Itaalia uurimustöö (0)

AUDENTESE ERAKOOL
Itaalia
uurimustöö
Koostaja : Ardi Randlaht
Klass: 10.D klass
Juhedaja: Tiina Kapten
Sisukord
Tiitelleht ..................................................................................1
Sisukord...................................................................................2
Üldiseloomustus......................................................................3
Üldandmed..............................................................................4
Looduslikud tingimused...........................................................4
Põllumajandus..........................................................................4-5
Loodusvarad ..............................................................................5-6
Majanduslik arengutase............................................................6
Kasutatud kirjandus...................................................................6
Üldiseloomustus
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega.
Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart . Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik.
Itaalial on kahekojaline parlament ülemkoja senati (Senato della Repubblica) ja saadikutekojaga (Camera dei Deputati). Valimised toimuvad viie aasta järel.
Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism , mood, masinaehitus -, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad.
Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss . Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli , Dante , Leonardo da Vinci ja Galileo.
Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot , Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning režissöör Federico Fellini .
Üldandmed
Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma , president itaalias on Girgio Napolitano, peaminister Silvio Berlusconi , Pindala 301 230 km² , rahvaarv 59 829 700, rahvastiku tihedus 198,5 in/ km² , Iseseisvus 17. Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d’Italia, usund on katoliiklus.
Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet).
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks.
Looduslikud tingimused
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid . Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Põllumajandus
Kliima poolest on Itaalial ideaalsed eeldused põllumajanudse arendamiseks , aga kuna maastik on mägine ja kivine siis on raske seda künda ja tegeletakse peamiselt puuviljade kasvatamisega , põllumajanduse arendamiseks Itaalias on vaja rajada niisutussüsteme, luua paremad vahenid maa harimiseks ja rahavast meelitada põllumajandusega tegelemiseks . Itaalias on kergem loomi kasvatada, just veiseid kes saaavad mägisel maal hakkama .
Itaalias oleks vaja rohkem rõhku panna mõlemale põllumajanduse harule nii looma-, kui taimekasvatusele.
Itaalia saastab tänu loomakasvatusele atmosfääri mis tekitab osooniauke, metaangaas lagundab osoonikihti.
Loodusvarad
Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas , marmor, asbest , pimss, püriit, maagaas.
Kliima
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Itaaliat mõjutab suuresti tema mereline asend, mis tõttu on seal seal rohkesti sademeid, suviti on natuke jahedam kui kesk lähistroopilises kliimavöötmes ja talviti soojem sest meri jahtub aeglasemini maha, kui Maa pindmine kiht.
Majanduslik arengutase
Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka.
Itaalia on alati olnud kõrgel positsioonil oma majanduslikult arengult kuna, tal on olnud väga head territoriaaalsed tingimused ja kaubateed teiste riikidega.
Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
7