Renessanss (14-16 saj) (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Renessanss
(14-16 saj)

Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd‘.
Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat .
Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina.
14. saj. roomakatoliku kirik kriisis .
Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes)
Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest.
Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci)
Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas ( keskaeg arutles selle üle, mis on õige).
Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust.

Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal.

Madalmaade polüfoonia ajastu.
Muusikas ilmalike žanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike žanrides.
Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.)
14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga.
14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke.
Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks

Uue stiili jooned:

Uus kõlaideaal – kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi , siis nüüd tertsi ja seksti.
Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika , hääled luuakse koos.
Hääled hakkavad üksteist jäljendama.
Muusika on enam seotud tekstiga . Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist, sõnad inspireerivad muusika tundelisi ja vahel ka piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid.
Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm.
Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia , mille liigendus seotud hingamisega

14. sajandi muusika
Ars Nova

Uusaegne kultuur väärtustab uut.
Teame juba nimesid , teose tähendus muutub. Loomingu ja autori vahel isiklik vahekord .
Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320- 1380 .

Muutused muusikažanrides:

Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi.
Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks.

Guillaume de Machaut
u 1300-1377

Elu seotud Reimsi linnaga.
Poliitiline karjäär.
1340 kanoonik Reimsi katedraalis.’
Oma ajasti suurimaid luuletajaid .
Heliloominguga alustas küpses eas.
Viis väljakujunenud stiili täiuseni.
Kõige keerulisemad motetid (säil. 23)
Motett “Quant en moy”

Ratsionaalsus , matemaatiline kord.
Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus.
Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele

Ilmalik laul – nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis .
Neljahäälne missatsükkel – tema kuulsaim teos – esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. 6 osa.
Gloria missast “La messe de...”

Muusika 14. sajandi Itaalilas
Trecento

Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil.
Madrigal – itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus
Teine põhivorm on caccia ( jaht ), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält “jahivad” teineteist.
Suurkuju pime muusik Francesco Landino
Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud.
Ballata “Non avra ma pieta”

Madalmaade muusika
15.-16. sajandil

Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid , hollandlased ja prantslased .
John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril ; faux bourdon ‘vale saatehääl’, heakõlaline stiil.

Uued žanrid:

Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel.
Teiseks põhižanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul.
Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles.

Madalmaade koolkond:

Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv.
Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine
Imitatsiooniline polüfoonia – hääled üksteist jälendama, kasutades sarnaseid kujundeid.
Guillaume Dufay, säilinud 200 teost (missa osad, motetid, hümnid; pr. keelsed šansoonid.
Motett “Nuper rosarum flores ”
Chanson “La belle se siet”
Hümn “ Veni Creator Spiritus ” (harmoniseeritud)
Johannes Ockeghem ( u 1420 -1497); tegutses Prantsusmaal; õpilased; üks kuulsamaid teoseid reekviem-missa.
Jacob Obrecht (u1450- 1505 ); tunnustati kui Euroopa üht suuremat heliloojat; looming peamiselt kiriklik; kõrgrenessanssi vormiselgus.
Stat ein meskin

Josquin Desprez
(u1440-1521)

“muusikute vürst”, kes avas teiste silmad
Tegutses Itaalias ja Prantsusmaal.
Paljud tema teosed trükiti juba tema elu ajal.
Säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu.
Tasakaalustatud ja selge vorm, samas isikulaadne väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne.

Ave Maria, gratia plena , Dominus tecum , benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui Iesus. Sancta Maria mater Dei, ora pro nobis peccatoribus, nunc , et in hora mortis nostrae. Amen .
(Ole tervitatud, Maarja, täis armu , Issand on sinuga; õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili Jeesus. Püha Maarja, Jumala ema, palu meie patuste eest nüüd ja meie surma tunnil. Aamen. )

Anonymus chanson “L’ homme arme”
Kyrie missast “L’ homme arme”
Chanson “Mille regrez”

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ryth110 Õppematerjali autor

renessanss (14-16 saj)

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanss (14.-16. saj)

Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14

Muusikaajalugu

rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline

Muusikaajalugu

doc

RENESSANSS

MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid"

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu 5.-16.saj

Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke 1163 alustati gooti stiilis Norte-Dame´i ehitust Leoninuse tegevusaeg jääb 12.saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks

Muusikaajalugu

doc

Renessanssi asjastu muusika

sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1 · Alus uuele rütmisüsteemile · Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa)

Muusika

doc

Renesanss

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev

Muusikaajalugu

doc

Renessanss muusikaajalugu

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,

Muusika ajalugu

doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

*juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus. 4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi.

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid