Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

r.strauss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Referaat
Richard Strauss
Kerlin Miklas
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
12 K
Tallinn 2008
Sisukord
  • Elulugu
  • Teosed
  • OoperSalome
    1.Elulugu
    Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent , kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu.
    Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga.
    10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid " Lohengrin ", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde ( Wagner )Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle.
    1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat . Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina.
    10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele.
    1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina .
    Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki.
    2.Straussi looming
    Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks.
    Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad.
    Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele.
    Sümfoonilised poeemid
  • "Macbeth" (1888/90)
  • "Don Juan " (1888)
  • "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889)
  • "Till Eulenspiegel " ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895 )
  • "Nõnda kõneles Zarathustra " ("Also sprach Zarathustra"; 1896)
  • "Don Quijote " ( 1897 )
  • "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898)
  • "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903)
  • "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915)
    Teisi teoseid
  • Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934)
  • Metamorphosen 23 keelpillile (1945)
  • Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948)
  • Süit 13 puhkpillile (1884)
  • Soololaulud häälele ja klaverile
    Ooperid
  • "Guntram" (1894)
  • "Feuersnot" (1901)
  • "Salome" (1905)
  • "Elektra" (1909)
  • "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911)
  • "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16)
  • "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919)
  • "Intermezzo" (1924)
  • "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933)
  • "Arabella" (1933)
  • "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935)
  • "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938)
  • " Daphne " (1938)
  • " Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952)
  • "Capriccio" (1942)
    Ooper „ Salome”
    "Salome" on Richad Straussi ooper ühes vaatuses . See on kirjutatud Oscar Wilde `i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9.detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris.
    Ooperi tegevustik
    Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata . Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest häälest ja palub valvuritel endale vangi näidata. Valvurid algselt keelduvad, aga valvurite pealik Narraboth ei suuda Salome võludele vastu panna ning annab loa Johannes türmist välja tuua. Johannes neab Heroodest ja tema liiderlikku naist Heroodiast. Salomed hurmab Johannese olemus, ja ta üritab teda endasse armuma panna ja nõuab Johanneselt suudlust. Meeleheitel Narraboth tapab end. Johannes keeldub Salome ettepanekust ja ta viiakse kongi tagasi. Ilmub Heroodes , kes on rahutu ja nõuab, et Salome tema meelt lahutaks ja tantsiks talle ükskõik millise hinna eest. Saolme nõustub ja tantsib . Tantsu lõppedes kuulutab ta: "Ma tahan vastutasuks Johannese pead!" Heroodes on õudusest haaratud, kuid lõpuks on sunnitud nõustuma. Salomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all.
    Ajaloost
    Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja , et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut ) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt [[Hugo von Hofmannsthal|Hofmannsthalile]] end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, nagu näiteks kohutav vahemäng mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis kirjeldab seda, mis toimub Salome hinges .
  • r strauss #1 r strauss #2 r strauss #3 r strauss #4 r strauss #5 r strauss #6
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerlin Õppematerjali autor
    NB: Fail on docx formaadis

    Sarnased õppematerjalid

    Richard Strauss - referaat
    8
    odt

    Richard Strauss - referaat

    .8 Internetilingid:.................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus ,,Ma pole võib olla esmaklassiline helilooja aga ma olen esmaklassiline teisejärguline helilooja." Richard Strauss, 1947 Kirjutan referaadi väljapaistvast Saksamaa romantikust Richard Straussist, kes saavutas oma tuntuse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel aastakümnetel. Tema sümfoonilised poeemid 1980 aastateil ja ooperid järgnevatel kümnenditel on said hädavajalikeks komponentideks läbi 20 sajandi repertuaari. 3 Elulugu

    Muusika
    Richard Strauss - referaat
    4
    docx

    Richard Strauss - referaat

    Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut

    Muusika
    Richard strauss
    2
    docx

    Richard strauss

    Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu, kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini

    Muusika
    Modernism ja muusikateater
    56
    pdf

    Modernism ja muusikateater

    • Tegelased ei tegutse, vaid kogevad oma Saatust (sümbolistidele oluline jõud) Tegevus, lavastused olid üsna staatilised. Taotlus oli selles, et publik tajuks mingit saatuslikku jõudu. Tähtsus oli: lavakujundusel, valgustusel, värvid, helid (krabinad, nt „öine mets“, merekohin, sammud) Sümbol – vihjab märkidele, aga ei seleta midagi. 3. Teater ja ooperiteater 20. sajandi esimesel aastakümnel Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Max Reinhardt, Richard Strauss, Hugo von Hofmannsthal. “Salome”, “Elektra”, “Ariadne Naxosel” (mis nendes modernistlikku ja/või eripärast). 19-20. saj. vahetus. Iseloomustavad sõnad: Fin de siécle ((19.) sajandi lõpp) mõisted kuuluvad ühiskonna ja La belle epoque (kaunis epohh ehk kaunis ajastu) kultuuri valdkonda. Mõlemad mõisted kuuluvad õigupoolest ühiskonna- ja kultuuriajaloo valdkonda, tähistades 19

    Muusika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun