oli kaotanud juba ammu mõtlemise. Päris täpselt ei olnud aru saada kudias ta sinna sattus. Postitöötaja Blondiin, kavala näoga postkontori sortija. Pole võimalik tekstist aru saada kudias ta täpselt sinna sattus, ilmselt läks lolliks nagu ka ülejäänud teised. Ragini mõtted mis väljendavad elule alistumise filosoofiat: ,,Harilik inimene ootab head või halba väljaspoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt." ,,Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle." ,,Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab. ,,Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina
"Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suurepärane kriitika. Päevapoliitika naeruvääristamise kõrval õnnestus Swiftil luua üks kõigi aegade jõulisem mõistujutt võimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis näivad grotesksete perspektiivide tõttu veelgi sügavamatena. Selleks, et Swifti kriitilist filosoofiat mõista, tuleks tingimata lugeda romaani lühendamata versiooni. "Gulliveri reiside" populaarsus laste unejutuna poleks Swiftile kindlasti meeldinud. Ta ei osanud laste ja noortega midagi peale hakata. Olles ise alles noor inimene, koostas ta "Mõistliku elukorralduse reeglid", mille üks esimesi punkte oli: "Lapsi minu lähedale mitte lasta."
kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saavutanud tuntuse üle kogu Saksamaa, sealjuures ei olnud ta oma kodulinnast lahkunud kordagi. Tema peateos oli u
DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid
traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile
aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad.
Tänapäeva filosoofid Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda.
Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsinguna, ja seda väga lihtsal põhjusel: nimelt, tõde sõltub alati kasutusel olevast kontseptide süsteemist. Deluze ütleb veel, et tema jaoks on vajadus kontseptide järgi justkui mingi karjatuse vajadus ja ühtlasi tähendab see seda, et on mida karjatada. Mina tõlgendaksin seda umbes niiviisi, et kui keegi tunneb, et sees on midagi, mis vaevab või midagi, mis tahab ,,välja pääseda", siis ta peab
privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu, kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi abilisena, et hiljem võtta üle tema koht Meinigenis. Hans von Bülow astus positsioonilt tagasi 1885. Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober Schumanni ja Felix Mendelssohni mõjutustega, olles küllaltki konservatiived. 10. septembril 1894
Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene. Sel ajastul hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Õpiti ka hoolega loodust järgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Sellest ajast on pärit kunsti suurkujud nagu Da Vinci, Michelangelo, Dürer jne. Nende looming on hinnatud ja inimesi paeluv ka tänapäeval. Allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.para-web.org/viewthread.php
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul
Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas, kes kuulutati pärast surma pühakuks. Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks
Yann Martel „Pii elu“ Annemai Harak 11.klass Kirjanikust Yann Martel on 1963. aastal sündinud Kanadalane, kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine. Ta on käinud väga paljudes kohtades, alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Teose ülesehitus ● Teose esimene osa räägib taimetoitlasest poisi usulistest otsingutest ja üllatavatest leidudest. ● Teine osa räägib peategelase ohtlikust ja kurnavast 227 päeva kestvast seiklusest päästepaadis üle Vaikse ookeani. Peategelased ● Piscine Molitor Patel (Pii) – teismeline poiss ● Richard Parker - Bengali tiiger
Reklaamiteooria I Eksam Iseseisvate küsimuste läbitöötamine 5.09 SLIDESHOW I. Mis on mis? • CONTENT MARKETING = SISUTURUNDUS • Tarbija käitumise ja lojaalsuse mõjutamine. • Eesmärk kasvatada müüki. • BRAND JOURNALISM = BRÄNDI IMIDŽI LOOMINE • Kasvatab klientide teadlikkust. • Levitab brändi filosoofiat ja tõekspidamisi. II. Kuidas rakendub seadus präegustele turunduskommunikatsiooni võtetele? • Sisuturunduse puhul on seaduses märgitud, et tarbijat ei tohi mõjutada ebaeetilistel viisidel, nagu näiteks eakama sihtgrupi kergeusklikkuse ärakasutamine ning väitmine, et toode on loodussõbralik, teatud eriliste omaduste ning teaduslikult tõestatud faktidega, kui see pole tegelikult tõsi.
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19
Bertrand Russell 1872 - 1970 Elukäik Sündis 18. mail 1872 Walesis. Vanemad surid lapsepõlves. Ema siis, kui R. oli 2. a. ja isa siis, kui 4. a. Kasvatasid isapoolsed vanavanemad. Tema vanaisa John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Sbr peaminister. Õppis koduõpetajatega rangelt religioosses ja rõhuvas kodus. Asus Cambridge’i Trinity College’isse matemaatikat õppima. Hiljem õppis ka majandust ja filosoofiat. Elukäik Reisis palju ning õpetas erinevate koolides üle maailma. Nt pekingi ülikoolis. 1903. a. kirjutas oma esimese olulisema raamatu “Matemaatika printsiibid”. 1918. mõisteti kuueks kuuks vangi patsifistliku (põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada) artikli eest 1949. a. sai Teeneteordeni ja Nobeli kirjandusauhinna. Kirjutiste eest, milles ta käsitleb humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.
Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle õigsust teades saaksime anda filosofeerimisele enda jaoks hoopis teistsuguse, palju mõtestatuma, tähenduse. Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis ...
Liiv) TEOSED "Check out"(2001) Teose leheküljed sisaldavad pikki ja detailseid kirjeldusi uusrikaste laiast elust, kus esikohal on seks. Raamatust võib lugeda pisiasju sellest, kuidas peategelane lihtsalt ja otseöeldult hoorab. Raamatu filosoofilised mõtted keerlevad enamasti teema juures: ,,Mida vajab mees, et olla õnnelik ja rahuldatud?" ning sellele antakse lühike ja konkreetne vastus, suhu võtmist. Kuid, kas ikka saab öelda, et autor pole normaalne, kui sellist filosoofiat rajab? Selle peale tekib küsimus, mis üldse on normaalne? Raamatu mõte võikski peituda selles, et üks mees, antud juhul siis peategelane, otsib oma elust mõtet. Tal ei lähe kaua selle leidmiseks. Rumal oleks muidugi siinkohal küsida: "Mis see siis on?", sest vastus on ette teada, loomulikult kehalise naudingu saavutamine. (K.Ude) TEISED TEOSED Iseseisvupäev (1998) Ebanormaalne (2000) Läbi rahulike silmade (2001) Pangapettus (2002) Raha (2002) Kuidas Saada isaks (2003) ARVAMUSED
teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks? Maailma nägemus- ja kirjeldamisviise on mitmesuguseid
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib
katab enamiku oma riigi terasevajadusest ise. Väiksemamastaabiline rauatootmine toimub paljudes piirkondades. Haridus Kui lapsed saavad 6 aastaseks võivad nad minna kas avalikku või privaatlasteaeda. Ka põhikoole on kahte tüüpi avalikke ning privaatseid. Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud lastele vanuses 715 a. Haridus Põhikoolis õpetatakse türgi keelt, matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat, kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. 8. klassi lõpus peavad kõik õpilased tegema sajast küsimusest koosneva eksami keskkooli sisseastumiseks. Haridus Testi tulemuste põhjal paigutatakse õpilased erinevatesse keskkoolidesse. Keskkool kestab 4 aastat, mõnedes koolides on ka üks lisaaasta inglise keele eriõppeks. Kõrgkooli astumiseks peavad õpilased
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi...
juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis. Joonis 1 Diego Velazqueze autoportree (Wikipeedia, 2009). 3 Elulugu Sündis perre esimese lapsena. Kuna hispaanlastel oli komme panna esimesele poisslapsele perekonnanimi ema järgi, et säiliks varandus, siis saigi ta ema järgi Velazqueziks. Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli. Aga siiski juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Velazquez õppis järgemööda kahe tuntuma meistri Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel, ei mänginud nad olulist rolli. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Abielust sündis kaks tütart, kellest küll üks suri üsna pea peale sündi.
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles ta õigusteaduse doktori kraadi
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse
Olles sunnitud elatist teenima, sõlmis Enzo Mari lepingu Itaalia plastiktooteid tootva firmaga Danese, mille jaoks pidi ta välja töötama erinevaid masstoodangu produkte. Esimene projekt, mida Mari firma jaoks tegi, oli puzzle loomadega, mis märgib Daese ja Enzo Mari koostöö algust, mis kestis veel ka 60ndatel aastatel. Disaineri eesmärk oli luua masstoote esemeid, mis oleksid ilusad vaatada ja mõnusad katsuda ning mis täidaksid täielikult oma funktsiooni. Oma filosoofiat nimetas ta ,,ratsionaalseks disainiks" ja oma väljatöötatud loomingu kohta ütles ta, et need konstrueeritud ja viimistletud nii, et nad vastavad täielikult eesmärgi funktsionaalsusele. Mari jätkas oma eksperimentaalset tood ka teistes visuaase kunsti valdkondades luues ka Nuova Tendenza kunstirühmituse 1963 aastal. Samas oli ta ka väga produktiivne disaineri töös. 1962 aastal alustas ta tööd Danese'i firma signatuurmaterjaliga
(18.05.1889-14.05.1974) Jacob Levy Moreno sündis 18. mail 1889.a. Bukarestis, Rumeenias. Juba 18-aastasena lõi Moreno üliõpilaste sõpruskonnaga "loomingu, kohtumiste ja nimetute usundi ühingu" eesmärgiga aidata vaeseid ja põgenikke. Religioon oli tema elus tähtsal kohal ning kindlasti olid tema kujutlusvõime ja mõtted ülikooliaastatel sellest mõjutatud. 1909.-1910.a. õppis Moreno Viini Ülikoolis filosoofiat ning 1910.-1917.a. jätkas ta õpinguid arstiteaduskonnas. Nendel aastatel alustas ta uurima spontaansust. Laste mängulisuse jälgimisel tekkis tal idee spontaansusest ja loovusest kui olulistest mõjuteguritest isiksuse kujunemisel ning see saigi aluseks tema encounter-filosoofiale, mis ühendab psühholoogia, religiooni ja mitmed teisedki inimese isiksusega tegelevad valdkonnad."Oluline polnud see, mida ma neile rääkisin ehk see lugu ise, vaid tegevus, salapära atmosfäär,
filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. Terve tema elu, äärmiselt vaene välimiste sündmuste poolest ainult paar korda lahkus Kant kodulinnast, iialgi ei lahkunud kodulinna kreisi piiridest on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla edasipüüdmise eeskujuks. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema vaimsed huvid olid väga mitmekesised: puhtfilosoofiliste distipliinide kõrval matemaatika, füüsika, füüsiline geograafia, antropoloogia, usu- ja kunsti- filosoofia, poliitika jne.- ja igal alal leiame tema juures uusi tähtsaid, sagedasti geniaalseid
