DAVID HUME
Kasvas üles Shotimaal
Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism.
Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud,
et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud
filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui
teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline
peateos Traktaat inimloomusest ,
mille idee ta sai juba 15-aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval
avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset
esseistikat.
Mõtlejana skpetiline ja karm
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mrmargus
Õppematerjali autor
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid"
ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale,
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus
Õpetaja ei paljasta enda seisukohti- ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoof kui vaimne ämmaemand, seda on Sokrates: tema töö on teistele sünnitusabi anda, mitte ise sünnitada. Sokratese puhul eristub filosoofiline tegevus mõistemääratlusena. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistele. Mis on teadmine? Filosoofia üks osa on tunnetusõpetus- teooria sellest, mis on teadmine. Selle filosoofia erivaldkonna algallikas on Sokratese küsimus. See vastus nõuab teadmist ennast. Ta pärib seletust, põhjust ja mõistuspärast analüüsi asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Nii ei saa teadmine olla vaatlus. Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. Sokrates filosoofi musternäidisena
mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele
ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid