Kirjanduse konspekt 12.klass (0)

KONSPEKT
Marcell Proust
10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: „ Kadunud aega otsimas“ . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 „Svanni armastus“ , „Soodam ja Gomorra “. Seda nimetatakse impressionismiks.
Virginia Woolf ( 1882-1941 )
Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 „ Jakobi tuba“ . Loobus korrapärasest süžeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu „Oma tuba“. 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan „ Dalloway “. „ Tuletorni juurde „ – seda peetakse tema esindusteoseks.
James Joyce ( 1882-1941 )
Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust . Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu „Kammermuusika“. Esimene proosateos „Dublinlased“ 1914. 1918 näidend „ Pagulased “. 1922 peateos „Ulysses“. Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 „Finnegans Wake“. Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta.
Franz Kafka ( 1883-1924 )
Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee „Kiri isale “. Õppis Praha saksagümnaasiumis germanistikat, ja isa sunnil Praha ülikoolis õigusteadust. Oli 3 korda kihlatud kuid ei abiellunud kunagi. Suri Viini lähedal tuberkoloosi. Tema eluajal ilmusid ainult novellid ja esseed . Testamendiga keelas oma teoste avaldamise.
Novellid: „Aruanne akadeemiale“ , „Seaduse ees“ , „ Jahimees Gracchus“, „ Metamorfoos “.
Looming: võõrandunud, maagiline realism , esimene absurdikirjanik, ei kasutanud romaanides vormiuuendusi.
Thomas Mann ( 1875-1955 )
6 juunil 1875 Lübeckis ja suri 12 august 1955 Zürichis. Kirjanik Heinrichi vend. Poeg Klaus oli ka kirjanik. „Mifisto“ – romaan ( 1906-1949 ) – Klausi eluaastad . Reisid palju koos. Heinrich oli sõja vastu, kuid Thomas pooldas seda. 1929 sai Nobeli preemia. 1933 võeti temalt kõik aunimetused ja saksa kodakondsus. Elas šveitsis, Prantsusmaal ja USA’s. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tšehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last.
Looming: 1901 „ Buddenbrookid“ Nobeli preemia
„ Kuninglik kõrgus“
„Võlumägi“
„ Lotte Weimaris“ ( Goethe ainetel )
„ Joosep ja tema vennad“ ( Piibli ainetel )
„Dr Faustus“ ( Peateos )
„Seikleja Felix Krulli pihtimus“
Hermann Hesse ( 1877 -1962 )
Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri šveitsis. Isa on sündinud Paides. Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits . Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine , psühhoanalüüs ja humanism . Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli luulekogu „Astmed“.
Romaanid : „Stepihunt“
„Klaaspärli mäng“
„ Siddharta “
„Hommikumaaränd“
Ernst Hemingway
Sündis 21.juulil 1898 Chicagos ja suri 2.juulil Idahos. Oli arsti poeg. Peale keskkooli töötas ajakirjanduses. Osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas Itaalias kiirabiautojuhina. Aasta pärast tuli tagasi, haavatuna. Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA’s. 1921 läks Euroopasse – saatis reisikirjandusi.
„Pidu sinus eneses “, „Mehed ilma naisteta“
1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel.
Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane „Hüvasti, relvad“
Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha.
Nobeli preemia 1954.
Erich Maria Remarque (1898 – 1970 )
Paul Remark
Sündis 22 juuni 1898 Saksamaal ja suri 25 septembril 1970 šveitsis. Kuulus kadunud põlvkonda. Koolipoisina läks esimesse maailmasõtta. Sai mitu korda haavata . Pärast sõda töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. 1931 läks elama šveitsi. Võeti ära kodakontsus ja tema teoseid põletati. Elas ka USA-s. 1929 saavutas maailmakuulsuse romaaniga „Läänerindel muutuseta“ (samal aastal tõlgiti eesti keelde). 1939 tehti sellest I filmiversioon .