Värssides on ära tunda Enno maailmapildi teosoofiline alus. Oma esikkogus olid tähtsal kohal igatsuslaulud. Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks
· hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima. · rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid · teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli. · koolis omandati kirjatarkuse alused ning sellega haridus reeglina piirneski. · suursugustes peredes, kus taheti, et poega saaks tähtsale riigitööle siis saadeti ta edasi õppima. õpiti kreeka ja ladina keelt, kreeke ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kalender · kuni vabariigi lõpuaegadeni kehtid roomas kuukalender · aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud · alates 2. saj eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus · lõplikult korraldati rooma kalender ümber Caesari korraldustel u.1. saj eKr. · kuukalender aswndus päikesekalendriga mille põhimõtted kehtivad tänapäevani
hulgas suur autoriteet. Marxisid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. 1830. aastal astus Marx Trieri gümnaasiumisse, kus ei paistnud silma erilise edukusega. Kuid seal, kus õpilastelt nõuti loomingulist iseseisvust, oli noor Marx esimesel kohal. Bonni ülikoolis õppis Marx isa mõjutustel õigusteadust, kuid jättis õppingud pooleli- teise semestri pealt Siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus hakkas õppima filosoofiat . Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajalehe "Rheinische Zeitung" kaastöölise ja toimetajana, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma.
Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid
inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk arvata ka olemise põhiprintsiipide ja olemise viiside ning põhjuste ja substantside uurimise. Ent "Metafüüsikas" on juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Metafüüsika valdkonnad Hegeli järgi. Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi,
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisni...
Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise
mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid
Renessanss (14-16 saj) · Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd`. · Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi
Valimised toimuvad viie aasta järel. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. 3 Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio
valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated tuginesid jakobiinide ideoloogiale,traktaat ´´´Arutlus teadustest ja kunstidest´´,ühiskondliku korra aluseks oli eraomand, arvas et vabariik on sobiv, samas kahtles selles. John Milton- ideoloog,inglise luuletaja, tema arvates kuulus trükivabadus inimõiguste
vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus. Eksistentsialistide mõtlemine on selletõttu alati väga isikliku, elamusest määratud värvinguga. Alati on see mingist piirist ülehüppamine, millegi viimse küsimuse alla panek. Üldiselt tuleks sõna eksistentsialism kasutada teatud ettevaatusega. Sartre nimetab ennast ise eksistentsialistiks. Jaspers kasutab sõna eksistentsiafilosoofia. Heidegger seevastu aga ei soovi selliselt oma filosoofiat kirjeldada. Tema jaoks on "eksistentsianalüüs" üksnes esimene samm ulatusliku olemisküsimuse ontoloogiale. Selletõttu võiks teda käsitleda ka iseseisvana.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
ega ühineda kõik jõud. Juhitakse tähelepanu kahele asjale. Esiteks võivad noored võivad laita vanemaid kui nad üritavad midagi uut teha, sest see võib olla parem, selline tee rajamine on õiglane, sest sellel puudub mõjuvõim. Teiseks ütleb Bacon, et filosoofia mida tema kuulutab ei tule kasuks praktilises elus. Öeldakse, et filosoofilised koolkonnad ei ole üksteisega sõjas vaid täiendavad teineteist, samas leides et tema kuulutatud filosoofiat on raskem inimeste hõlmata. Teksti peamine mõte on, et ta kutsub üles oma mõttemaailma muutma õppides asju sügavamalt tundma ja alles siis kasutama oma otsustusvõimet. I aforism Inimene on loodusest täielikult sõltuv. Ta suudab loodust ära kasutada millegi tootmiseks ainult nii palju, kui ta seda on uurinud ja selle peensusi tunneb. Näiteks varem ei teatud, et niisugune asi nagu uraan on olemas, nüüd kui on seda uuritud ja suudetakse sellest lausa aatompomme teha. II aforism
· Kunst kunsti pärast!
· Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele
sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
· Ülim eesmärk peegeldada autori sisemisi tajumisi
· Lugeja/vaataja oma tõlgendus
Sümbolistlik luule
· Tavatu sõnade moodustamine, kord kohmakas,
paindlik, salapärane, ootamatu katkestamine
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
Hariduse areng Rootsi ajal. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist Kool 18. sajandi II poolel Katk viis rahva väljasuremise äärele, kogu maal jäi ellu umbkaudu 150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja
Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, eliidi jaoks sai tähtsaimaks oskus relvi käsitleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
