10. klassis kirjanduse osalised mõisted (0)

Kirjanduse KT kordamine
1/2) Renessanss - (pr. keeles renaissance ’taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas(Itaalias) XIV-XVI sajandil. Kunst : peamine huviobjekt antiikkultuur
Kirjandus:filosoofid, kunstnikud , kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest
Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass  maade avastamine; relvad, püssiroht
Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism – inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:“Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse.“ Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada.
Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton , Platon .
Uus looduskäsitlus – loodust peeti positiivseks , jumal on looduses kõikjal lõpmatu – panteism.
Uus maailmapilt –keskajal- geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik  heliotsentriline maailmapilt.
Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele.
Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele kirikudogmade, seisuslike normide või maiste võimude poolt.
3)Dante „Uus elu“ on pihtimisraamat, sest 31 luuletust koos proosakommentaaridega on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice’i vastu. Teos laseb jälgida armastuse süvenemist, aga ka sisekõhklusi ja –piinu, mida see luuletajas tekitab- Armastuse pihtimine. Sisepagulus, eksinud inimene. Uue maheda stiili kõige olulisemad tunnused: armastuse filosoofilise käsitluse rõhutamine, hakkab kujunema platoonilise armastuse ideaal(luuletaja), mõjutajaks taaselustunud Platoni filosoofia  maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus reegel.
4)Boccaccio „ Dekameron “ ( 1349-1353)räägib 7 tütarlapsest ja 3 noormehest kes 1348 aastal puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne.
Novell kui kirjandusžanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa žanr, uudisjutt .
5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm . 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d
b b d c
b b e e
a a
6)Commedia dell ’ arte. Iseloomulikud jooned on kindlad tegelaskujud, tavaliselt ka enmvähem samasugune süžee. Välja kasvanud rahvuslikust laadapalaganist, kevadistest karnevalidest  kõrgetasemeline teatrivorm. Sisaldab bufonaadi, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat, näitlejate soolonumbreid. Nimetatakse ka maskikomöödiaks, süžeekomöödiaks, itaalia komöödiaks. Põhitegelased: maskid – tegelaskujud kolmes rühmas: 1) teenrid 2) koomilised vanamehed – kahte tüüpi. ¤ tüüp Brighella(nutikas, intriigimeister) ¤ tüüp 2, nt Truffaldino, Pulcinella, Arlecchino( lihtsameelne , kohmakas) 3) armastajapaarid. Igal ühel välja kujunenud kindel kostüüm, kõnelaad ja
näitlejavõtted. Veel tegelasi: Dottore(doktor), teenijannad, zannid, koomilise vanamehed, Il Capitam Spaventa(Kapten Hirm), Tartaglia.
7) Reformatsioon ja Martin Luther. Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist , vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas.
8)Inglise rahvusteater . Renessansikultuuri kujunemislähteks rahvaluule (Robin Hood, Richard Lõvisüda). Rahva tulevikuunustused seotud nendega. Teater- algeline, vähenõudlik. Thames’i kaldal 6-tahuline ehitis, laudadest üles löödud. Kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Katuseta, vaid näitelava kohal pisut rõduräästast. Publik - põrandal ja rõdudel(jõukamad). Kirju seltskond , toores, jõhker. Naised kandsid teatris maske. Etendused- päeval: söödi, joodi, mängiti kaarte, hangeldati. Dekoratsioonid- algelised, lavatehniliselt vaene. Kostüümid- rikkalikud, maksid terve varanduse . Naiste rollides noormehed ja poisikesed. Tegevuskohtade muutusest teadustati. Teatritrupid rikaste isikute kaitse all – patronaaž. Muidu peeti neid „kelmideks ja vagabundideks“. Avalik arvamus.
9) Utoopia - selle ühiskond rajaneb teatud ametitele, töödele; millega ühiskonda justkui reguleeritakse. Demokraatia, võrdsus & kooskõla. Ühiskond on organiseeritud ratsionaalselt, mõistuspäraselt. Isiklikku vara ei ole, kuritegevus puudub.
Paroodia - pilav jäljendus, kirjanduses kirjandusžanr, vormilt sarnane kuid sisuarendusi moonutav teos.
Nn Shakespeare’i küsimus- ei saa olla täielikult kindel, et Shakespeare oma teosed siiski ise lõi. Väidetavalt oli ta selleks liiga vähe maailma näinud ja harimatu. Neid omistatakse näiteks C. Marlowe ’le, F. Baconile ja isegi Elizabeth I ’le.