„Kolm sõpra“
„Lissaboni öö“
„Aeg antud elada, aeg antud surra“
„Must obelisk“
„ Taeval pole soosikuid “
„ Varjud paradiisis “
Näidend „Lõpp- peatus “
Tsitaadid:
„Ka allakäigul on oma sihikindlus“
„Ükski tõusja ei usu, et kukub “
„Naisi tuleb jumaldada või maha jätta“
Francis Scott Key Fitzgerald
Suri 1940. 20 sajandi 20 tuntuima hulgas. Nime päris isapoolselt sugulaselt, kes on USA hümni autor. Sündis katoliiklikus peres. Kirjutamisega alustas varakult. 13 aastaselt ilmus esimene tekst kooliajalehes. 1913 läks Printzetoni ülikooli, kus kirjutas esimese romaani „ Romantiline egoist “, mida kiideti aga ei avaldatud. Pettus ja läks sõjaväkke. Armus kohtuniku tütresse Zeldasse, põgenesid New Yorki , et rikkaks ja kuulsaks saada. Ei läinud nii nagu algul sooviti ja Zelda katkestas kihluse. Francis läks koju tagasi ja avaldas romaani teise nimega „Teisel pool paradiisi“. Siis tuli tuntus ja Zelda abiellus temaga. Kirjutas uue romaani „Ilus ja neetu “. Sõbrad kutsusid neid „Oma generatsiooni printsiks ja printsessiks“. 1924 kolisid Prantsusmaale, kus suhtles Hemingwayga. Romaan „Sume on öö“. Lõpetas peateose „Suur Gatsbi“. 1932 sai Zelda närvivapustuse, kuna tekkisin probleemid ja Francisil alkoholiprobleemid . 1937 läks Holliywoodi, kus alustas viimast romaani „Viimane magnaat“, kuid suri paari kuu pärast südamerabandusse.
William Faulkner( 1897 – 1962 )
William Guthbert Falkner
Keskkool jäi pooleli . Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist. Oma kuulsaima romaani „Kui ma olin suremas“ kirjutas elektrijaamas kütjana töötades öövahetuses kuue nädalaga. Õppis 1918 Kanada Briti lennukoolis. 1925 reisis Euroopas. 20 sajandi üks kõige raskemini loetavamaid kirjanike. Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid.
Auhinnad : Nobeli preemia 1949
Pulizer 1955, 1963
Looming: „Hälin ja raev “
„Kui ma olin suremas“
„Augusti valgus“
„Mine tagasi, Mooses “
„Linn“
„Põuane september“
„Yoknapatawpha vana aeg“
„Yoknapatawpha uus aeg“- mõtles selle maa ise välja.
Albert Camus ( 1913-1960 )
Sündis 7 nov 1913 – 4 jaanuar 1960. I Aafrikas sündinud Nobeli laureaat. Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat. Raske lapsepõlv, õppis ülikoolis filosoofiat .1934 astus kommunistlikkusse parteisse, aasta hiljem astus välja. Asutas oma töölisteatri. Võttis osa vastupanu liikumisest. Moto : mässan, järelikult elan. 1957 sai Nobeli.
Tuntuimad romaanid: „Katk,“ „Võõras,“ „Langus,“ „Caligula,“ „ Sisyphose müüt“
Gabriel Garcia Marquez
Sündis 6 märts 1928 – elab siiani. Kolumbia kirjanik. Aracatacas sündinud. Õppis Bogota ülikoolis. Töötas ajakirjanikuna. Sai tänu sellele reisida väga palju. 1999 diagnoositi tal lümfivähk. 25 jaanuar 2006 teatas avalikult, et loobub kirjutamisest. Faukneri eeskujul lõi oma maa Ladina- Ameerikas, kus paljude teoste tegevus toimus. Sai mõjutusi ka Kafkalt. 1982 sai Nobeli preemia.
1955 „Kõdulehed“
1967 „Sada aastat üksildust“
„Patriarhi sügis“
„Armastus koolera ajal“
„Minu mälestused kurbadest hooradest“
„Elada, et sellest jutustada“
„Armastusest ja teistest deemonitest“
„Kolonelile kirja ei ole“
„Ühe ettekirjutatud surma kroonika“
„Lihtsameelne Erendira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu“ eesti k. Ilmunud teose nimi „Kadunud aja meri“
Novell : „Suure Ema matused“
Modernistlik luule
Futurism
Varaseimaks vooluks XX sajandi modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. Sai alguse Itaalias ja tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal. Levis ka teistesse maadesse.
Peaaegu kõik modernistlikud voolud tunnustasid Guillaume Apollinaire’i (1880-1918). Ta tegeles eriti innukalt klubistliku esteetika väljatöötamisega kirjanduses ja kunstis. Apollinaire’lt pärineb mõiste sürrealism.
