Richard strauss (1)

Richard Straussi varajane elu

Richard Strauss sündis 11. juuni 1864 Saksamaal, Münchenis. Richard Straussi isa oli Franz Strauss , kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt.
Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat -tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist.
1874 . aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti.
1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu , kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi abilisena, et hiljem võtta üle tema koht Meinigenis. Hans von Bülow astus positsioonilt tagasi 1885.
Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober Schumanni ja Felix Mendelssohni mõjutustega, olles küllaltki konservatiived.
10. septembril 1894. aastal abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni eelistas Richard Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile.

Looming

Straussi stiil hakkas muutuma pärast kohtumist Alexander Ritteriga, kes oli tuntud helilooja ja viiulimängija ning Richard Wagneri vennatütre abikaasa. Ritter oli see, kes rõhus Richard Straussi jätma selja taha konservatiivse stiili, mida viimasele lapsepõlves peale suruti, ning alustada varjunditega luule kirjutamist. Samuti tutvustas Ritter Straussile Wagneri esseesid ning Schopenhaueri kirjutisi. Strauss jätkas Ritteri ooperite dirigeerimist ning hiljem kirjutas Ritter luule, mis põhines Straussi enda loomingus „Surm ja kirgastumine“. Selle äsja avastatud huvi resultaadiks oli Straussi esimene tükk, mis näitas tema täiskasvanulikku iseloomu ja karakterit - „Don Juan “, nagu ka „Surm ja kirgastumine“ (1888–1889).
Sellele järgnesid:

• „ Till Eulenspiegel“ („Till Eulenspiegels lustige Streiche“) (1894–95),
  
• „Zarathustra keel“ (1896)
  
• „Don Quijote “ ( 1897 )
  
• „Kangelase elu“ (1897–98)
  
• „Kodusümfoonia“ ( 1902 –03)
  
• „Alpisümfoonia“ (1911–1915).
  

19nda sajandi lõpul pööras Strauss oma tähelepanu ooperile. Tema kaks esimest katset antud žanris olid „ Guntram “ (1894) ning „Feuersnot“ (1901). Neid peeti kõlbmatuteks ning need sattusid suure kriitika alla. Siiski, 1905 aastal lõi ta teose “Salome” (mis põhines Oscar Wilde 'i näidendil). Antud teose reaktsioon oli kirglik ja heakskiitev. Esietendus oli suur õnnestumine.
Kui aga see avati Metropolitani ooperis New Yorkis , oli publiku protestikisa nõnda suur, et see suleti kohe pärast sedasamust etendust. Kahtlemata oli see suuresti tingitud temaatikast ning Oscar Wilde'i halvast mainest seoses viimase ebamoraalse käitumisega. Siiski, mõned negatiivsed reaktsioonid võisid tuleneda Straussi dissonantsi kasutuslaadist, mida oli tollal ooperimajades väga harva kuulda.

Teosed

Sümfoonilised poeemid : macbeth, don juan, don quijote, kodusümfoonia.
Ooperid : guntram, Salme, elektra , roosikavaler, intermezzo, daphne , danae armastus, capriccio.
Balletimuusika: legend josephist, vahukoor .
Muud orkestriseaded: sümfoonia d- moll , süit orkestrile, jaapani festivali muusika.
Koori- ja vokaalmuusika : kaheksa laulu viimastest lehtedest, cäcilie, salajane palve , hällilaul jne.

Richard Straussi hilisem elu

1933-nda aasta novembris nimetas Joseph Goebbels ta Muusika impeeriumikoja presidendiks. Paraku oli ta segase poliitilise olukorra tõttu aga sunnitud oma ametipostilt lahkuma .
Aastal 1948, kirjutas Strauss oma viimase töö, Neli viimast laulu sopranile ja orkestrile, teadaolevalt Kristen Flagstadi silmas pidades. Tema andis kindlasti selle esimese esinemise ning seda ka salvestatid, kuid salvestuse kvaliteet oli liiga halb. It is available as a historic CD release for enthusiasts. See on ka huvilisetele saadaval ajaloolinsel CD-l. Kogu oma elu
kirjutas ta laule, kuid need kuuluvad tema kõige tuntuimate palade juurde („Pühendus“, „Cäcilie“, „Homme!“ ja „Kõik hinged “). Kui võrrelda Straussi tööd nooremate heliloojatega võib Straussi harmooniline ja meloodiline keel hetkel vanamoeline tunduda. Siiski, laulud ja loon luule on alati olnud publiku ja esinejate seas populaarsed . Strauss ise kuulutas 1947-ndal aastal „Ma ei pruugi olla esmasklassiline helilooja, kuid ma olen esimeses klassis teise klassi helilooja!“
Richard Strauss suri 8. septembril 1949, Saksamaal, olles kaheksakümne viie aastane. Georg Solti, kes korralas Straussi 85-nda sünnipäeva pidustusi juhtis ühtlasi ka orkestrit Straussi matustel.