Rene Descartes, filosoofia, ettekanne, elulugu ja vaated (0)

Rene  Descartes
Greete  Hiiemäe,  Karolin  Alliksaar
12  humanitaar
Frans  Hals  - Portret van René Descartes
Elu ja looming
Sündis 31.märts  1596  Tours’i lähedal La 
Haye’s;
Isa oli  jurist , ema suri aasta peale Rene 
sündi;
Umbes 10.aastasena saadeti poiss La 
Fleche’i jesuiitidekolleegiumisse Anjous;
Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis 
Descartes lühikest aega Poitiers’ ülikoolis, 
mille lõpetas juristina.
Elu ja looming
Perekondliku traditsiooni kohaselt läks 
sõjaväkke;
Reisis palju väga palju läbi Euroopa;
 Kohtumine  arsti ja loodusteadlase Isaac 
Beckmanniga ajendas meest teadusega 
tegelema;
Aasta 1619 Ulmi lähistel – unenäod, mis 
annavad mõista, et tema kutsumus on 
teadlane  olla.
Elu ja looming
Õpetus ideedest – on olemas  kolm rühma 
ideid;
Esiteks sünnipärased ideed;
Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed;
Ja  kolmandaks  meie endi poolt 
moodustatud ideed. 
Elu ja looming
Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning 
puutus kokku matemaatik  Marin  Mersenne’i 
ja tema ringkonnaga;
Sel ajal tegeles  optika , algebra ja 
tajuteooriaga;
1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus 
töötas oma teoste kallal;
Elu ja looming
Esimene avaldatud teos, 1637, “Arutlus 
meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja 
tõe otsimiseks teadustes”;
Aastal  1641  järgnes tema peateos 
“Meditatsioonid  esimesest  filosoofiast”;
Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia 
printsiibid.
Elu ja looming
Elu lõpul kolis Stockholmi, et õpetada 
Rootsi kuningannale filosoofiat;
Haigestus kopsupõletikku ja suri  1650 .aasta 
talvel 54-aastasena.
Descartes’i vaated
 Arvas , et igasuguste õpingute eesmärgiks 
peab olema intellekti arendamine, vaimu 
kultuur ja oskus väljendada hästi 
argumenteeritud  ja tõeseid otsustusi;
Eeskujuks pidas ta matemaatikat;
Eesmärgiks oli luua selline filosoofia, mis 
oleks sama range kui  matemaatika  ja mis 
oleks vundamendiks kogu teadushoonele.
Descartes’i vaated
Teaduse ühtsuse idee – kõik teadused on 
niivõrd tihedalt omavahel seotud, et 
lihtsam on neid uurida seoste kaudu;
Selle idee illustreerimiseks kasutas võrdlust 
puuga ;
Teadushoone juurteks on filosoofia, tüveks 
füüsika, oksteks aga kõik teised teadused, 
tähtsamad neist  rakenduslik  mehaanika, 
eetika  ja meditsiin. 
Descartes’i vaated                 
Filosoofi ühendas Baconi ning teiste 
empiristidega see, et keskaegsele 
skolastilisele teoretiseerimisele vastandati 
praktiline teadus;
Selle ülesandeks on  inimelu  paremaks 
muutmine, mis võimaldab inimesel saada 
tõeliseks valitsejaks ja peremeheks. 
Descartes’i vaated
Pani kirja neli reeglit, millest peab kinni 
pidama  tunnetuse  lähtealuse leidmiseks ja 
tõe tunnetamiseks;
Esimene reegel: tõene on vaid see, mida 
tunnetatakse selgelt ja ilmselt;
Teine reegel: iga tekkinud raskus tuleb 
jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi 
võimalik.
Descartes’i vaated
Kolmas  reegel: nõuab mõtlemise 
korraldamist;
Neljas reegel: kõigist uurimisvaldkondades, 
mille vastu tuntakse huvi, tuleb koostada 
faktide, hüpoteeside, süsteemide ja 
avastuste kirjeldus ja täielik  loetelu .
Tõe tunnetamise  eelduseks  on kohustus 
nendest  reeglites kinni pidada.
“ Cogito , ergo sum.”
“But what then am I? A  thing  that thinks. What is 
that? A thing that doubts,  understand , affirms, 
denies, wills, refuses, and that also imagines and 
senses.” 
“Discours de la methode”
Arutleb: ükski meeleline tajumus pole 
tõsikindel; ma ei tea  sedagi , kas mitte mõni 
kuri vaim ei mana maailma mulle 
pettepildina silma ette; ja kust ma peaksin 
teadma, kas see kõik, mida ma tajun, pole 
mitte unenägu?
Aastal 1641 ilmunud “Meditatsioonides 
esimesest filosoofiast” mõtleb Descartes 
lõpuni mõtte, mida ta eelnevas teoses juba 
alustanud oli.
Jumal
Oma mõtetest leidis Descartes kujutluse täiuslikust 
olendist – Jumalast;
See mõtteline kujutlus on, sest ma mõtlen teda, 
kuid ta ei saa pärineda minult, sest ma olen 
ebatäiuslik. Ja täiuslik ei saa lähtuda ebatäiuslikust 
– see on  aksioom , mis pärineb Descartes’i poolt 
muidu põlatud antiik- ja skolastilisest traditsioonist. 
 Filosoof  leidis, et järelikult peab siis väljaspool teda 
olema Jumal, kes oma täiuslikkuse tõttu meid petta 
ei saa, vaid annab võimaluse tunnetada, siis ei saa 
see olla illusioon – sul on keha, sind ümbritseb 
loodus ja 2+2=4.
Jumal
On substants ehk see, mis ei vaja oma 
olemasoluks midagi peale iseenda;
Peale Jumala on veel relatiivsed substantsid: vaim 
ja keha, mis vajavad oma olemasoluks Jumalat;
Vaimu põhiomaduseks on mõtlemine ehk cogitatio. 
Keha põhiomaduseks aga ulatuvus ehk ex tenrio.
 Ulatuvuse moodused – asend, kuju, liikumine. 
Mõtlemise moodused –  kahtlus , osutamine, tahe ja 
tundmus., see on teadvus.
Need kaks on teineteisest täiesti sõltumatud. 
Nende tundmuste kandjad  peavad samuti täiesti 
sõltumatud olema. 
Kasutatud kirjandus
Kirjandusarhiiv. 2009. Rene Descartes’i 
filosoofiast. 
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=300 
 Grauberg , Ene; Kivinurk, Kiira 1991 
“Maailm. Tõde. Vabadus”.  Tallinn: Valgus. 
Jakoby,  Edmund   2003 “50  klassikut . 
Filosoofid” . Tallinn: TEA kirjastus.
Täname kuulamast! 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Elu ja looming
• Elu ja looming
• Elu ja looming
• Elu ja looming
• Elu ja looming
• Elu ja looming
• Descartes’i vaated
• Descartes’i vaated
• Descartes’i vaated
• Descartes’i vaated
• Descartes’i vaated
• Slide 14
• “Discours de la methode”
• Slide 16
• Jumal
• Jumal
• Kasutatud kirjandus
• Täname kuulamast!