Luuletus „On“ tekitas minus väga vastikut tunnet , sest minu arvates oli, see väga kole luuletus. See rääkis sõja ajal toimunust.
„Kroon“
Ekspressionism
Ekspressionism, mida on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, on samaaegne futurismi ja klubismiga. Levis vooluna ka Austria-Ungari kultuuriruumis. Ekspressionism ei olnud nii selgepiiriline kui futurism. Selle arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism ( 1910 - Esimese maailmasõja alguseni ) sõja-aastatel ja pärast seda kujunes hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Selle keskuseks kujunes Berliin .
Johannes BECHER (1891-1958) oli noor ekspressionist.
„Ettevalmistus“
„Kaueme i tohi sa viibida nüüd“
„Kaunis saksa kodumaa“
„Isamaa pisarad “
Dadaism
Dadaism ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte ja ühisjooni nii teoorias kui praktikas.
Dadaistid ei armastanud kuupäevi ega definitsioone. Dadaistitide ühe liidri, rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896-1963) väitel on tõelised dadaistid dadaismi vastased.Vastavalt ühele versioonile leiti sõna dadaism ühest prantsuse-saksa sõnaraamatust. „Dada“ tähendab ühes Aafrika keeles püha lehma saba, kuubikut ja ema itaalia dialektis, kepphobu vene ja rumeenia keeles.
1918.a ilmus dadaismi manifest. Dadaism sai alguse Zürichist. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Olulisemateks keskusteks olid Berliin, Köln, Hannover , Pariis.
Sürrealism
Sai alguse Prantsusmaal 1919 aastal. Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistlik manifest ilmus 1924.a. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid võitlesid kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, see lähendas neid poliitiliselt vasakpoolsetele ja kommunistidele.
Andre Breton (1896-1966) oli hilisemaid juhtivaid sürrealiste, kes hakkas oma luuletusi avaldama alates 1917.a dadaistide väljaannetes. „Vabaarmastus“ - luuletus rääkis tema naisest. Mulle ei meeldinud see, sest minu arvates oli see igav.
Paul Eluard(1895-1952), üks silmapaistvamaid sürrealistlikke luuletajaid.
„Vabadus“ – väga meeldib see luuletus. Ilus ja puhas luule.
Imažism
Avangardistlike voolude tormilise esiletõusuga peaaegu samaaegne uuenduslik liikumine ingliskeelses luules, imažism, sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imažismi tavaliselt aastate 1912-1917 piirides. Imažism oli seotud sümbolismi ja impressionismi pärandiga. Imažistid püüdlesid luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele.
Thomas Stearns Eliot (1888-1965) looming oli tihedalt seotud imažismiga ja „uuskriitikaga“. Ta oli Usa päritolu inglise kirjanik. Ta oli viljakas esseist. Sündis Usa’s Missouri osariigis.
„Tühermaa“, „Tuhkapäev“, „Mõrv katedraalis“
Avangardism
Pablo Neruda( 1904 -1973) tšiili päritolu. Tema teosed: „Ood kassile“, „Ood klaverile“, „Poeedi kohus“, „Kui kaua elab?“
Federico Garcia Lorca (1898-1936) oli  hispaania  luuletaja ja näitekirjanik.
Õppis  Granada ülikoolis filosoofiat, kirjandust ja õigusteadust.
Luulekogud:

• " Muljeid ja maastikke" (1918)
  
• "Luuletuste raamat" (1921)
  
• "Mustlasromansid" (1928)
  
• "Luuletaja New Yorgis " (1940)
  
• "Tamariti diivan" (1940)
  

Bertolt Brecht
Saksa kirjanik, kes pani aluse eepilisele teatrile. Sündis 1898 ja suri 1956. Suri südamerabandusse. Ta nõudis, et teda maetakse metallkirstus. 16 aastaselt kirjutas esimese näidendi. 18 aastasena taheti teda koolist välja visata , sest ta arvas , et inimene ei pea minema sõtta. Õppis Müncheni ülikoolis arstiteadust. 1933 pagenduses. Taani-Soome-Usa. 1952 sai rahvusvahelise Lenini rahupreemia. Luulekogu : „100 laulu“
Näidendid: „Mees on mees“
„Tapamajade püha Johanna“
„Ema Courage ja tema lapsed“
„Arturo Ui lakkamatu tõus“
„Kolmekrossiooper“
„Härra Puntila ja tema sulane Matti“