Religioon ja kultuur (2)

Religioon ja kultuur
Traditsioon ja võõrmõjud
Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga .Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eeskätt etruski eeskujule.Oma jumalad samastati kreeklaste omadega.Kui Kreeka vallutamise käigus sealt hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenesid Kreeka mõjud veelgi.Samal ajal hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele . Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus.
Jumalad
Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil , järvel, loomal jms oli oma nuumen . Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid , kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas , kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius , kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena.
Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS
Rooma riigi suurim eelis teistega võrreldes seisneb minu meelest selles , kuidas nad usuasju korraldavad. Mulle näib, et see, mida teisal peetakse etteheidet väärivaks , hoiab Roomas riigiasju koos. Pean siin silmas jumalate kartmist, mis on roomlastel nii eraelus kui ka ühistes riigiasjades tõstetud sellise määrani, et rohkem polegi võimalik karta . Paljudele näib see imekspandav , kuid mina arvan, et seda tehakse rahvahulga heaks. Kui riik koosneks tarkadest meestest, siis poleks see tarvilik. Ent kui iga rahvas on kergemeelne ja täis keelatud himusid, arutut raevu ning vägivaldseid kirgi, siis jääb üle teda vaos hoida ainult varjatud hirmude ja muu taolise näitemänguga. Seetõttu näib mulle, et muistsed( riigimehed ) ei andnud juhuslikult rahvale usku jumalasse ja karistusse Hadeses. Pigem toimivad mõtlematult praegused(riigimehed) sellest loobudes. Nii näiteks ei suuda kreeklastel need, kes käsutavad ühiskondliku vara, isegi kui neile on usaldatud vaid üks talent(suur rahaühik), püsida usaldatavad, kuigi neil on kümme kontrolli ja sama palju pitsateid ja veel poole rohkem tunnistajaid. Seevastu roomlaste valitsejad ja vanemad, kelle käsutuses on suur hulk raha, järgivad tõotust ja hoiavad seda, mis nende käes, usaldusväärselt. Teistel rahvastel leiab harva meest, kes hoiab oma käed eemal ühiskondlikust varast. Roomlastel seevastu juhtub harva, et keegi tabatakse niisuguselt kuriteolt.
Janus
Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena,üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda võib tõlgendada kui vaatamist minevikku ja tulevikku. Ka Januse järgi nime saanud jaanuarikuu hakkas tähistama aasta algust.Januse templi uksed olid sõja-ajal avatud, kuidrahu ajal suletud.
Rooma jumalate Kreeka vasted:

• Jupiter - Zeus
  
• Mars - Ares
  
• Juno - Hera
  
• Poseidon -Neptunus
  
• Hades-Pluto
  
• Ceres -Demeter
  
• Prosepina-Persephone
  
• Minerva -Athena
  
• Apollo -Apollon
  
• Diana -Artemis
  
• Mercurius - Hermes
  
• Venus - Aphrodite
  
• Bacchus -Dionysos
  
• Saturnus -Kronos
  
• Vesta-Hestia