Religioon ja kultuur (2)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma, vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele. Jumalad sarnastati kreeklaste omadega. Kui sõjaretke käigus Kreekast hulk

Ajalugu

14

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

teenuseid. Hakati ehitama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonna, sealhulgas proletaarlaste majutamiseks. Juba vabariigi ajal hakati rajam kivist teid ja sildu, aga ma monumentaalseid veejuhtmeid ­ akvedukte -, mis varustasid linnu joogiveega. Peamise ehitusmaterjalina kasutati tellist, mid pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7

Ajalugu

1

doc

Etruskid

Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patroo

Ajalugu

2

doc

Rooma 20-28 ptk spikker

20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased

Ajalugu

24

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

erinevatel seisukohtadel. Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid

Ajalugu

12

odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008  Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik

Ajalugu

10

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

asevalitseja, vetoõigus jms. Princeps ­kõige auväärsem senaator. Imepraator ­provintside asevalitseja. Ametlik nimi Imperator Caesar Augustus ­ oli Caesari kasulaps. · Senat kui nõuandja. Magistraadid otsuste elluviijad. · Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid: Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid ­elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale.

Ajalugu

12

doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

.................................................................. 8 Seisuslik ühiskond............................................................................................................... 8 Rooma õigus....................................................................................................................... 9 Perekond............................................................................................................................. 9 Meelelahutus ja kultuur........................................................................................................... 9 Avalikud mängud................................................................................................................. 9 Riik ja religioon.................................................................................................................. 10 Haridus.........................................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (2)